1 / 11

Laeva asukoha määramine 3 peilingu järgi

Laeva asukoha määramine 3 peilingu järgi. Eha Merirand. 3 peilingu järgi laeva asukoha määramiseks võetakse üksteise järel võimalikult kiiresti kolme objekti peilingud. Saadud peilingud (KP) tuleb enne kaardile kandmist õiendada kompassiõiendiga ( Δ K) TP=KP+ Δ K

laszlo
Download Presentation

Laeva asukoha määramine 3 peilingu järgi

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Laeva asukoha määramine 3 peilingu järgi Eha Merirand

  2. 3 peilingu järgi laeva asukoha määramiseks võetakse üksteise järel võimalikult kiiresti kolme objekti peilingud. • Saadud peilingud (KP) tuleb enne kaardile kandmist õiendada kompassiõiendiga (ΔK) TP=KP+ ΔK • Peilingute lõikepunkt annab laeva observeeritud asukoha.

  3. Tavaliselt ei ristu 3 peilingut ühes punktis tekib veakolmnurk. • Põhjuseks on süstemaatilised ja juhuslikud vead: • Vead peilimisel • Vead objektide tuvastamisel • Vead kompassiõiendis (süstemaatilised vead) • Juhuslikud vead

  4. Peilimise järjekord: • Vigade mõju vähendamiseks tuleb peilingud võtta kindlas järjekorras: • Orientiirid, mis asuvad vööri/ahtri lähedal (peilingud muutuvad aeglasemalt) • Orientiir, mis asub laeva traaversi lähedal (peiling muutub kiiresti) Viimase orientiiri peilimise hetkel märgitakse aeg ja loginäit.

  5. Suure kiirustega laevadel (18 kn ja rohkem) tuleb ahtri/vööri lähedal olevaid objekte peilida kaks korda ning seejärel leida nende keskmine peiling.

  6. Näide P 5 P 4 P 1 P 2 P 3 Näeme 3 orientiiri, millest R ja T asuvad vööri/ahtri lähedal.

  7. Arvutame orientiiri R keskmise peilingu: • Arvutame orientiir T keskmise peilingu:

  8. Vaatleme, kuidas kompassiõiendi süstemaatiline viga mõjutab laeva obs.asukohta V S T s R’ T’ t L r S’

  9. Järeldus • Kui peilitavad objektid asuvad ühel pool laeva, siis kompassiõiendi süstemaatilise vea korral laeva tegelik asukoht ei asu veakolmnurga sees. • Laeva tegelik asukoht asub veakolmnurga sees juhul, kui objektid asuvad mõlemal pool laeva.

  10. S T V

  11. Kui peilingute kaardile kandmisel tekib veakolmnurk, mille külje pikkus on alla 5 kbt, loetakse laeva observeeritud kohaks kolmnurga nurgapoolitajate lõikepunkti, mille asukoht kaardile kantakse silma järgi. • Kui peilingute kaardile kandmisel tekib veakolmnurk, mille külje pikkus on üle 5 kbt, on otstarbekas leida kompassipeilingute lahutamise teel orientiiridevahelised rõhtnurgad ja kanda laeva asukoht kaardile kalka või protraktori abil.

More Related