1 / 31

TÖÖ ERIALASE KIRJANDUSEGA

TÖÖ ERIALASE KIRJANDUSEGA. ESTER SÕRMUS. INFOKIRJAOSKUSE VAJADUS. Informatsiooni hulk on kasvanud tohutu kiirusega. 1970-2005 rohkem informatsiooni kui 5 000 aasta jooksul kokku. Infoedastamise võimalused on avardunud tänu infotehnoloogia arengule

lexine
Download Presentation

TÖÖ ERIALASE KIRJANDUSEGA

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. TÖÖ ERIALASE KIRJANDUSEGA ESTER SÕRMUS

  2. INFOKIRJAOSKUSE VAJADUS • Informatsiooni hulk on kasvanud tohutu kiirusega. 1970-2005 rohkem informatsiooni kui 5 000 aasta jooksul kokku. • Infoedastamise võimalused on avardunud tänu infotehnoloogia arengule • Juurdepääs informatsioonile on muutunud kergemaks

  3. INFOVAJADUSE LIIGID • ARGIELU INFOVAJADUS • VABA AJA INFOVAJADUS • ERIALANE INFOVAJADUS • KODANIKU INFOVAJADUS

  4. ERIALAKIRJANDUSE MÕISTE FOLKLOOR TAVANDID SPORT TEATRI- KUNST HARIDUS HUVI- HARIDUS KUJUTAV KUNST ÜLDHARIDUS MUUSIKA NOORSOOTÖÖ SOTSIAALTÖÖ ---------------------- PSÜHHOLOOGIA SOTSIOLOOGIA

  5. ERIALASE KIRJANDUSE OTSING/KASUTAMINE UURIMISTÖÖS UURIMISTÖÖ TEEMA VALIK Erialase kirjandusega tutvumine (kas antud teemal leidub kirjandust?) UURIMISTÖÖ KAVA KOOSTAMINE Kirjanduse otsing (põgus tutvumine antud teema probleemistikuga) KAVA TÄPSUSTAMINE Kirjanduse otsing (laialdane – kogu teemat hõlmav) UURIMISTÖÖ KOOSTAMINE/KIRJUTAMINE Kirjanduse otsing (teema kitsenemine, lisamaterjalid) UURIMISTÖÖ VORMISTAMINE Kirjanduse otsing, andmete täpsustamine UURIMISTÖÖ KAITSMINE Faktiotsing (retsensendi küsimustele vastuste leidmine)

  6. ALLIKMATERJALI OTSIMINE • Uurimistööks teoreetilise allikmaterjali otsimine toimub vastavalt koostatud plaanile. • Allikmaterjali otsimine on uurimistöö kõige pikem ja töömahukam protsess. Teemakohase materjali otsimine võtab kaks kolmandiku kogu uurimistööle pühendatud ajast. • Materjali võib koguma jäädagi, sest kogu maailmas on ilmunud väga palju uurimisteemet käsitlevaid teavikuid/dokumente. Mingil ajal/momendil tuleb lihtsalt otsustada, et kogutud allikatest piisab töö kirjutamiseks.

  7. OTSINGUSTRATEEGIAD RAAMATUKOGUD INTERNET MUUSEUM iNFOKESKUS ÜLIÕPILANE JUHENDAJA ARHIIV ERIALA- SPETSIALISTID NOORTEKESKUS, NOORSOO-ORG.

  8. ERIALANE INFOOTSING RAAMATUKOGU INTERNET RMTK KOGUD ELEKTRON- KATALOOGID ANDME- BAASIDEST EBSCO JT RMTK-HOIDJA VAHENDUSEL VIRTUAALRAAMATUKOGUD ONLINE TEAVIKUD ONLINE AJAK. E-TEENUSED TEAVIKUTENIMESTIK TEAVIKUD, TÄISTEKST, INFO BIBLIOGRAAFIAD TEATMETEOSED UURIMUSED KAS.KIRJ TEOSED KAS.KIRJ ARTIKLID KAS.KIRJ

  9. RAAMATUKOGUD TEADUSLIKUD RMTK RAHVA- RMTK KOOLI- RMTK ERIALA- RMTK RAHVUS- RMTK 17 KESK-RMTK ÜLDAHARIDUS- KOOLIDE RMTK ASUTUSTE RMTK TLÜ AKAD. RMTK TTÜ RMTK KUTSEKOOLIDE RMTK ORGANISAT- SIOONIDE RMTK HARU-, LINNA-, VALLLA- RMTK ~ 550 HUVIKOOLIDE RMTK TÜ RMTK EMÜ RMTK KÕRGKOOLIDE RMTK KIRJANDUSM RMTK

  10. TALLINNA ÜLIKOOLI AKADEEMILINE RAAMATUKOGU 1. TEADUS RAAMATUKOGU Rävala pst 10, Tallinn 115042 Avatud: Esmaspäev - reede 10 – 20 Laupäev 10 - 17 2.ÕPPERAAMATUKOGU Narva mnt 29 (TLÜ keeltemaja II korrus) Avatud: Esmaspäev - reede 9 – 16 Laupäeval 10 - 15 Elektronkataloog Internetishttp://ester.nlib.ee/

  11. RAHVARAAMATUKOGUD • TALLINNA KESKRAAMATUKOGUEstonia pst. 8 • Elektronkataloog Internetishttp://ester.nlib.ee/ RIKS http://www.deltmar.ee/riks/ Ida-Virumaa Hiiumaa Jõgevamaa Järvamaa Saaremaa Valgamaa Võrumaa URRAM http://urram.urania.ee/kasutajad.html Harjumaa Läänemaa Lääne-Virumaa Pärnumaa Põlvamaa Raplamaa Tartumaa Viljandimaa

  12. KAVA KOOSTAMINE

  13. LIIGENDUSVIISID • Ajaline e kronoloogiline järjestus – kasut. koos teiste võimalustega. • Kohast lähtuv liigendus - EV ja välismaal – kasut. koos teiste võimalustega. • Loeteluliigendus – üldiselt üksikule või oluliselt ebaolulisemale - kasut. koos teiste võimalustega. • Temaatiline e teemat eri peatükkides eri aspektidest arendav liigendus – võib olla raamistikk, milles saab eelnevaid liigendusi kasutada. • Dialektiline e võrdlusel, vastanditel ja vastandamisel põhinev liigendus (küsimusi võrreldakse punkt-punktilt või nähtus-nähtuselt). • Liigendus tuttavast tundmatuni e lihtsalt keeruliseni. • Liigendused põhjus – tagajärg või nähtus – põhjus. • Liigendus probleem – lahendus või küsimus – vastus.

  14. PEA MEELES! • Kasuta pealkirjas vaid peatüki sisu avavaid sõnu, st ei tohi olla liiga üldine – lugeja peab saama ettekujutuse, millist probleemi käsitletakse • Kontrolli, et iga alapeatükk kuuluks selgelt planeeritud üldpeatükki, oleks selle mingi sisuline aspekt. Üldpeatükk ja alapeatükk ei tohi sõnastuselt olla liiga sarnased. • Alapeatükke peab olema rohkem kui üks. Ühe alapeatüki korral tuleb üldpeatükk ümber sõnastada. • Kasuta pealkirjastamisel samatüübilisi vorme ja samasuguseid sümboleid. • Märgi pealkirjades ainult olulisi asju.

  15. NÄIDIS SISSEJUHATUS 1. TALLINNA TEISMELISTE VABA AEG 1.1. Vaba aja teooriad 1.1.1. Vaba aja käsitlused filosoofias 1.1.2. Vaba aeg kui sotsiaalne fenomen 1.1.3. Vaba aeg erinevas vanuses inimestel 1.2. Teismeliste vaba aeg 1.2.1. Vaba aja suurus 1.2.2. Vaba aja kasutamine 1.3. Teismeliste vaba aja veetmise võimalused Tallinnas 1.3.1. Huvitegevus Tallinna koolides 1.3.2. Huvitegevuse võimalused väljaspool koole Tallinnas 1.3.3. Võimalused osaleda noorsooorganisatsioonide töös KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS

  16. ANALÜÜSI!

  17. ANALÜÜSI!

  18. REFEREERIMINEVIITAMINEKASUTATUD KIRJANDUSE NIMESTIK

  19. REFEREERIMINE KUI TSITAATIDE KOGUM

  20. SISULINE REFEREERIMINE

  21. REFEREERIMINE TEADUSTÖÖS

  22. VIITAMINE • TSITAADID Tsitaadid peavad vastama originaaltekstile ja esitatakse jutumärkides. Sõnasõnalist tsiteerimist kasutatakse vaid definitsioonides ja ei tohiks olla pikem kui 1-2 lauset. Viide järgneb kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke.Viites näidatakse, millisel leheküljel/lehekülgedel tekst asus! NÄIDE “Tallinnas eelistavad suurema sissetulekuga pered üha enam erakoole”(Kapp 2000: 4). Tartu Ülikooli üldpedagoogika professor Edgar Krull (2000: 104) on defineerinud arengut järgmiselt: “Areng on süsteemi (sh ka organismi)korrapärane liikumine suurema diferentseerituse ja integreerituse poole”.

  23. VIITAMINE • REFEREERING Refereering on teise autori mõtete, arvamuste konspekteeriv või kommenteeriv esitus. Refereerimise puhul jutumärke ei kasutata.Viide võib olla refereeritava teksti sees või järgneda vahetult refereeringule. Viide pannakse ümarsulgudesse refereeritud või tsiteeritud lause või lõigu lõppu enne punkti. NÄIDE Areng on süsteemi (sh ka organismi, näieks inimorganismi) korrapärane liikumine suurema diferentseerituse ja integreerituse poole (Krull 2000). Refereeringu puhul lisatakse lehekülg siis, kui refereeringus esitatakse arvandmeid, fakte, loetelusid (st kui viidatakse infole, mis on seotud konkreetse autoriga). NÄIDE Tallinna suurema sissetulekuga peredest eelistab 48% eralakoole(Kapp 2000:4).

  24. VIITAMINE • 2-3 autorit - (Kapp,Tool 2000). • 4 - ja enam – (Kapp jt 2000). • Ilma autorita - tuuakse enne aastaarvu allika pealkiri (Lastekaitseseadus 1992). • Korduv viitamine samal lehel - (ibid.). • Autori mitu tööd on ilmunud ühel ja samal aastal - (Tool 2000a, 2000b).

  25. KASUTATUD KIRJANDUS • Selles struktuuriüksuses tuuakse tähestikulises järjekorras ära kõik (ja ainult need) tööd, millele on tekstis viidatud. • Kirillitsas kirjutatud tööd esitatakse samuti tähestikulises järjekorras omaette rubriigis pärast ladina tähestiku loetelu. • Ühe autori tööd esitatakse ilmumisaasta järgi, alustades kõige vanemast. • Kui andmed sama raamatu kohta jätkuvad järgmiselt realt, siis teise rea algusest jätta kolme tähemärgi ulatuses vabaks. • Väljaannete nimed (raamatute pealkirjad, ajalehtede ja ajakirjade nimetused) kirjutatakse kaldkirjas (Italic).

  26. Tervikteosed • ESITATAVAD andmed: autori(te) perekonnanimi, eesnime esimene täht; ilmumisaasta; pealkirining alapealkiri, kui see on tiitellehel (ei tohi lühendada); trüki number kordustrükkide puhul; lõputööde puhul töö liik; ilmumiskoht ja kirjastus NÄIDE Tulving, E. (1994). Mälu. Tallinn: Kupar. Elango, A. (1984). Pedagoogika ajalugu. 2. parand. trükk. Tallinn: Valgus. Soll, M. (2004). Massikommunikatsiooni mõju lapsele.Diplomitöö. Tallinn: Tallinna Pedagoogiline Seminar. Pittelkow, K., Jacob, A. (2004). Andekas laps. Puhja vald: Väike vanker. Murelapsed. (2001). Tallinn: Sünnimaa.

  27. Artiklid ESITADA andmed: autori(te) perekonnanimi, eesnime esimene täht; ilmumisaasta (ajalehtede puhul ka kuupäev); pealkiri; ajakirja, ajalehe või kogumiku pealkirija number ning leheküljed.

  28. 1. AJAKIRJANDUSEST • AJAKIRJAD Saar, A., Õun, T. (1995). Koolieelne kasvatus Euroopa Liidu riikides. Haridus 2, 58-60. • AJALEHED Tõnso, T. (2000). Õppekavas on proportsioonid paigast ära. Õpetajate Leht 21. jaanuar, 6-7.

  29. 2. Kogumikust Veisson, M., Tuisk, I., Laane, M. (1999). Lapse tähelepanu ja intelligentsuse areng imiku- ja väikelapseeas. Haridus ja kasvatusväärtused ühiskonnas. Tartu: TÜ Kirjastus, 222-228. Tuulik, M. (1998). 120 aastat Peeter Põllu sünnist. Peeter Põllu päevad. Teaduskonverentsi ettekannete kogumik V. Tallinn: Riigikaitse Akadeemia kirjastus. TEATMETEOSEST Erelt, T. (2002). Keelekorraldus. Eesti entsüklopeedia. 11. kd. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 596-597.

  30. Seadused Õigusaktide (seadused, määrused) puhul märgitakse ära artikli nimetus, ilmumisaasta, vastuvõtmise aeg ja allikas, kus see on avaldatud. NÄIDE Lastekaitseseadus. (1992). Riigi Teataja I, 28, 370.

  31. Internetimaterjalid Internetimaterjalidekasutamisekorraltuuaautoriperekonnanimijainitsiaal; artiklipealkiri; aasta; internetiaadressninglõppumaterjalidekasutamisekuupäev. NÄIDE Rosental, M. (2005). Noorsootöö prioriteedid. http: //www.ut.ee/PS/haridus.html. 25.02.2005.

More Related