1 / 18

Aed-mädarõigas Armoracia rusticana Sugukond ristõielised

Aed-mädarõigas Armoracia rusticana Sugukond ristõielised. Katrin Uurman 2008. Botaanilised iseärasused. Mitmeaastane taim kuid kasvatatakse 1...2 aastasena. Püstised varred, mille ülemine osa on harunenud, võivad kasvada kuni 1m kõrguseks.

lavada
Download Presentation

Aed-mädarõigas Armoracia rusticana Sugukond ristõielised

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Aed-mädarõigasArmoracia rusticana Sugukond ristõielised Katrin Uurman 2008

  2. Botaanilised iseärasused • Mitmeaastane taim kuid kasvatatakse 1...2 aastasena. • Püstised varred, mille ülemine osa on harunenud, võivad kasvada kuni 1m kõrguseks. • Juurmised lehed suured (pikkus 40...50cm, laius 15cm), lõhestumata piklikud või piklikovaalsed. Alumised varrelehed lõhestunud.

  3. Õied valged, tugevasti lõhnavad, steriilsed ja seemneid ei anna. • Paljundatatkse vegetatiivselt. • Samal kohal mitmeid aastaid kasvades moodustab tugeva, kuni 8cm läbimõõduga valge lihaka juure. • Juured võivad kasvada kuni 1m pikkuseks ja haruneda.

  4. Bioloogilised iseärasused • On külmakindel taim, mille juurestik talvitub mullas väga hästi. • Välja kaevatult saavad juured külmakahjustuse juba mõnekraadise külma korral.

  5. Kasvukoht • Eelviljaks sobib sõnnikut saanud rühvelkultuur. Ka pärast mädarõigast tuleks kasvatada kultuure, mis võimaldavad harimise käigus mulda jäänud juuretükid hävitada. • Mullaniiskuse suhtes on nõudlik. Niiskuse puuduses juured puituvad ja harunevad tugevasti. • Mullaviljakuse suhtes pole eriti nõudlik. Kasutab hästi nii orgaanilisi kui ka mineraalväetisi.

  6. Suuremat saaki annab kobedatel, viljakatel, hea niiskusmahutavusega saviliiv- või liivsavimuldadel. • Hästi kasvab ka kuivendatud soomuldadel. • Rasketel liivsavimuldadel juured harunevad tugevasti ja purunevad koristamisel. • Kergetel muldadel kasvanud mädarõigas on oma maitseomadustelt tagasihoidlikum. • Kasvukohta vahetatakse 3...4 aasta järel kuna võib kergesti muutuda umbrohuks.

  7. Mulla ettevalmistamine • Ettevalmistamine hakkabpärast eelvilja koristamist.. • Kündmine (vähemalt 25cm) koos 10...15cm sügavuse põhjakobestusega. • Sügiskünni alla antakse olenevalt mulla viljakusest sõnnikut 40...80t/ha, mille võib asendada kompostiga. • Võimalusel kasutada väävlit sisaldavaid väetiseid. • Toiteelementide vajadus (sõltub mulla väetustarbest): • 100...200kg/ha N • 30...40kg/ha P • 180...230kg/ha K

  8. Istutusmaterjali varumine ja istutamine • Paljundatakse juurepistikutega. • Sügisel kogutakse üheaastased 15...30cm pikkused, 7...15mm läbimõõduga juuretükkid. Kuidas lõigatakse? • Vähemalt 10mm jämeduste, 15...30cm pikkuste pistikutega rajatud põllult saab saaki juba istutusaasta sügisel. • Väiksemate pistikute korral kulub saagi saamiseks 1,5...2 aastat. • 1ha mädarõikapõllu koristamisel saab 2,5...3ha suuruse põllu istutusmaterjali.

  9. Valmis lõigatud pistikud seotakse kimpudesse ja säilitatakse hoidlas temperatuuril 0...-1oC liivas või kilekotis. • samades tingimustes säilitatakse ka saaki! • Enne istutamist hõõrutakse pistiku keskosa kareda riidega, et eemaldada/hävitada uinuvad pungad. Koort mitte vigastada! • Terveks jäetakse pungad ainult 2...3cm ulatuses (nii ülemine kui ka alumine pistiku osa). • Ülemistest pungadest arenevad lehed, alumistest juured.

  10. Pistikud istutatakse kevadest hilissügiseni kuid otstarbekam on istutada aprill III...mai I • Pistikud peavad sattuma niiskesse mulda. Kuivas mullas juurduvad pistikud halvasti ja nad võivad närtsida. • Taimede kasvu kiirendamiseks kasutatakse pistikute ettekasvatamist. • kestab 5...10 päeva niiskes 15...20oC liivas või turbas.

  11. Pistikud istutatakse 10...15cm sügavustesse vagudesse ja poolviltu. • Istutatakse selliselt, et pärast vao kinni ajamist jääb pistik 3...5cm paksuse mullakihi alla. • Istutusskeem: • 70×25...30cm • ribaistutus 70...80+50+50×30cm • Istutusskeem valitakse vastavalt hilisemale vaheltharimisele.

  12. Pistikuid võib maha panna ka istutusmasinaga. • Väiksemate põldude korral istutatakse pistikud käsitsi istutuspulga abil. • Hektari kohta kulub 50 000...60 000 pistikut (massiga 0,6...1t).

  13. Kasvuaegne hooldamine • Mullaharimine • vaheltharimine (esimene kohe pärast tõusmete ilmumist, vagude korral, enne tõusmete ilmumist) sügavus 6...8cm • reavahede kobestamine • suvel kerge muldamine • Õievarte eemaldamine • Üleliigsete lehekodarike eemaldamine • ühele taimele mitte rohkem kui 2

  14. Kasvuaegne juurte läbilõikamine • kui enne istutamist pistiku keskosadest ei vigastatud uinuvaid pungi • Pealtväetamine • esimene: nädal pärast istutamist • teine: suve keskel • Umbrohutõrje • istutuseelse mullaharimisega • kasvuaegse mullaharimisega • Kahjurid • maakirbud – võivad ahjustada juba idulehtede faasis

  15. Saagi koristamine • Koristatakse hilissügisel okt III...nov I, pärast vegetatsiooniperioodi lõppu. • Väikeaedades kaevatakse juured hargiga. • Suurtootmises • eemaldatakse esmalt 3...5cm kõrguselt lehed • kergitatakse juured nt juurviljakoristusmasina abil • lahtikergitatud juured koristatakse nt kartulikoristusmasinaga

  16. Koristatud juured • puhastatakse mulla • külgjuured lõigatakse ära • sorteeritakse • Kasutuskõlbulik saagiosa realiseeritakse koheselt või pannakse säilima. • Realiseerimiseks mittekõlbulikud peenemad juured kogutakse ja säilitatakse ületalve istutusmaterjalina.

  17. Kaubastamiskõlbulik saagikus • üheaastase kultuurina 5...8t/ha • kaheaastase kultuurina 15...20t/ha • lisaks 1,5...2t/ha istutusmaterjali.

  18. Kasutatud materjalid • Kleemann, M., 2003. Köögiviljad aeda. Maalehe Raamat. lk 239...243. • Meenaslu, L. /koost/., 1988. Köögiviljandus. Tallinn Valgus. lk 295...298. • http://www.maaleht.ee/?old_rubriik=7570&old_art=38083&old_num • http://www.uni-graz.at/~katzer/engl/Armo_rus.html • http://en.wikipedia.org/wiki/Horseradish • http://www.flickr.com

More Related