sutlepa meri roostik n.
Download
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
Sutlepa meri, roostik PowerPoint Presentation
Download Presentation
Sutlepa meri, roostik

Loading in 2 Seconds...

play fullscreen
1 / 11

Sutlepa meri, roostik - PowerPoint PPT Presentation


  • 177 Views
  • Uploaded on

Sutlepa meri, roostik. Laura Pajumaa, Kati Naumova. Saabudes:. * Kell oli 15.00 * Ilm : pilvine , tuuline * Ida-kagu tuul. Sutlepa meri. On avalik veekogu Läänemere kõige suurem järv Järv jääb Silma looduskaitse alasse

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about 'Sutlepa meri, roostik' - lisle


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
sutlepa meri roostik

Sutlepa meri, roostik

Laura Pajumaa, Kati Naumova

saabudes
Saabudes:

* Kell oli 15.00

* Ilm: pilvine,tuuline

* Ida-kagu tuul

sutlepa meri
Sutlepa meri
  • On avalik veekogu
  • Läänemere kõige suurem järv
  • Järv jääb Silma looduskaitse alasse
  • Asub kunagi Noarootsi mandrist eraldunud Silmeni väina kõige sügavamas kohas
  • Rannikujärv, mis on merest eraldunud 20.saj alguses. Sellest ajast on järve pindala väheneud 50% võrra
sutlepa meri1
Sutlepa meri
  • Pindala 18,8 km2
  • Keskmine sügavus 1,5 m
  • Veevahetus toimub 3 korda aastas
  • Sellised merest tekkinud järvi kutsutakse jäänukjärvedeks.
  • Esineb ka Saaremaal
roostik
Roostik
  • Maakerke tõttu väheneb järve pindala väga kiiresti
  • Valdav osa järve kallasest on roostunud
  • Järv on pesitsuspaigaks paljudele lindudele. Linnuelule saab heita pilgu Saare külas asuvast vaatetornist
  • Lindudest võib näha näiteks roo-loorkulli
  • Taimedest näiteks aga vesihernest (putuktoiduline)
slide6
vesihernes

roostik

kalarikas veekogu
Kalarikas veekogu
  • Karmimatel talvedel hukkub suur osa kaladest hapniku puuduse tõttu ja kalastiku uuenemine toimub suurevee ajal kraavide kaudu kiiresti.
  • Järvest on leitud 12 kalaliiki
  • Kõige arvukamaks kalaliigiks on koger, tüüpilised on veel hõbekoger, ahven ja roosärg
veelinnud
Veelinnud
  • Kühmnokk-luik
  • Hakkpõsk-pütt
  • Sarvikpütt
  • Järvekaldadel pesitsevad hallhaned
pildid
Pildid

hallhani

sarvikpütt

kasutatud kirjandus
Kasutatud kirjandus:

http://et.wikipedia.org/wiki/Sutlepa_meri

http://www.looduskeskus.noarootsi.ee/?p=217