slide1 l.
Download
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
Doris Kareva PowerPoint Presentation
Download Presentation
Doris Kareva

Loading in 2 Seconds...

play fullscreen
1 / 23

Doris Kareva - PowerPoint PPT Presentation


  • 232 Views
  • Uploaded on

Doris Kareva. 28.11.1958. Ilona Haponen, 11.v klass. Biograafia. Sündis Tallinnas helilooja Hillar Kareva tütrena. Õppis: Tallinna 7. keskkoolis (1966-1977); TRÜ filoloogiateadus-keskkonnas inglise filoloogiat (1977-1983).

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about 'Doris Kareva' - liliha


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
slide1

Doris

Kareva

28.11.1958

Ilona Haponen, 11.v klass

biograafia
Biograafia
  • Sündis Tallinnas helilooja Hillar Kareva tütrena.
slide3
Õppis:
  • Tallinna 7. keskkoolis (1966-1977);
  • TRÜ filoloogiateadus-keskkonnas inglise filoloogiat (1977-1983).

Ülikoolipäevil tekkisid sidemed dissidentlike ringkondadega, tulemus – komplikatsioonid õpinguis, aga 1983.aastal õnnestus stuudium lõpetada kaugõppe vormis.

slide4
Alates 1979 a. töötas ajalehes “Sirp ja Vasar” korrektorina,

hiljem kirjandus-toimetajana.

slide5
Oli kirjandus-rühmituse “Wellesto” liige aastatel 1988-1989.
  • Aastast 1992 töötab UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretärina.
luuledeb t
Luuledebüüt

Esimesed tekstid ilmusid varases eas: ajakirjas “Noorus” ilmus

luuletsükkel “5 tüdrukut ja 8 poissi” (1977). Hiljem tuli välja

esikkogu “Päevapildid” (1978).

Võrreldes järgnevate luuletustega see raamat on

eraldiseisev - see ühindub generatsioonile omase

stiiliga: nooruslik ilu ja võlu, aga ka mängumotiivid,

iroonilisus, linlikkus, huvi maailma nähtumusliku külje

vastu, efektne pauseerimistehnika.

1980 aastad
1980.aastad
  • Tekstid on palju individuaalsemad ning kujundavad välja iseseisva ettekujutuse “karevalikkusest”. On ilmunud järgmised luuletuskogud:
    • “Ööpildid” (1980);
    • “Puudutus” (1981);
    • “Salateadvus” (1983) ning
    • “Vari ja viiv” (1986).
  • Armastus on esiplaanil, kuid tähtsad on ka sõnad “taevas”, “valgus”, “püha”, “sära”,”tõeline”, “jumal”, “igavik”, “ime”.
pildid 1980
“Ööpildid” (1980)

HÄÄL

Ma hüüan Sind ja tundub: Sina mindki.

Kuid ma ei kuule, on see nii või ei.

On kuristikke, millest üle lindki

ei lenda. Ja on vaikus nagu sein.

On kujutlusi, millest tardub hingki.

puudutus 1981
“Puudutus” (1981)

Sa puhkad end välja mu lohutus luus

ja usud, et öö tuleb parem.

Su silmis ja suus on mu lainetav juus

just nagu Su unenäos varem.

Ja muusika mängib; viiruk ja viin

meid valitseb, vaimleb ja voogab.

Ma mäletan küll. Me olime siin.

Kuid keegi meis korduda loodab.

salateadvus 1983
“Salateadvus” (1983)

Öö lõhnas, elav ja pime.

Vihm häälestas kõrget

katust.

Me surnutest raakisime

ja imest veel sündimatust.

Koit õhetas taevaserval.

Ning läbi jumalamaa

ma kõndisin Sinu kõrval,

liig tulvil, et tänada.

Su silmad, nad olid ligi,

nad hingasid minu sees,

nad hiilgasid hingepõhja –

ja põlatu ülenes.

vari ja viiv 1986
“Vari ja viiv” (1986)

Kui kõnelda üksainus kord,

on vastutus nii suur,

et ükski sõna ei näi väärt,

et öelda.

Kui elada üksainus kord,

on võimalus nii suur,

et tardud

ning ta tummalt lased mööda.

valguse teema
Valguse teema

PIMESI, PIMESI

pomisen nimesid –

valgus, oh Valgus,

sa elav ja vägev

ürgsügav voog,

tõuse sisimast, pühi

mu tänapäev tühi!

luuletuste iseloomustus
Luuletuste iseloomustus
  • Kareva luule on erakordselt habras ja tundlik, seda iseloomustavad hingepuhtus, kaastunne ja ilu. Ta alustas tütarlapse tunnetuslike otsingutega, vaimselt nüristavate elu- ja koolikeskkonnale vastandas ta igatsusliku armastuse.
  • Varane luule oli sotsiaalsetes hoiakutes kriitiline ja pilklik, hiljem on ta liikunud sisemisetõsinemise ja süvenemise suunas.
luulede struktuur
Luulede struktuur
  • Kareva kujundid on võimalikult puhastatud liigsetest kõrvalassotsiatsioonidest, luuletus keskendub ühele nägemusele, pildile või kesksele motiivile.
  • Kareva armastuslüürika on originaalne, liigub tundeväljenduses pigem ütlematajätmistes kui otsesõnu väljendatud tunnetes.
reliigiast
Reliigiast
  • Sakraalsus omab Kareval ka kaalukamat tähendust: paljusid tema tekste on võimalik lugeda otseselt religioosse ilmutuse väljendusena või selle poole püüdlemisena. See ilmutuslikkus erineb reeglina panteistlikust hoiakust: “Jumal on siin asjadetagune, sealpoolne valgus, ainus tõeliselt olev, keda võib tunda vaid vihjamisi või siis ekraani kaudu”(Väljataga 1991).
sakraalsus religioossus
Sakraalsus, religioossus

Paljusid tema tekste on võimalik lugeda otseselt religioosse ilmutuse väljendusena või selle poole püüdlemisena:

“Sest sealpool on valgus

ja heledad näod

hõljumas pilvesid pidi

ja siinpool on

mardikad tõugud ja teod

ja muld minu põskede ligi...”

(“MU JUUKSED KASVAVAD LÄBI LAE”).

l rika traagilisus
Lüürika traagilisus
  • Kahes viimases kogus on sagenenud traagilised ja eleegilised motiivid.
  • Surma mõtestab Kareva kirka piirkogemusena, mille valguses omandavad teistsuguse, puhastava tähenduse kõik siinpoolsed suhted.
  • Süvenenud on ka sotsiaalne mõistmine, Kareva luuletab rahva ja põlvkonna mälust valulise tundlikkusega.
luuletuste stiil
Luuletuste stiil
  • Kareva aimamisi kirjutatud luule on vastandlik Underi pillavale armastusluulele, kuid jätkab ometi eesti naisluule traditsioone sisemiselt intensiivse, vormiliselt vaoshoitud ja napi stiiliga.
  • Kareva luules leidub allusioone J.Viidingu luuletustele, neid ühendab vaikuse, valguse ja puhtuse poetiseerimine.
poeetilised muutused
Poeetilised muutused
  • Pärast “Vari ja viiv’i” ilmusid valikkogud “Armuaeg”(1991), “Maailma asemel” (1992) ja “Hingring” (1997).
  • Keeleline dünaamika suureneb:
    • tekivad suuremad kõlamängud;
    • keeleüksuste kumuleerimised;
    • rütmi- ja riimivariatsioonid.
maailma asemel
“Maailma asemel”
  • Selles luulekogus leidub Kareva uue

laadi viljakam osa. Luulemina liigub siin müütilises aegruumis, millele on omane une ja reaalsuse piiri kokkusulamine ning alati kehtiva kõiksusliku oleviku tunnetus. Koos keeleliste pööristega viib see kosmilise tühjuseekstaasini, maailma lõputu liikumise ja voolamise tundeni:

    • “Maailm on muinasjutt”.
maailm on muinasjutt
“Maailm on muinasjutt”

Maailm on liikuv lugu, mis

alati otsas,

mis langedes läbi aja iga hetk uuesti

alustab otsast.

kareva maailmas
Kareva maailmas
  • Kareva luulet on tõlgitud:
    • vene;
    • inglise;
    • ukraina;
    • turkmeeni;
    • moldaavia ja teistesse keeltesse, koguna «Откровение».
  • Kareva ise on tõlkinud A. Ahmatova ja teiste luulet.
kasutatud kirjandus
Kasutatud kirjandus
  • “Eesti Kirjanduslugu”, Koolibri, 2000 (E.Annus, L.Epner, A.Järv, E.Süvalep, M.Velsker);
  • “Eesti Kirjandusrahva Leksikon”, Eesti Raamat, 1995 (Oskar Kruus).