SISSEJUHATUS SEMIOOTIKASSE

1. SISSEJUHATUS SEMIOOTIKASSE SOSE O1.137 Silvi Salupere 6.Loeng Semantika. Tähenduse teooriad: denotaat ja designaat, intensionaal ja ekstensionaal, signifikaat ja referent. Nimi ja deskriptsioon. Semantiline representatsioon. Lingvistiline relatiivsus.

2. Kognitsioon ja kommunikatsioon • Jumal teab ja saab kõigest aru, seetõttu ei ole Jumalal kommunikatsiooniprobleeme – ta haarab kõik korraga. Inimesel on vaja teatada just selle tõttu, et ta ei suuda haarata korraga. Ja seetõttu on asju, mida ta ei tea, kuid mille kohta on vaja midagi öelda. Tunnetusvõime puudulikkus muudab kommunikatsiooni vahelduvaks jadaks, kus vaheldub see, mida me teame, sellega, mida me ei tea. Et teada saada midagi tundmatut, selleks on vaja vastandusi ja eristusi, mis aitavad tundmatut teadvustada.

3. Keel on olemise maja • Otsustav roll keelel, just läbi keele avaneb Olemine. Martin Heidegger väidab et keel ongi Olemise keel ja Olemine räägib läbi minu keele abil. Mitte mina ei räägi keeles, vaid keel räägib mind.

4. Universaalid (üldmõisted) – üksiknimedPärisnimede lähedus indeksitele

5. Nimi ja deskriptsioon • Bertrand Russell püüdis vabaneda loogilistest “ebamugavustest”, mida tekitab nimeliste väljendite semantiline dualism, jagades need pärisnimedeks ja deskriptsioonideks. D. on Russelli järgi võimelised tähendama (suhtuma objektidesse) tänu oma vormile (keelelisele tähendusele).

6. pärisnimi nimetab midagi niisugust, millel puudub üksikjuhtude paljusus, ja nimetab seda kokkuleppeliselt ad hoc, mitte kirjelduse kaudu, mis koosneb eelnevalt omistatud tähendusega sõnadest. /.../ Niisiis, kui nimi ei nimeta midagi, on ta tühi müra, mitte sõna Russell “On denoting” (1905)

7. Russelli deskriptsioonide teooria toetub filosoofilisele eeldusele kahest teadmise tüübist: • teadmine kogemuse kaudu (a posteriori, sünteetiline): pärisnimed ja omaduste nimed, rangelt loogilises mõttes ka asesõnad see, too • teadmine kirjelduse kaudu (a priori, analüütiline) Analüütilised tõed on niisugused, mis on tõesed üksnes neis sisalduvate sõnade tähenduste tõttu (üksnes eksplitseerivad tähendusi).

8. Näited Analüütiline: • kolmnurgal on kolm nurka • kõik kehad on ruumilised • ükski poissmees ei ole abielus • kõik semiootikud on inimesed Sünteetiline: • mõned kolmnurgad on täisnurksed • Peeter on haige • mõned inimesed on semiootikud

9. Nimi ja deskriptsioon • Nimed (konkreetsete kandjate tähistused) vsdeskriptsioonid (esemete sõnalised kirjeldused mingite tunnuste järgi). Kui vaadelda kirjeldusi kui nimesid võib tekkida illusioon kummaliste objektide (suhted, omadused) olemasolust. • Nimi on lihtne (täielik) sümbol, millel on osutus (seotud denotaadiga) ja mis täidab otsustuses subjekti funktsiooni.

10. Nimi ja deskriptsioon • Deskriptsioon aga on mittetäielik sümbol, mis omandab osutuse ainult lause koosseisus, st, kui ta on kõnes aktualiseeritud. Väljendades mingit kontsepti, täidab D. lauses predikaadi rolli. • Deskriptsioonid on keelelised väljendid, mis esinevad keeles nime funktsioonis ja vahel ka nime vormis, kuid tegelikult ei nimeta (nimetamine toimub tõeliselt vaid pärisnime [proper name]poolt). Nt "Inimene, see inimene, iga inimene". Ei oma ise denotaati, vaid omandab selle lause kontekstis.

11. Erinevus lause süntaktilises ja loogilises struktuurides: • Loogilises üleskirjutuses deskriptsioonid jagunevad: denotaati tähistatakse muutujaga, aga tema poolt väljendatud kontsepti — propositsionaalse funktsiooniga. • Ma kohtasin (üht) inimest → Ma kohtasin x-i ja x kuulub inimeste klassi. • Maailm koosneb mitte asjadest, vaid sündmustest ja faktidest. • Üldnimede tähendust tuleb loogiliselt kirjeldada erinevate deskriptsioonide ja kvantorite (üldsus- ja eksistentsi) koosluste kaudu.

12. W. V. Quine (loogik) • väidab, et tähendus koosneb signifikaadist (tähendus, mis on moodustatud reeglite järgi, keelesisene) ja referendist. • Signifikatiivne semantika: tähenduson siin kui klassifikatsioon, üldistus ja teadmiste süsteem. Olulised on laused. • Referentsiaalne: oluline on osutus, seob kõneleja aktuaalse situatsiooniga. • Omavahel seotud

13. Quine • Tähendus on see, milleks olemus muutub, kui ta lahutatakse osutusobjektist ning ühendatakse sõnaga • Tähendusteooria põhimureks on lihtsalt keeleliste vormide sünonüümia ja väidete analüütilisus. Tähendused ise kui vahepealsed hämarad entiteedid võib vabalt kõrvale heita.

14. PARADOKSID • “see lause on väär” valetaja paradoks • Habemeajaja paradoks: Külas on habemeaja, kes ajab kõigi nende külaelanike habet, kes endal ise habet ei aja. Kas habemeajaja ajab endal habet? (Russell) • Mingite asjade klasse on alati rohkem kui asju – lehmade klasse on rohkem kui lehmi (Cantor)

15. Lingvistilise relatiivsuse hüpoteesSapir-Whorfi hüpotees • E. Sapir (1884-1936)– keeleteadlane. B. Whorf (1897-1941), tema austaja, tuletõrje insener, ka indiaani keelte uurija. • Lingvistiline determinism (keel määrab ära mõtlemise) ja lingvistiline relatiivsus (erinevused keeles vastavad erinevusele mõtlemises) • Edward Sapir — keeled ei erine mitte selle poolest, mida nad võivad väljendada, vaid selle poolest, mida neis ei saa väljendamata jätta. Igas keeles on palju ülearust — see toimib kui keele enesekaitse. Kõikides keeltes edastatakse palju ülearust infot ning nii kaitseb keel ennast vääritimõistmise ja infokadude vastu (vt tähenduse polüseemia).

16. Edward Sapir (1884 – 1939) • Me jagame maailma vastavalt jaotustele oma keeles. ...Lõikame loodust, organiseerime ta kontseptideks ja kirjeldame tähendusi kuna me oleme oma keelekollektiivi liikmed ja meil on kokkulepe, mis ei ole kuidagi selgelt väljendatud, kuid on kohustuslik; ilma selleta me ei saaks millestki rääkida.

17. Benjamin Lee Whorf (1897 – 1941) • väidab radikaalsemalt et keel tingib meie maailmavaate ja avaldab mõju käitumisele. Tuletõrjuja näide: kõik teavad, et bensiiniaurud on ohtlikumad vedelikust, kuid õnnetused sünnivad just tühjade tünnide juures, sest sõna “tühi” mõjutab. /Reklaamis kasutatakse/

18. Benjamin Lee Whorf • Grammatiline struktuur mõjutab eriti. Hope indiaanlastel ei ole mingit probleemi relatiivsusteooria mõistmisega. Puudub objektiivse aja mõiste, ei erista minevikku, olevikku ja tulevikku, üks sõna - 'masa'ytaka' – kõige lendava jaoks ( putukad, lennukid, piloodid...). • Olles uurinud erinevaid indiaani keeli, näitab, et erinev grammatiline struktuur tingib kaerineva arusaama maailmast.

19. Eesti keel ja lingvistiline relatiivsus • Uku Masingu järgi eestlane ei mõtle tulevikule, sest keeles puudub grammatilise tuleviku konstruktsioon (ka inglise keeles nt) • Samamoodi võiks öelda, et eestlase jaoks ei ole olulised soolised erinevused.

20. Tähenduse polüseemia kommunikatsioonis ja selle vältimine • Süntagma sisemine kontekst(Läksin teed jooma. Mis sa teed? Kõnnin mööda teed) • Kommunikatiivne situatsioon • muudab teate tähendust (punane lipp stardirajal või demonstratsioonil) • muudab teate funktsiooni (Jakobsoni funktsioonid) • muudab teate informatsioonilist sisu (kolp sääreluudega mingil purgil ja elektrikilbil) • Teade ise võib viidata sellele, mis koodi tuleb kasutada (“Sümbol Peirce´i mõttes...”)

21. Leia x iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii

23. ESTEETILINE TEADEKunstiteost tõlgendatakse erinevalt tänu sellele, et kood ei ole üheselt mõistetav. Autorefleksiivsus, ootused: • ainult kontekstuaalsetes seostes omandavad tähistajad tähenduse. Kui ma muudan midagi kontekstis, muutub ka kõik ülejäänu. (Kunstiteos on kunstiteos ainult tänu paigutusele konteksti) • mateeria, milles tähistaja väljendub, ei ole tähistatava ja konteksti suhtes ükskõikne. (Riim tugevdab riimitavate sõnade tähenduslikku seost. Heliline või visuaalne rütm. Sõnade järjekord) • teade toob sisse erinevad reaalsuse tasandid, mäng nendega; • füüsiline, asjade tasand, selle mateeria tasand, millest koosnevad tähistajad; • erinevuste, tähistajate diferentsiaalsete tunnuste tasand; • tähistatavate, erinevate konnotatsioonide, ootuste tasand. • Ja kõigil neil tasanditel luuakse teatud vastavus, justkui need tasandid oleks kõik struktureeritud ühe ja sama koodi alusel.

24. Gertrude Stein“a rose is a rose is a rose is a rose”. Ecodekodeerib • eripärane koodikasutus. Just tänu liiasusele tähistajate tasandil osutub teade mitteühetähenduslikuks, tingib informatsioonilise pinge • teade on liiane ka denotatiivsete tähistatavate tasandil. Tahes-tahtmata tekib küsimus: Kas roos ikka on roos? • leksikoodide tasand, mis on seotud erinevate teaduslike ja filosoofiliste definitsioonidega. Me teame, et nii ei määratleta midagi. • allegooriliste ja müstiliste leksikoodide tasand. Roos on alati kandnud mingit sümboolset tähendust — siin seda eitatakse järsult • stilistiliste leksikoodide tasand — me oleme harjunud, et roos tähendab ilu • jne

25. Lapsesuu • Kui isa seeme ei lähe emme muna sisse, siis sünnib lihtsalt harilik omlett. Mikael, 6 • Kui inimesed vanaks jäävad, siis nad enam ei ütle, et armastavad teineteist. Siis nad küsivad, et kas tahad kohvi juurde küpsist ka või. Tord, 7 • Kui sured, jäävad käed ja jalad maa peale. Jumal tahab ainult hinge, sest see on nii õhuke. Muu jaoks tal ruumi pole. Marten, 6 • Õlu muudab keha tihti väga ebasümmeetriliseks. Herman, 9 • Need lehmad, kes rohkem ringi jooksevad ja udarat raputavad, teevad jogurtit. Allan, 5 • Mõned lehmad on mustad. Need on sissesõitnud. Karin, 5 • Lapsed ei tee rumalaid asju. Neil on omad põhjused. Anna, 7 • Alguses saad rakuks, siis saad lapseks, siis saad emaks, siis saad vanaemaks, siis saad vanavanaemaks ja siis saad vanavanavanaemaks. Lõpuks on savi. Maria, 6 • See on tobe küll, et peab surema. Minu meelest ei pruugi inimesi kogu aeg vahetada. Mina arvan, et kui juba olla, siis las olla. Johannes, 8