Vootele Veldre, Märt Masso, Liina Osila, Priit Kruus Uuringuaruande tutvustus - PowerPoint PPT Presentation

laban
slide1 n.
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
Vootele Veldre, Märt Masso, Liina Osila, Priit Kruus Uuringuaruande tutvustus PowerPoint Presentation
Download Presentation
Vootele Veldre, Märt Masso, Liina Osila, Priit Kruus Uuringuaruande tutvustus

play fullscreen
1 / 49
Download Presentation
Vootele Veldre, Märt Masso, Liina Osila, Priit Kruus Uuringuaruande tutvustus
159 Views
Download Presentation

Vootele Veldre, Märt Masso, Liina Osila, Priit Kruus Uuringuaruande tutvustus

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript

  1. Töövõimetuse hindamine, asendussissetuleku võimaldamine ja tööalane rehabilitatsioon Eestis ja viies Euroopa Liidu riigis Vootele Veldre, Märt Masso, Liina Osila, Priit Kruus Uuringuaruande tutvustus

  2. Kava • „Mõtete käivitaja“ • Võrdlusanalüüsi järeldused • Hindamine • Asendussissetulekud • Aktiveerimine • Arutelu: võrdlusanalüüsi kasutamise võimalused Eesti töövõimetuskindlustussüsteemi reformimisel

  3. Küsimustik

  4. Taust • Väljatöötamisel töövõimetuskindlustuse seadus (Pevkur 5.04.2012): • mille eesmärk on tuua inimesed, kes on tööturult tööõnnetuse, kutsehaiguse, ajutise või pikaajalise töövõimetuse tagajärjel eemale jäänud, võimalikult kiiresti tööturule, • motiveerida tööandjaid muutma töökeskkonda paremaks ning • ennetada tööõnnetuste ja kutsehaiguste teket.

  5. Taust • Teiste riikide praktika saab olla vaid üks sisendkomponent. • Muutusi planeerides tuleb arvestada kultuurilisi, ajaloolisi ning korralduslikke eripärasid. • Silmas pidada inimeste võimalikku erinevat käitumist sarnaste stiimulite korral, tööturu olukorda, ettevõtete ja töötajate suhteid ühiskonnas, rahastamisvõimalusi, sotsiaalkindlustussüsteemi kui terviku arengut ning erinevate osapoolte ootusi ja huvisid.

  6. Töövõime hindamine ja tõendamine

  7. Hindamine ajutise haigestumise või vigastuse korral (1) • Raviarstväljastab töövõimetusjuhtumialgusosastööandjaleesitamisekstõendi, millesmääratlebtöövõimetusperioodieeldatavakestusevõifikseeribjärgmiseläbivaatuseaja. • Tõendtööandjalealuseksväljamaksetetegemisel. • Vähemaltkolmepäevaneperiood, mille vältelhindabtöötajaomatöövõimekadusubjektiivseltise. • Soomestööandjaesimesestpäevast. • Arstitõenditööandjaleesitamisekohustustekibtöötajaltavaliselt 4.– 8. haiguspäeval.

  8. Hindamine ajutise haigestumise või vigastuse korral (2) • Arstitõendi väljastamise aluseks arstlik läbivaatus ja arsti hinnang inimese tervisliku seisundi kohta. • Tõendab, et isiku töövõime on haiguse või vigastuse tõttu langenud • Vorminõuded hindamisele erinevad. • Rootsis koostatud juhendmaterjal abistamaks otsustamist töövabastuste võimaldamisel enamlevinud diagnooside korral. Seeläbi tagatakse suuremal määral hindamise ühetaolisus ning samaaegselt kõigi oluliste meditsiiniliste aspektide arvestamine. • Ühendkuningriigishindabarst, kuikauaei ole töötaminenäidustatudvõimillisteltingimustel on töötaminevastuvõetavjasoovitatav.

  9. Hindamine ajutise haigestumise või vigastuse korral (3) • Töövõime hindamine haigestumise või vigastuse alguses peamiselt meditsiiniline. • Eelkõige annab hinnangu tervisele inimene ning arst.

  10. Püsiva töövõimetuse hindamine • Ajutise ning pikaajalise töövõimetuse hindamise seosed erinevad. • Rootsis lühiajaline ja pikaajaline hindamine hõlmatud ühte süsteemi, kuid alused sõltuvad sellest, millise aja vältel on isiku töövõime olnud pärsitud. • Hollandis töötaja ja tööandja hindavad 2 aasta jooksul perioodil, vajadusel kaasates töötervishoiuarsti. Alles kahe aasta möödumisel siseneb isik riiklikku töövõimetussüsteemi ja läbib riikliku sotsiaalkindlustusskeemi seisukohalt vajaliku töövõimetuse hindamise. • Soomes töövõimetuse püsivusehindamine osaliselt haigushüvitisemaksmise perioodil, kuid töövõimetuspensioni hakatakse maksma pärast haigushüvitise maksmise lõppemist.

  11. Meditsiiniline hindamine • Töövõimetusehindamine hõlmabalatimeditsiinilistkomponenti. • Rootsisannab isikütlusiomatervisejasellekohta, kuidasterviseseisundinimesetöövõimetustmõjutab. Sotsiaalkindluskassaküsibtäiendavatinfot raviarstilt (kui ei piisa) või suunatakse raviasutussefunktsionaalsetevõimetemääramiseks. • Ühendkuningriigi ja Hollandi süsteemis on hindamise meditsiiniline külg fokusseeritud funktsionaalsete võimete kirjeldamisele. Hollandis hindamiseks välja töötatud funktsionaalsete võimete nimekiri. • Soomes ja Saksamaal hinnang, kas osaline töökoormus mõjutab negatiivselt tervist ja taastumist. • Soomes toimub hindamine arstitõendis toodud hinnangu ja isiku enda kirjalike selgituste põhjal nii töövõime kui funktsionaalsete võimete kohta ning teatud aja jooksul peab kaasama ka töötervishoiuarsti, kes võib anda omapoolse hinnangu.

  12. Tööalane hindamine (1) • Töövõimetussüsteemides on tajutav liikumist meditsiiniliselt hindamiselt sotsiaalse ja tööalase hindamise poole, st • ei vaadata vaid funktsionaalset suutlikkust konkreetsel töökohal, vaid ka võimalust kasutada olemasolevaid või säilinudvõimeid kindlate tööde tegemiseks. • Riikide lõikes suuremad erinevused • Hollandis lõplik hinnang selle alusel, kui suur on isiku töötasu teenimise võime • Saksamaal ja UKs aga hinnang lähtuvalt tööajast, mille ulatuses töötaja suudaks tavapärastes tööturutingimustes töötada. • Hollandis reaalsete, tööturgu tervikuna kirjeldavate tööde, ametite ja nende nõuete kirjeldused, mis sobitatakse inimese säilinud funktsionaalsete võimetega. • Saksamaal ja Soomes vaadatakse hindamisel ka isiku väljaõpet, oskusi ja teadmisi, senist karjääri ja ametialast staatust

  13. Tööalane hindamine (2) • Oluline roll spetsiaalse ettevalmistusega juhtumikorraldajad-eksperdid või (töötervishoiu)arstid, kes oskavad vaadata inimese funktsionaalsetest võimetest kaugemale ning analüüsida ja sobitada töökohale seatavaid nõudeid, töö sobivust isikule ning tema säilinud funktsionaalseid võimeid ja võimalusi funktsionaalseid võimeid arendada või neid asendada/toetada abivahenditega, kõrvalabiga. • Nii Rootsis, Hollandis, Saksamaal kui ka Soomes hakatakse mingil hetkel vaatama võimalusi, kas isik saab töötada mingil muul töökohal. Esmalt fookuses olemasolev töökoht.

  14. Rootsi näide

  15. D R

  16. D R

  17. D R

  18. TV D R MED

  19. TV D R MED

  20. Asendussissetuleku võimaldamine

  21. Asendussissetulekud perioodi ja finantseerija lõikes • Asendussissetulekute maksmine otseselt seotud hindamise ning rehabilitatsioonitegevustega. • Asendussissetulekute maksmise aluseks enamasti eelnev või paralleelne hindamine (erinevaid osapooli kaasates) • Asendussissetulekud peavadtagama isikule võimaluse haigusest terveneda ja töövõimet parandada.

  22. Osalise töötamise võimalus • Kõikides analüüsitud riikides on haigushüvitise perioodil aktsepteeritud töötamine, osades riikides on kehtestatud suhteliselt ranged reeglid (eelnevalt on kindlaks määratud töötamise aeg ja/või sissetulek, millest rohkem teenimisel kaotatakse). • Töötervishoiuarsti hinnang (Soome)

  23. Töövõime taastamise ja rehabilitatsioonitegevuste soodustamine • Osa riike kasutavad rehabilitatsioonis osalemise motiveerimiseks täiendavaid toetusi (ehabilitatsioonitoetusi) • SoomejaRootsipuhulsuuremriigiroll töövõimetaastamisesoodustamiselfinantsilistestiimulitega • Hollandisseevastu on stiimulitevaliksuuremtulenevalttööandjajatöötajasuuremastjavabamastrollist

  24. Reaktiveerimine, reintegreerimine

  25. Tööandjate roll reaktiveerimises, reintegreerimises (1) • Tööandjatel nähakse just töövõimetuse probleemi tekkimise alguses ja esmasel reageerimisel olulist rolli • Samas näevad riigid tööandjate rolli ulatust ja aktiivsust töövõimetussüstemis erinevalt:

  26. Tööandjate roll reaktiveerimises, reintegreerimises (2) • Tööandjate roll reaktiveerimises ja reintegreerimises peegeldab ka töövõimetuse hindamise metoodikat: • Mida aktiivsemalt kaasatakse reaktiveerimises ja reintegreerimises tööandjad, seda rohkem hinnatakse süsteemis inimese töövõimet ning säilinud töövõime kasutamise ulatust (mitte kitsalt funktsionaalseid võimeid või tervist). • Töövõimetuse probleemi alguses olemasoleva töö tegemise võime ja selle töö tegemiseks tarviliku abivajaduse hindamine annab siin ehk parima hinnangu säilinud töövõime kohta.

  27. Tööandjate roll reaktiveerimises, reintegreerimises (3) • Tööandja kui terviku aktiivsuse võib määrata ka teiste töötajateseisukoht: • Ühendkuningriik võimaldanud meetme, mille kaudu on võimalik koolitada kaastöötajaid puuetega inimeste õiguste teemal, et luua puuetega inimestele toetav õhkkond. • Samuti võib aidata üldisi hinnanguid muuta Ühendkuningriigis kasutusel olev nn puuetega inimeste sõbraliku tööandja tähis, mis võib soosida tööandjaid rohkem töövõimetute kaasamise peale mõtlema. • Töövõimetussüsteemis on hoovad mõttelaadi muutuse soodustamiseks ning ei oodata mõttelaadi muutust.

  28. Ettevõtete võimekus teenuseid pakkuda • Riigid teadvustavad väikeste ettevõtete madalamatvõimekust asendussissetuleku maksmisel või ka rehabilitatsioonimeetmete võimaldamisel. • Rootsis on võimalik väiksematel ettevõtetel end haigushüvitise omaosaluse maksmise vastu Sotsiaalkindlustuskassas kindlustada. • Ühendkuningriik on vabastanud alla 10 töötajaga ettevõtete kulutused tööhõivesse sisenemise skeemis, samal ajal kui suurematel ettevõtetel on suur täiendav omaosalus.

  29. Abivajaduse hindamine (1) - töökoha arvestamine • Hollandiskaheaastajooksultöötajafunktsionaalsetevõimetejatöökohanõuetekooskõlaningabivajadusttöövõimetpiiravateteguriteületamisekstööandja, vajaduselkatöötervishoiuarst. • Rootsiskasutataksemuuhulgas nntöötestimist, mille käigusilmnevadtäpsemalttöönõudedningfunktsionaalseidvõimeidtoetavateabivahenditeja/võikõrvalabivajadus. • Soomeseeldataksesamutiteatudfaasistööandjakaasamist, kuidesmasehinnangupeabandmatöötervishoiuarst, kespeabtundmakonkreetsetöökohaolusid.

  30. Abivajaduse hindamine (2) - isiku roll • Rootsis otsustavad rehabilitatsiooniteenuste üle Sotsiaalkindlustuskassa ja Tööhõiveameti töötaja, töövõimetusprobleemiga töötaja raviarst, aga ka töötaja ise ja tema tööandja. • Hollandis koostatakse rehabilitatsiooniteenuste saamiseks individuaalne reintegratsiooniplaan, kus inimesel koostöös ametiasutuse konsultandiga on võimalik ise planeerida oma taasintegreerumist, otsustada, milliste toetavate teenuste, meetmetega tööellu tagasi pöördumist lihtsustada. • Saksamaalpeab tööandjaisikuosaluseljakindlustusasutuserehabilitatsiooninõustajagakonsulteerideshindama, kuidastöövõimetusprobleemilahendada.Rehabilitatsioonieelarve raames saab validateenused, mis inimese enda hinnangul on vajalikud. • Soomes otsustab konkreetsete teenuste vajaduse ja nende teenuste soovitusliku osutaja eelkõige arst või töötervishoiuarst, kuigi on kättesaadavad ka hulk nn avatudrehabilitatsiooniteenuseid ning ka isik saab iseavalduse esitada. SamasvõibkaKelasoovitadaisikulerehabilitatsioonitegevusi.

  31. Abivajaduse hindamine (3) • Eesti süsteem erineb Soome, Saksamaa, Hollandi ja Rootsi süsteemist selle poolest, kuivõrd kaasatakse hindamisse tööandjat/tööandjate esindajat või töötervishoiuarsti, kellel on ekspertteadmised inimese konkreetse töökoha nõuete ning funktsionaalsetele võimetele vastava kohandusvajaduse kohta. • Eesti süsteem ei anna laialdast otsustusvabadust isikule endale kui subjektiivselt oma vajaduste kõige suuremale eksperdile nagu Hollandis, Saksamaal. • Samuti põhineb Eesti süsteemis vajaduse hindamine vaid ekspertteadmistel ja eksperthinnangutel mitte aga töö testimisel nagu näiteks Rootsis, mis võimaldab teatud juhtudel täpsemalt kaardistada töökoha nõuded ning nende sobivuse ja inimese abivajaduse seoses funktsionaalsete võimetega.

  32. Rehabilitatsiooniteenuste pakkumine • Rehabilitatsooniteenuste osutamisel eristatakse raviteenuseid, taastusravi (ingl medicalrehabilitation) ning sotsiaalset ja tööalast rehabilitatsiooni. • Pakutavad teenusedvarieeruvad: • transport • töökoha kohandamine • abivahendite soetamine • täiendõpe ja ümberõpe • kaitstud ja toetatud töötamine spetsiaalsetel töökohtadeljne • Raviteenuste ja taastusravi osutavad üldjuhul tervishoiusüsteemi teenusepakkujad. Osades riikides pakutakse teenuseid läbi kindlustussüsteemi koos teiste rehabilitatsiooniteenustega (nt Saksamaal, Soomes), mida teistes riikides pakutakse meditsiinisüsteemis (Holland). Korraldus varieerub.

  33. Järeldused

  34. Töövõimetusjuhtumid vajavad kiiret sekkumist • Riikide töövõimetusüsteemidestoimubjuba terviseprobleemitekkimisealgusfaasisaktiivnesekkumineeesmärgigaennetadatöövõimetusesüvenemistningedendadatööellutaaslõimumist. • Eestis, isegisiis, kuitöötajaljatööandjal on valmisolekleppidakokkutöötingimustes, ei soosi süsteem osaliselt töötamist. • Asendussissetuleksaaks asendadaosalisetöövõimekorralvaidsedaosasissetulekust, midatöötajakaotatudtöövõimetõttuteenidaeisaa. • Tõenäoliselttoetakstöötajateaktiivsustsee, kuitöötajaloleksõigusnõudateisttööd, töötingimustemuutmist, töökohakohandamist, täiendõpetjatööandjalõigusnõudatöötajalttöökohustusteosalisttäitmist, kuitööandjamuudabtöö, töötingimused, töökohatöövõimelevastavaks.

  35. Töövõime hindamine ei tohiks lähtuda üksnes meditsiinilisest seisundist • Töövõimetuse hindamine – keskendutakseinimeseterviselejafunktsionaalsetelevõimetele • Töövõime hindamine – tervisejafunktsionaalsetevõimetehindamisekõrvalvaadatakseinimeseoskusi, teadmisi, kompetentse, tööjatöökohanõudeidningabivajadust, missoodustaksinimeseoskuste, teadmistejakompetentsidetööalastkasutamist. • Aktiivsusttoetavajutisetöövõimetusehindamine peaksarvestamakatöövõimesotsiaalset, tööalastkülge. • Hindamisel vaja arvestada töötervishoiu ja tööohutusalaseid põhimõtteid ja kompetentse. • Töötervishoiu ja tööohutusalased oskused ja teadmised on aga pigem töötervishoiuarstil ja töökeskkonnaspetsialistil kui perearstil või raviarstil. • Seega oluline võrgustikutöö/meeskonnatöö, mis kaasaks inimese ja tema perearsti või raviarsti ning tööandja ja tema töötervishoiuarsti ja töökeskkonnaspetsialisti.

  36. Töövõime hindamine ja rehabilitatsioon peaks käima käsikäes • Aktiivsuse toetamine eeldab, et inimese töövõimet peaks hindamaperspektiivis (WHAT IF), milline võiks olla isiku töövõime, kui inimene saaks teha sobivat tööd, sobivate töötingimustega, sobivas töökeskkonnas ning saaks tarvilikke töövõimet toetavaid rehabilitatsioonimeetmeid. • hindamissesaaks kaasata… • meditsiinilisteteadmistegaekspertarsti, keshindaksfunktsionaalseidvõimeidjafunktsionaalsetevõimetearendamiseksmeditsiiniliserehabilitatsioonivajadust, • töötervishoiujatööohutusalasteteadmistegaeksperti, näitekstöötervishoiuarsti (shtööhügieenik, ergonoom, tööpsühholoog), keshindaks, millistetöötingimustega, millisestöökeskkonnasjamillistevastavatekohandustegasaaksinimesetöövõimetkõigeulatuslikumaltkasutada, • tööturujatööhõivealasteteadmistegatööturukonsultanti, keshindaksinimesetööhõivevõimet (employability) jaaktiivsetetööturumeetmetevajadust, sobivatööleidmiseksjatööleasumiseks.

  37. Asendussissetuleku aluseks peaks olema töövõimekadu tervisekao asemel • Asendussissetulekumaksmisetingimusedpeaksidstimuleerimaaktiivsustjapremeerimatöövõimearendamistjakasutamist, mittelihtsaltkompenseerimatervisekadu. • Riikidekogemusnäitab, et osalisetöövõimegainimesteaktiveerumisttoetabasendussissetulekumaksmineajal, kuiinimeneosalebsotsiaalseljatööalaselrehabilitatsioonil, missuurendabinimesetöövõimet, ningaktiivsetestööturumeetmetes, missuurendabtematööhõivevõimet. • Asendussissetulekumaksmisetingimused, mis teeksid töötamisejatööotsimisekasulikumaksmitteaktiivsusest.

  38. Reformid eeldavad kõigi osapoolte rollide muutumist • Töövõimekasutamisesüsteemileüleminekeeldakssüsteemisosalejaterolliootusejarollimuutumistjapoliitikameetmetemuutmist • Aktiivsustootavtöövõimetusüsteemeeldakssamutitööandjarollimuutumist(toetavad meetmed olulised) • Riikidetöövõimetusüsteemideanalüüsistilmneb, et kõigisriikides on tööandjatelEestigavõrreldessagelisuuremadkohustused. (mõttelaadi muutuse soodustamine vajalik)

  39. Edukas reform vajab kvaliteetset teadmist • Tööalasepuudejuhtimine (occupational disability management) eeldabjuhtumipõhistvõrgustikutöödningjuhtumikorraldusegategelemisevõimekusearendamist. • Eesti töövõimetussüsteemitöötajatejatööandjaterollimuutmisekõrvaleeldaksaktiivsustootavtöövõimetusüsteemkateistesüsteemiosalistekohandumistjariigi pool kohandumisetoetamist. • Töötervishoiujatööohutusespetsialistideosalus eeldab selle läbimõtlemist, et piiritledaerialaarengut, oskustejateadmistearendamist, spetsialistidepealekasvu.

  40. Lõpetuseks • Hindamismeetodid, aktiveerimispraktikad ajas muutuvad ja arenevad. • Eestis puuduvad vahetud parendamise hoovad või parameetrid. • Struktuurne muutus, kuid oluline tagada süsteemi võime õppida varasemast kogemusest. • Osapoolte kaasamine nii makro (poliitika) kui mikro (töövõime hinnang) tasandil.

  41. Küsimustiku tulemused ja arutelu“võrdlusanalüüsi kasutamise võimalused Eesti töövõimetuskindlustussüsteemi reformimisel“

  42. Kõigile jõudu ja jaksu!

  43. Lisaslaidid

  44. Süsteemide kirjeldamise keerukus Ravikindlustus Töötus-kindlustus Töövõimetuse riskide katmine Pensioni-kindlustus

  45. Holland - millised funktsionaalsed piirangud inimesel on ja kui suurel määral need töötamist piiravad? • Funktsionaalsete võimete nimekiri (FunctionalAbility List), kus funktsionaalsed võimed on grupeeritud 6 kategooriaks: • Isikufunktsioneerimine (9 allkategooriat); • Sotsiaalnefunktsioneerimine (12 allkategooriat); • Kohaneminefüüsilisekeskkonnaga (10 allkategooriat); • Dünaamilineliikuvus (24 allkategooriat); • Staatilineliikuvus (11 allkategooriat); • Tööaeg (4 allkategooriat). • Tööekspert(ingl k labor expert, vocational expert) sobitabinimesefunktsionaalsedvõimedtöödega, ametitegajaneidkirjeldavatenõuetega. Hindamisekson koostatud 7000 ameti, nendenõuetejatöötasukirjeldused, ninginfosüsteemialgoritmidsobitavadfunktsionaalsedvõimedtöökohaleseatavatenõuetega.Hinnatakse, milliseidtöidinimene on võimelinetegemavaatamatapiirangutele (work limitations) ningmis on nendetöödepalgatase.