slide1 n.
Download
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
Madis Metsur, Indrek Tamm, AS Maves, 29 okt 2009 PowerPoint Presentation
Download Presentation
Madis Metsur, Indrek Tamm, AS Maves, 29 okt 2009

Loading in 2 Seconds...

play fullscreen
1 / 33

Madis Metsur, Indrek Tamm, AS Maves, 29 okt 2009 - PowerPoint PPT Presentation


  • 212 Views
  • Uploaded on

“Looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riikliku arengukava 2010-2020“ keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande tutvustus Jõelähtme vallas. Madis Metsur, Indrek Tamm, AS Maves, 29 okt 2009. Sissejuhatus, KSH protsess.

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about 'Madis Metsur, Indrek Tamm, AS Maves, 29 okt 2009' - lewis-chase


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
slide1

“Looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riikliku arengukava 2010-2020“ keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande tutvustus Jõelähtme vallas

Madis Metsur,

Indrek Tamm,

AS Maves,

29 okt 2009

sissejuhatus ksh protsess
Sissejuhatus, KSH protsess

Ehitusmaavarade arengukava koostatakse Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005. a määruse nr 302 “Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord” kohaselt

Keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse (KSH) algatas keskkonnaminister 16. juunil 2009 käskkirjaga nr 960. Keskkonnaministri 20.mai 2009 käskkirjaga nr 810

Programmi avalik arutelu toimus 17.07.2009. KSH programmi avalikustamise käigus laekus kuus kirjalikku ettepanekut küsimustega, Programmi täiendati ja tehtud ettepanekuid valdavalt arvestati.

Aruande avalikustamine 16.11.2009. kell 14.00 Keskkonnaministeeriumis

ksh aruanne
KSH aruanne
  • Lühendid ja mõisted
  • Hindamistulemuste lühikokkuvõte
  • Sissejuhatus, KSH protsess
  • Ehitusmaavarade arengukava vajadus ja eesmärgid
  • KSH objekt ja ulatus
  • KSH metoodika
  • Ehitusmaavarade arengukava ja selle alternatiivide kirjeldus
  • Ehitusmaavarade kaevandamisega mõjutatav keskkond ja kaasnev keskkonnamõju
  • Ehitusmaavarade arengukava keskkonnamõju, alternatiivide võrdlus
  • Keskkonnamõju vältimise ja leevendamise meetmed
  • Indikaatorid
  • Raskused hindamisel
  • Avalikustamine ja osapoolte kaasamine
  • Kasutatud materjalid
ksh eesm rk
KSH eesmärk

KSH eesmärgiks on arengukava keskkonnamõju strateegiline hindamine, sealhulgas:

  • Aidata kaasa arengukava kooskõla saavutamisele teiste keskkonnavaldkondade eesmärkidega
  • Arengukava prioriteetsete suundade keskkonnamõju hindamine
  • Soovituste esitamine keskkonnamõju vähendamiseks
ehitusmaavarade arengukava vajadus
Ehitusmaavarade arengukava vajadus

Ehitusmaavarade arengukava ülesanne on suunata ehitusmaavarade kasutamist järgmise 11 aasta jooksul

Tõenäoline ehitusmaavarade aastane vajadus 2010-2020 on 6-8 miljonit kuupmeetrit, sellest:

  • 50-60% kulub Maanteeameti teede vajaduseks,
  • 25-30% protsenti on ehitusmaterjalide tööstuse vajadus betooni ja segude valmistamiseks
  • ligikaudu 20% kulub kohalike teede tarbeks
ehitusmaavarade arengukava eesm rgid
Ehitusmaavarade arengukava eesmärgid

Ehitusmaavarade arengukava eesmärgid on:

  • tagada riigile vajalik varustuskindlus ehitusmaavaradega,
  • ehitusmaavarade tõhus ja säästlik kasutus ning,
  • ehitusmaavarade kaevandamise ja kasutamise keskkonnamõju piiramine, sh:
    • Maavara kaevandavate ja kasutavate ettevõtjate tegevuse suunamine keskkonnasäästlikkusele.
    • Rikutud maa õigeaegse korrastamise nõudmine ja jälgimine.
ksh metoodika
KSH metoodika

Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimisel lähtutakse asjaomastest Eesti õigusaktidest ning heast tavast.

Osaletakse arengukava koostamisel, et siduda võimalikud keskkonnakaalutlused Ehitusmaterjalide arengukava kõikidesse punktidesse

Keskkonnamõjude määratlemiseks analüüsitakse senist praktikat, selgitamaks negatiivse keskkonnamõju ilmnemise võimalusi ja juhtusid ning nende vältimise võimalusi

Tehakse ettepanekud arengukava positiivse keskkonnamõju suurendamiseks ja negatiivse keskkonnamõju vältimiseks, pakutakse välja leevendus- ja kompenseerimismeetmed

ehitusmaavarade arengukava seos strateegiliste planeerimisdokumentidega
Ehitusmaavarade arengukava seos strateegiliste planeerimisdokumentidega

Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030:

KSH soovitused: Eesti Keskkonnastrateegias eesmärkide 1.1; 1.3; 1.5; 2.2; 4,1; 4.2 paremaks täitmiseks arengukavasse lisada:

  • Maaametil tagada rikutud maade arvestus;
  • Koostada suuremate maardlate kaevandamise ja korrastamise kavad, mida saab arvestada kaevandamislubade väljaandmisel ja korrastamise järelevalve tõhustamisel.
  • võimalikult looduslähedaste karjääriveekogude planeerimine kaevanduse kavandamisel ja kaevandamise käigus ning ebarahuldava ökoloogilise potentsiaaliga karjääriveekogude korrastamine.
  • keskkonnalubade nõuete täpsustamise analüüsi raames selgitada keskkonnanormide järgimise järelevalve tõhustamise vajadus
  • selgitada kui palju on olnud lahendamata joogiveevarustuse halvenemise juhte ja vajadusel anda soovitused keskkonnalubade täpsustamiseks
ehitusmaavarade arengukava seos strateegiliste planeerimisdokumentidega1
Ehitusmaavarade arengukava seos strateegiliste planeerimisdokumentidega

Transpordi arengukava 2006–2013

KSH ettepanek: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil esitada perioodiliselt ehitusmaavarade vajaduse prognoos.

Eesti looduskaitse arengukava aastani 2020

KSH soovitus: ette näha seminaride korraldamine looduskaitse eesmärke toetavate kaevandusvõimaluste selgitamiseks kaitsealadel.

Vesikonna veemajanduskavad

KSH soovitus: lisada võimalikult looduslähedaste karjääriveekogude planeerimine kaevanduse kavandamisel ja kaevandamise käigus ning ebarahuldava ökoloogilise potentsiaaliga karjääriveekogude korrastamine. Läbi viia ka mäemeeste, hüdrotehnikute, veekaitse ekspertide ja maavaraspetsialistide seminar ja koolitus.

Üldplaneeringud

KSH ettepanek: maavarade kasutamise planeerimise koolitused ja seminarid, maakonna, KOV, ametnikele ja planeerijatele, selgitada osapooltele karjääri asukoha valiku protseduuri, vajadusel korrigeerida õigusakte, koostada vastav juhis

arengukava alternatiivid
Arengukava alternatiivid

0 – alternatiiviks on senise tegevuse (ehitusmaavarade kaevandamine) jätkamine nii nagu seni

1 - alternatiiv on arengukava rakendamine kavandatud mahus

riik korrastab kaevandamise korra reeglistikku ja omab paremaid lähteandmeid ehitusmaavarade kaevandamise kavandamiseks, kuid ei sekku aktiivselt maavarade kaevandamisse, jätab kaevandamise investeeringute ja valikute tegemise kaevandajatele.

2 – alternatiiv on riigi tugev sekkumine

Riigi tugev sekkumine ehitusmaavarade kaevandamisse. Suunatakse rohkem ehitusmaavarade kaevandamisest laekuvat ressursimaksu raha tagasi riigi poolt tellitavatesse maavarade uuringutesse ja kaevandamise kavandamisse. Riik osaleb aktiivselt oma rikutud maa korrastamisel, suunates selleks osa keskkonnatasudest laekuvast rahast.

ehitusmaavarade kaevandamisega m jutatav keskkond ja kaasnev keskkonnam ju
Ehitusmaavarade kaevandamisega mõjutatav keskkond ja kaasnev keskkonnamõju

Eesti tervikuna hea keskkonnaseisund on tingitud väikesest asustustihedusest, energeetika, rasketööstuse ja põllumajanduse tootmismahtude vähenemisest eelmise sajandi viimasel kümnendil ning keskkonnasektoris tehtud jõupingutustest.

Majandustegevuse negatiivne keskkonnamõju elanike arvu ja majanduse tulemuslikkust silmas pidades liialt suur.

Ehitusmaavarade kaevandamise mõju keskkonnaseisundile on siiani jäänud põlevkikikaevandamise mõju varju, kuigi on mahult vaid poole väiksem.

Ehitusmaavarade kaevandamisel esinev keskkonnamõju on oluline kaevandamise kontsentreerumisel mingisse piirkonda

maastik ja maakasutus
Maastik ja maakasutus

Maa-Ameti andmetel seisuga september 2009 oli ehitusmaavarade maardlatega kaetud 372 km2 (0.8% maismaast) ja mäeeraldistega 44 km2 (0.1% maismaast). Merealal on ehitusmaavarade maardlaid on 28 km2 ja mäeeraldisi 4 km2

Töötavate ehitusmaavarade karjääridega (mäeeraldistega) omavalitsuse pindalast hõlmatud üle 0.5% kaheksas omavalitsuses: Vasalemma vald (9,4%), Saku vald (3.1%), Kunda linn (2.6%), Sõmeru vald (2%), Lavassaare vald (1.1%), Tallinna linn (1%), Aseri vald (0.6%) ja Järva-Jaani vald (0.5%). Kõigi mainitud omavalitsuste territooriumil on võimalik kaevandamise ala enam kui kahekordne suurenemine.

Üle 5 % pindalast on maardlaid kaheksa omavalitsuse territooriumil: Vasalemma vald (19.3%), Jõelähtme vald (14.4%, 5.9% kui arvestada graniidi maa-alust kaevandamist), Leisi vald (12.2%, mitte kasutatavad savi maardlad), Sõmeru vald (12%), Kunda linn (8.2%), Saku vald (7.7%), Loksa linn (7.2%) ja Harku vald (6.4%, ei kaevandata).

Siinkohal pole arvestatud ehitusmaavarade või muu kaevandamisega varem rikutud alasid, mis pole arvel maardla või mäeeraldisena.

Ehitusmaavarade kaevandamisel on keskkonnale peamiseks surveteguriks maavõtt kaevandamiseks. Ehitusmaavarade kaevandamise karjääride ala on viimase nelja aasta jooksul suurenenud keskmise kiirusega 4 km2 aastas.

looduskaitsealad looduslik mitmekesisus s h natura 2000 alad
Looduskaitsealad, looduslik mitmekesisus s. h Natura 2000 alad

Ehitusmaavarade karjääre (mäeeraldisi) on Natura aladel Eestis kaks, Lahemaa loodus- ja linnualal (Sillaotsa liivakarjäär) ja Otepää loodus- ja linnualal (Liivaaugu liivakarjäär). Ehitusmaavarade maardlate kogupindalast (400 km2) paikneb Natura aladel 24 km2, ehk 6 %.

Looduskaitse erinevad piirangud (Looduskaitseseaduse + Natura loodusalad + kohalike omavalitsuste kehtestatud looduskaitsekaitsealad ja piirangvööndid) moodustavad kokku ca 60 km2, ehk 15 % ehitusmaavarade maardlate kogupindalast.

Koostöö korral siin suuri probleeme ei ole. Raskusi on aladel, kus niiskusest sõltuvad kaitsealused elupaigad paiknevad vahetult maardla kõrval. Mõnel juhul saab suunatud kaevandamisega ka kaitsealade eesmärkidele kaasa aidata.

pinnavesi
Pinnavesi

Kesises seisundis pinnaveekogumitest on kesise seisundi ühe põhjusena ehitus­maavarade kaevandamise esile toodud vaid Harku oja puhul

Ehitusmaavarade kaevandamine kui koosmõju komponent on ära mainitud Kurtna järvede veerežiimi muutjana, põlevkivi, liiva ja turba kaevandamine ning põhjaveevõtt mõjutavad Kurtna järvede veerežiimi ja mitmete järvede veetase on siin oluliselt langenud

Varasemast ajast on teada olnud probleeme Toolse jõega, mille äravoolust Aru–Lõuna lubjakivikarjäärist

Ehitusmaavarade kaevandamise tulemusena on tekkinud mitmeid tehisjärvi, millest suuremad on veekogumitena arvel: Rummu Läänekarjäär, Männiku järv ja Raku järv. Karjääriveekogud veekogud võivad olla kesise ökoloogilise potentsiaaliga ja maastikku sobimatud, kui nende kujundamist kaevandamise käigus ette ei planeerita.

(Kroodi on halvas seisundis Maardu fosforiiditehase jääkidega)

p hjavesi
Põhjavesi

Ehitusmaavarade mäeeraldistelt (0.1% maismaast) toimuv veeheide on ligikaudu 50000-60000 m3/d (17-20 miljonit m3/a).

Ehitusmaavarade kaevandamisel on olemasolevates karjäärides ärajuhitava põhjavee kogus harva üle 2000 m3/d, suurim on Aru-Lõuna lubjakivikarjäär, mille veeheide 30000 m3/d moodustab poole ehitusmaavarade kaevandamise käigus ärajuhitavast veest.

Nabala piirkonda kavandatud suurde lubjakivikarjääride veekõrvalduse vajadus (sademevesi + põhjavesi) jääb olemasolevate projektide ja modelleerimiste järgi alla 10000 m3/d, seda ilma veetõrje abinõusid rakendamata.

Kui kaevandamisega kaasneb ilma leevendusmeetmeid rakendamata põhjavee alanemine kuni mõne kilomeetri kaugusel karjäärist, siis karjääride hülgamisega (kuivendussüsteemi töö lakkamisega) võib kaasneda liigniiskus ning liigvee kontrollimatu äravool naaberaladele (Rummu karjäär).

Kokku võib ehitusmaavarade karjääride poolt mingil moel mõjutatud üksikmajapidamisi olla sadakond, mis tähendaks 200-400 inimest.

slide19
Õhk

Välisõhu kvaliteet Eestis üldreeglina paraneb, vaid Tallinna piirkonnas ületab piirväärtusi korduvalt PM10 (peentolm).

Raimamise, purustamise, sõelumine ja transpordi mõjul võib tolmu ülenormatiivne sisaldus ulatuda mõnesaja meetri kaugusel karjäärist, ebasoodsatel ilmastikutingimustel ka kaugemale.

Enim mõjutab välisõhku killustiku tootmine, mistõttu siin kasutatakse välisõhu normidele vastavusse viimiseks erinevaid leevendusmeetmeid.

Eelkõige Tallinna ümbruses tuleb arvestada peenosakeste ja üldtolmu fooni ja õhusaasteallikate võimaliku kumulatiivse mõjuga, mis ilma leevendusmeetmeid rakendamata võib kaevandamiskoha juures viia normi ületamiseni.

taastumatute loodusvarade kasutus
Taastumatute loodusvarade kasutus

Eesti on ehitusmaavaradega piisavalt varustatud, kuid maavarade erimite lõikes on paiknevus ebaühtlane. Harju maakonnas moodustab Tallinna lähiümbruse (umbes 50 km raadiuses) ehituslubjakivi ja ehitusliiva varu ligi poole kogu Eesti aktiivsest varust.

Ehitusmaavara varust märksa olulisem on varu kättesaadavus. Varu on piisavalt, seda saab uuringutega kordades suurendada (v a kruus) kuid olemasolevad piirangud ja vajadus maavara paiknemiseks tarbimiskoha läheduses, tekitavad piirkonniti probleeme majanduse varustamisel ehitusmaavaradega. Olemasolevate mäeeraldiste piires oleva maavara jääkvaru ammendumise kiiruse järgi on selge, et piirkonniti tuleb maavarade lõikes alternatiivide puudumisel astuda samme uute karjääride avamiseks vähendamaks prognoositavaid varustusprobleeme.

kohalike inimeste heaolu ja inimeste tervis
Kohalike inimeste heaolu ja inimeste tervis

Ehitusmaavarade kaevandamisel avaldavad inimese tervisele mõju müra, õhu kvaliteet ja kvaliteetse joogivee olemasolu, varale maavõnked ja piirkonna üldine maine.

Ehitusmaavarade arengukava mõju hinnates on eeldatud, et maavarade kaevandamisel tagatakse tegevuskoha mõjusfääri jäävatel kohalikel elanikel keskkonnanormide järgimine kaevandajale keskkonnalubade nõuete kehtestamise abil.

kultuurip rand
Kultuuripärand

Kultuuripärand koosneb esemetest, ehitistest, rajatistest ja kultuurimaastikust koos kõige seal olevaga.

Eelnevate põlvkondade kultuuripärandit võib ühel või teisel moel leida vähemalt 90 % Eesti maismaaterritooriumilt.

Kaitstavate kultuuripärandi objektide korral jäetakse kaitsealuste objektide ala kaevandamata, vajadusel võib kaaluda ka objekti teisaldamist kui see on kultuuripärandi säilitamiseks vajalik. Kindlasti võib rakendada erinevaid kultuuripärandi tähistamise võimalusi.

v imaliku keskkonnam ju kokkuv te
Võimaliku keskkonnamõju kokkuvõte
  • Ehitusmaavarade kaevandamise vääramatut mõju maastikule, elupaikadele ja veekeskkonnale saab ohjata karjääride asukoha valikuga, piirates liigsete karjääride teket ja lühendades kaevandamisaega ühes karjääriala kiire korrastamisega maksimaalselt looduslähedaseks alaks. Oluline on suurte maardlate kasutamise kavandamine.
  • Mõju, mis oleneb kaevandamisel kasutatavast tehnoloogiast ja seadmetest, geoloogilistest ja mäenduslikest tingimustest jms ohjatakse konkreetse kaevanduskoha keskkonnalubade tingimustega, mille määramisel vajadusel tuginetakse keskkonnamõju hinnangule. Märkimisväärne osa keskkonnamõjust oleneb valitud tehnoloogiast ja töökultuurist.
  • Kõige suurem mõju kaasneb lubjakivi ja dolokivi kaevandamisega. Suurtes karjäärides töötavad korraga mitmed mehhanismid ning paljudes neist ka mitu purustus-sorteerimissõlme. Korraga on avatud suur territoorium, mis ei ole korrastatud.
keskkonnam ju indikaatorid
Keskkonnamõju indikaatorid
  • Ehitusmaavarade kaevandamisel on peamine indikaator maavõtt kaevandamiseks, millega kaasneb vältimatu mõju maastikule. Selge on vajadus maa (sh maastiku) väärtuse hindamiseks kõigis olulistes aspektides, riigi huvi tagada ehitusmaavarade varustuskindlus peab olema tasakaalus maa säästliku kasutamisega.
  • Olulise keskkonnamõju seireks on vajalik kaevandamisega rikutud maa arvestus. Rikutud ja kaevandatava riigimaa pindala suurenemise tendentsi tagasipööramine. Ühes ehitusmaavarade karjääride mäeeraldiste arvestusega võimaldab see hinnata nii maavõttu kui korrastamise edukust.
  • Karjääriveekogude võimalikult hea ökoloogilise potentsiaali saavutamine ja avaliku huvi pakkuvate karjääriveekogude saneerimine on samuti olulised näitajad.
  • Nii mulla taaskasutus kui karjäärides kujunevate tehisjärvede hea seisund võivad ehitusmaavarade arengukava rakendusperioodil lisanduda keskkonnamõju indikaatoritena.
olulise negatiivse keskkonnam ju v ltimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmeid
Olulise negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmeid

Riik peab maaomanikuna planeerima vahendid oma maal kaevandamisega rikutud alade ja karjääriveekogude korrastamiseks. Kui seda ei saa enam nõuda kaevandajalt on see riigi kohustus. Selleks tuleb planeerida ka vastavad vahendid riigieelarvest (kogutud keskkonnatasude arvel). Kaaluda tuleb toetusskeemide rakendamist ka eramaaomanikele.

Veelkord kaaluda korrastamise tagatisraha sissenõudmist kaevandajalt.

Suurte maardlate kasutuselevõtul Harjumaal tuleb kavandada maardla säästev kasutamine.

Kaevandamistehnoloogia peab võimaldama karjääri etapiviisilist korrastamist.

Peatatud karjääride puhul tuleb rakendada lihtsustatud korrastamist, mitte lubades kaevandamise jätkamist välistavat maakasutust. Maardlatele vajadusel antavad puhvertsoonid hoiavad ära kaevandamisala määramise elamute ja kaitsealade vahetusse lähedusse.

Maanteede ja tänavate ehitamisel tuleb eelistada pikaaegsema vastupidavusega lahendusi ja kvaliteetsemat materjali. Vajalik on tee kogukulude arvestus tee elutsükli jooksul (investeering, hooldus, remont).

alternatiivide anal s
Alternatiivide analüüs

Erinevused arengustsenaariumites on riigi sekkumise tasemes protsessi. Arengukavas tulemuslikkus sõltub uuringute ja analüüside põhjal täpsustunud meetmete ja tegevuste lõplikust sisust ja rakendamise efektiivsusest. Seetõttu võib alternatiiv 1 anda alternatiiviga 2 ligilähedaselt samaväärse lõpptulemuse, kuid tõenäosus on väiksem. Osa seni rikutud maid jääb tõenäoliselt pikaks ajaks rikutud aladeks.

Eelistatud on 2 alternatiiv, mille rakendamine tagaks kõige kindlamini arengukava eesmärkide saavutamise, kuid nõuaks suuremaid kulutusi.

slide28

Jõelähtme näited

+ vana fosforiit!

slide29

Ruu

Mäeeraldisi on Jõelähtme vallas 47.26 ha ehk 0.22% pindalast

slide30

Maardu II graniidikaevanduse kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne on Keskkonnaministeeriumis otsustamiselAvalik arutelu oli 05.05.2009 Jõelähtme Rahvamajas

slide31
OÜ Seapaju Arendus loa taotlus sisse tulnud - 26.06.2009. Inimesi teavitatud lehe kaudu, kaalumisel KMH tegemine
loo lubjakivikarj ri kmh programmiga ette n htud t d
Loo lubjakivikarjääri KMH programmiga ette nähtud tööd
  • Lubjakivi kaevandamise eskiisprojekt – kavandatav Loo lubjakivikarjäär, 2009. TTÜ Mäeinstituut
  • Ammendatud Loo lubjakivikarjääri korrastamise ja maastikukujunduse eskiisprojekt, visualiseerimine, 2009. TTÜ Mäeinstituut
  •  Loo lubjakivikarjääri juurdepääsuteed, 2009. AS Talter
  • Kavandatava Loo lubjakivikarjääri müraprognoos, 2009. Tervisekaitseinspektsioon
  •  Loo lubjakivikarjääris tekkivate õhusaasteainete hajumise modelleerimine, 2009. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus
  •  2009 aastal on tehtud ka müra ja tolmu mõõtmised
  •  Loo lubjakivikarjääri piirkonna taimestiku ja linnustiku uuring, 2009. Tallinna Ülikool
  • Kavandatava Loo lubjakivikarjääri ümbruskonna kaevude inventariseerimine, 2009. AS Maves
  •  Kavandatava Loo lubjakivikarjääri põhjavee vaatluspuuraukudes veetaseme
  • mõõtmine, 2008-2009
  • Eelnevad tehtud!
  • Arheoloogiline uuring kavandatava Loo lubjakivikarjääri alal, 2009. Tartu Ülikool (aruanne valmib 2009. a novembris)
  • 2009. a lõpus on võimalik teha tehtud tööde tutvustus Jõelähtme vallas.
  •  KMH aruanne valmib aprill 2010