slide1 n.
Download
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
EL rahastamisskeemid keskkonnasektoris PowerPoint Presentation
Download Presentation
EL rahastamisskeemid keskkonnasektoris

Loading in 2 Seconds...

play fullscreen
1 / 36

EL rahastamisskeemid keskkonnasektoris - PowerPoint PPT Presentation


  • 111 Views
  • Uploaded on

EL rahastamisskeemid keskkonnasektoris.  LIFE  Phare -> Struktuurifondid  ISPA -> Ühtekuuluvusfond  SAPARD -> EAGGF  . EL rahastamisskeemid keskkonnasektoris. LIFE. EL rahaline abivahend keskkonnasektorile Praegu etapp LIFE+: kestus 2007 – 2013

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about 'EL rahastamisskeemid keskkonnasektoris' - lolita


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
slide1

EL rahastamisskeemid keskkonnasektoris

LIFE

 Phare -> Struktuurifondid

 ISPA -> Ühtekuuluvusfond

 SAPARD -> EAGGF



EL rahastamisskeemid keskkonnasektoris

slide2

LIFE

  • EL rahaline abivahend keskkonnasektorile
  • Praegu etapp LIFE+: kestus 2007 – 2013
  • Eraldatud 317 MEUR 01.01.2005 – 31.12.2006
  • 3 alaprogrammi (2 liikmesriikidele + CEEC):
    • LIFE-keskkond (Eesti ) 47%
    • LIFE-loodus (Eesti ) 47%
    • LIFE-kolmandad riigid (Eesti ) 6%
  • Eesti osalusmaks ca 0,6 MEUR

EL rahastamisskeemid keskkonnasektoris

slide3

LIFE-keskkond

  • Keskkonna aspekti integreerimine ruumilisse planeerimisse
  • Säästev tööstustoodang, tööstustegevuse mõju vähendamine
  • Jäätmete ümbertöötlemine ja mõistlik käitlemine
  • Tootmise keskkonnamõju vähendamine
  • Uute keskkonnameetmete arendamine

EL rahastamisskeemid keskkonnasektoris

slide4

LIFE-loodus

  • Looduskaitseprojektid (linnudirektiiv 79/409, elupaigadirektiiv 92/43, Natura 2000 võrk)
  • Kaasnevad meetmed, mis on vajalikud:
    • komplekssete rahvusvaheliste projektide ettevalmistamiseks, kuhu hõlmatakse partnereid teistest liikmesriikidest (“starter” meede)
    • kogemuste vahetamiseks projektide vahel, mis tegelevad sarnaste teemadega (“koostöö” meede)
    • projektide jälgimiseks ja hindamiseks, tulemuste levitamiseks

EL rahastamisskeemid keskkonnasektoris

slide5

EL regionaalpoliitika elluviimine

EL regionaalpoliitika elluviimise vahendid on struktuurifondid

  • Struktuurifondid 2000 – 2006:
    • Euroopa Regionaalarengu Fond - ERDF (1975)
    • Euroopa Sotsiaalfond - ESF (1958)
    • Põllumajanduse Nõuande- ja Tagatisfond - EAGGF (1962)
    • Kalanduse Arendusrahastu – FIFG (1994)
    • Ühtekuuluvusfond (transport ja keskkond) - CF

(1994) – ei loetud otseselt struktuurifondide hulka

slide6

EL regionaalpoliitika elluviimine

Vahendite jagunemine struktuurifondide vahel (2000 – 2006)

slide7

Struktuurifondid 2007 - 2013

  • Euroopa Regionaalarengu Fond
  • Euroopa Sotsiaalfond
  • Ühtekuuluvusfond
slide8

SIHTALAD (eesmärgid) 2000-2006

  • Sihtala 1
  • SKT elaniku kohta on alla 75% EL Keskmise
  • 21,9% kogu EU rahvastikust
  • 69 % SF eelarvest
  • Sihtala 3
  • inimressursside arendamine väljaspool sihtalasid 1 ja 2 (haridus-ja tööhõivepoliitikad)
  • 12,3% SF eelarvest
  • Sihtala 2
  • ulatuslike majanduslike ja sotsiaalsete muudatuste regioonid
  • 18 % kogu EL rahvastikust
  • 11,5 %SF eelarvest
slide10

SIHTALAD (eesmärgid) 2004-2006

Sihtala 1

S1 – lõpetav (kuni 31/12/05)

S1 – lõpetav (kuni 31/12/06)

Eriprogramm

Sihtala 2

Sihtala 2 (osaliselt)

S2 – lõpetav (kuni 31/12/2005)

S2 – lõpetav (osal.) (kuni 31/12/2005)

ISPA

slide12

Ühenduse algatused (2000 – 2006)

  • Ühenduse initsiatiivid täiendasid eesmärkide / sihtalade kaudu eraldatavaid toetusi, püüdes lahendada probleeme, mis olid Euroopa Liidule erilise tähtsusega.
  • Programmide rahastamine toimus Euroopa Regionaalarengu Fondi, Sotsiaalfondi ja Euroopa Põllumajanduse Arenduse- ja tagatisfondi vahenditest.
  • INTERREG III (piiriülene / riikidevaheline / regioonidevaheline koostöö)
  • EQUAL (võrdsete võimaluste edendamine tööturul)
  • LEADER + (maapiirkondade edendamine)
  • URBAN (linnaliste alade probleemide lahendamine)
slide14

SIHTALAD 2007 –2013

  • Konvergents e. lähenemiseesmärk (end. Sihtala 1 + Ühtekuuluvusfond)
    • Teistest mahajäänud liikmesriikide ja regioonide toetamine
  • Piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive (end. Sihtala 2 + 3)
    • Sotsiaalmajanduslikud ümberkorraldused
    • Sotsiaal- ja tööhõivepoliitikad
  • Euroopa territoriaalne koostöö (end. Ühenduse algatused)
    • EL piiririikide ja riikidevahelise koostöö toetamine
slide15

2000-2006

2007-2013

Sihtalad

Ühenduse algatused

Ühtekuuluvusfond

Finants-instrumendid

Sihtalad

Finants-instrumendid

Sihtala 1

ERF, ESF, FIFG, EAGGF – Guarantee EAGGF – Guidance

Konvergents

ÜF,

ERF, ESF

Ühtekuuluvusfond

ÜF

Sihtala 2

ERF, ESF

Piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive

ERF, ESF

Sihtala 3

ESF

INTERREG

ERF

Euroopa territoriaalne koostöö

ERF

URBAN

ERF

EQUAL

ESF

LEADER+

EAGGF – Guidance

Sihtalast 1 välja jäänud maapiirkondade arendamine ja restruktureerimine kalandussektoris

EAGGF – Guarantee FIFG

4 sihtala (eesmärki), 4 ühenduse algatust, ÜF

6 instrumenti

3 sihtala (eesmärki)

3 instrumenti

Uue ja vana programmiperioodi võrdlus

slide17

Keskkonnameede Riiklikus Arengukavas (RAK)

Eestile RAK-iga eraldatud summad aastate lõikes:

  • 2004 - 1,4 miljardit krooni
  • 2005 - 1,9 miljardit krooni
  • 2006 - 2,5 miljardit krooni

Meede 4.2 “Keskkonna-infrastruktuuri arendamine” 2004-2006 150 mln krooni

EL rahastamisskeemid keskkonnasektoris

slide18

Meede 4.2 Keskkonna-infrastruktuuri arendamine

Kokku I voorus 79 taotlust, neist 16 nõuetele mittevastavad

  • veekaitse ja -kasutus: 24 taotlust, rahuldati 18 taotlust (19,2 miljonit krooni)
  • jäätmekäitlus: 18 taotlust, rahuldati 8 taotlust (12,2 miljonit krooni)
  • taastuvenergeetika: 16 taotlust, rahuldati 3 (11,1 miljonit krooni)
  • bioloogiline ja maastikuline mitmekesisus: 5 taotlust, rahuldati 3 (5,2 miljonit krooni)

EL rahastamisskeemid keskkonnasektoris

slide19

PHARE

  • Liitumiseelne finantsinstrument (üks 3-st)
  • Loodud 1989 (algselt Poola + Ungari)
  • Mõeldud Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele (2004 liitunud 8 KIE riiki + Rumeenia + Bulgaaria)
  • Alates 1997 suunatud eksklusiivselt “liitumiseelseks ettevalmistuseks”
  • Eesmärgid
    • Avaliku sektori ja institutsioonide tugevdamine
    • EL seadusandluse (acquis) ülevõtmise edendamine
    • Majandusliku ja sots. ühtekuuluvuse edendamine

EL rahastamisskeemid keskkonnasektoris

slide20

PHARE

  • Rahvuslikud (national) programmid (COP)
    • Lõviosa rahast, kahepoolsed lepingud
  • Piiriülene koostöö (CBC = Cross-Border Cooperation)
    • Piiriäärsete alade omavahelise koostöö programm
  • Multi-Country & Horizontal
    • Riikidevahelise mitmepoolse koostöö programm
    • Eesmärk tugevdada administratiivset suutlikkust (institution building / administrative capacity)
  • Varem: DISAE (1996-99), LSIF (1998-99)

EL rahastamisskeemid keskkonnasektoris

slide21

Ühtekuuluvusfond

  • PÕHIMÕTTED:
  • Poliitika, mille eesmärgiks on sotsiaalsete ja majanduslike erinevuste vähendamine liikmesriikide vahel
  • Lisandub regionaalpoliitikale, mis on suunatud regioonidevaheliste sotsiaalsete ja majanduslike erinevuste vähendamisele
  • aitab läbi viia Ühtekuuluvusfond (Cohesion Fund)
  • Toetatakse liikmesriike, kelle SKP on alla 90% EL keskmisest

EL rahastamisskeemid keskkonnasektoris

slide22

Ühtekuuluvusfond

  • Raha jaotus riikide vahel (kuni 2004)
    • Ühtekuuluvusfondi raha jagatakse liikmesriikide vahel nõukogu poolt määratud proportsioonide alusel
slide24

Ühtekuuluvusfond

  • 1. Keskkonnaprojektid, mille abil aidatakse kaasa Euroopa Liidu keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisele:
    • keskkonna säilitamine, kaitsmine ja parandamine;
    • tervisekaitse;
    • loodusvarade säästliku ja ratsionaalse kasutamise tagamine.

Eelistatakse projekte joogiveevarustuse, heitvetetöötlemise ja tahkejäätmete säilitamise valdkondades. Samuti võib raha taotleda taasmetsastamise,erosioonikontrolli ja looduse säilitamise alaste projektide tarbeks.

EL rahastamisskeemid keskkonnasektoris

slide25

Ühtekuuluvusfond

  • 2. Transpordi infrastruktuuri projektid, mis on suunatud üle-euroopaliste võrkude rajamisele või arendamisele, või mis rajavad ligipääsuteid üle-euroopalistele võrkudele.

Keskkonna- ja transpordialaste projektide vahel peab valitsema tasakaal. Komisjon on seadnud eesmärgiks suhte 50-50.

Projekti minimaalne maht üldjuhul 10 MEUR

Fond võib rahastada kuni 80-85% avaliku sektori investeeringust (kaasfinantseerimine!)

EL rahastamisskeemid keskkonnasektoris

slide26

Ühtekuuluvusfond

  • Rahasaamise tingimused

Ühtekuuluvusfondist saab toetust kindlatel tingimustel:

  • Kui liikmesriigil on liiga suur eelarvedefitsiit (vt. nn. Maastrichti kriteeriumid e. Majandus- ja Rahaliidu lähenemiskriteeriumid), ei finantseerita uusi projekte seni, kuni defitsiit on likvideeritud;
  • Kõik projektid peavad vastama Euroopa Ühenduse asutamislepingule ja teistele Euroopa Liidu õigusaktidele. Eriti oluline on järgida konkurentsi-, keskkonna- ja riigihangete reegleid.

EL rahastamisskeemid keskkonnasektoris

slide27

ÜF vahendid keskkonnasektorile

  • 2004
  • 2005
  • 2006
  • Kokku
  • 818 miljonit
  • 677 miljonit
  • 922 miljonit
  • 2,4 miljardit

EL rahastamisskeemid keskkonnasektoris

slide28

ISPA

  • Instrument for Structural Policies for Pre-Accession - EL struktuurabi programm investeeringumahukate transpordi- ja keskkonnaprojektide läbiviimiseks
  • Kahe sektori rahastus soov. võrdne (50:50)
  • Projekti minimaalne maht 5 miljonit EUR
  • Eelarve ( 10 kandidaatriiki) 1,04 mlrd. EUR/a
  • Eesti osa 2,0…3,5% (20,8…36,4 MEUR/a)
  • Nõutav kaasfinantseering min. 25%

EL rahastamisskeemid keskkonnasektoris

slide29

ISPA eesmärgid

  • Valmistada kandidaatriike ette liitumiseks EL-ga
  • Tutvustada kandidaatriikidele EL poliitikaid ja protseduure
  • Viia keskkonnasektor vastavusse EL keskkonnaacquis nõuetega
  • Saavutada hea transpordiühendus kandidaatriikide ja EL vahel, võimaldada juurdepääs üleeuroopalisele transpordivõrgule (TEN)

EL rahastamisskeemid keskkonnasektoris

slide30

ISPA prioriteedid - keskkond

  • Veereostuse ja õhusaaste vähendamine
  • Joogivee kvaliteedi tagamine ja parandamine
  • Heitveepuhastuse vastavusse viimine EL nõuetega
  • Jäätmekäitluse vastavusse viimine EL nõuetega
  • Projektid peavad olema kooskõlas EL acquis nõuetega ja liitumispartnerluse põhimõtetega

EL rahastamisskeemid keskkonnasektoris

slide31

ISPA projektieelistused - keskkond

  • Keskkonda säilitavad, kaitsvad ja parandavad investeeringuprojektid
  • Inimese tervist kaitsvad investeeringuprojektid
  • Loodusressursside ratsionaalne kasutamine
  • Joogiveega varustamine, heitvee puhastamine, jäätmete ja prügi käitlemine
  • Erosiooni kontroll, looduskaitse

EL rahastamisskeemid keskkonnasektoris

slide32

Heakskiidetud ISPA / ÜF projektid

  • kokku 16 investeeringuprojekti + 4 TA
  • heakskiidetud projekte ca 3,4 miljardit
  • EL abi ca 2,6 miljardit
  • 1 taotlus Euroopa Komisjonis

EL rahastamisskeemid keskkonnasektoris

slide33

ISPA projektid

  • Tartu tunnelkollektori ehitus
  • Narva reoveepuhastusjaama rekonstrueerimine
  • Viljandi reoveepuhastusjaama ehitus
  • Tallinna jäätmekäitlusprojekt (Faas I)
  • Tallinna jäätmekäitlusprojekt (Faas II - Pääsküla)
  • Pärnu jäätmekäitlusprojekt
  • Tartu vee-ja reoveetorustiku ehitus
  • Narva vee-ja reoveetorustiku ehitus
  • Balti elektrijaama tuhavälja nr.2 sulgemine
  • Rapla vee-ja kanalisatsiooniprojekt
  • Valga vee-ja kanalisatsiooniprojekt
  • Kirde-Eesti (Kohtla-Järve) reoveepuhastus

EL rahastamisskeemid keskkonnasektoris

slide34

Ühtekuuluvusfondi projektid

  • Pärnu jõe vesikond, Pärnu-Paide veeprojekt
  • Viimsi vee- ja reoveeprojekt
  • Saarte veeprojekt
  • Matsalu valgala veeprojekt
  • Emajõe ja Võhandu valgala veeprojekt
  • Narva-Jõesuu ja Sillamäe vee-ja reoveeprojekt
  • Kagu-Eesti jäätmekäitlusprojekt
  • Pärnu jõe vesikonna väikeasulate vee-ja reoveeprojekt
  • Tallinna Soojus – õhusaaste vähendamine
  • Ida-Harju veeprojekt
  • Vasalemma-Keila valgala veeprojekt
  • Lääne-Viru veeprojekt

EL rahastamisskeemid keskkonnasektoris

slide35

SAPARD

  • Special Assistance Programme for Agriculture and Rural Development - EL struktuurabi programm põllumajanduse ja maaelu arengu prioriteetsete probleemide lahendamiseks
  • 0,54 miljardit EUR/a (kokku 3,5 miljardit EUR)
  • Eestile ca 10 MEUR/a (2000: 12,343 MEUR)
  • Maaelu arengu plaan 2000 - 2006
  • Toetus kuni 75% projekti avaliku sektori kulude maksumusest (äriprojektidel 0,5 x 0,75)

EL rahastamisskeemid keskkonnasektoris

slide36

SAPARD - keskkond

  • Keskkonnakaitsele ja maaelu säilitamisele suunatud põllupidamisviiside arendamine
  • Alternatiivse tegevuse arendamine maal (metsamajandustoodete tootmine, taluturism)
  • Külade taastamine ja arendamine, maakultuuri säilitamine ja kaitse
  • Pool-looduslike maastike hooldamine ja taastamine
  • Maade viimine põllumajanduskasutusest välja (metsastamine)

EL rahastamisskeemid keskkonnasektoris