Loeng 3 Juhtimine muutuvas keskkonnas Koostas: Riina Rohelaan

1. Loeng 3 Juhtimine muutuvas keskkonnas Koostas: Riina Rohelaan Allikas: Ruth Alas. Juhtimise alused

2. Organisatsiooni makrokeskkond (1) Rahvusvahelised tegurid MAKROKESKKOND Poliitilised ja õiguslikud tegurid MIKROKESKKOND Majanduslikud tegurid ORGANISATSIOONI SISEKESKKOND Sotsiaal-kultuurilised tegurid Tehnoloogilised tegurid

3. Organisatsiooni makrokeskkond (2) Rahvusvahelised tegurid – ülemaailmsed arengusuunad, ärielu mõjutavad trendid. Näiteks liitumine EL-ga, keskkonnakaitse tõhustamine, kõrgtehnoloogia areng Majanduslikud tegurid – muutused inflatsiooni, rahvamajanduse koguprodukti, raha ja tööjõu hinnas jne. Sotsiaal-kultuurilised tegurid – muutused demograafilises seisundis, elanike kultuurilised, religioossed iseärasused, haridustase jne Poliitilised ja õiguslikud tegurid – seadusloome: mis on lubatud või keelatud. Valitsuse poolt tehtud soodustused ja subsiidiumid Tehnoloogilised tegurid – tehnoloogia tase, muutused selles Mõnede ärivaldkondade puhul on oluliseks teguriks ka geograafiline asukoht ja sellega seotud kliima (näiteks põllumajandus)

4. Organisatsiooni mikrokeskkond (1) MAKROKESKKOND MIKROKESKKOND • Kliendid • Tarnijad • Strateegilised liitlased • Regulaatorid • Konkurendid • ORGANISATSIOONI SISEKESKKOND • Töötajad • Kultuur • Juhtimine

5. Organisatsiooni mikrokeskkond (2) Konkurendid – võitlus ühiste klientide pärast Kliendid – tootvad firmale tulu, nendest sõltub äri kõige otsesemalt Tarnijad – sõltub materjalide kvaliteet, tarnimise õigeaegsus jne. Regulaatorid – organisatsioonid ja rühmitused, mis mõjutavad organisatsiooni tegevust (“rohelised”, tarbijakaitse, töökaitse, tervisekaitse jne). Eristatakse kodanikualgatusel ja riiklikult loodud regulaatoreid Strateegilised liitlased - organisatsioonid, millega tehakse koostööd, neid seovad ühised lepingud, võivad olla väärtusloomes üheks strateegiliseks lüliks.

6. Organisatsiooni keskkonda iseloomustavad tegurid (1) Keskkonna keerukuse määr – näitab kui palju on organisatsiooni jaoks olulisi mõjureid, kas need on erinevad või sarnased. Keskkonna muutlikkuse määr – kirjeldab keskkonnamõjurite muutumist või püsimist teatud perioodi jooksul. Kõrge muutlikkusega keskkond eeldab paindlikku ja detsentraliseeritud organisatsiooni. Vähese määramatusega ehk muutumatus keskkonnas on vähe uusi võistlejaid ja tehnoloogilisi muudatusi. Mida ebamäärasem keskkond, seda riskantsem on tegutseda. ÜLESANNE: Analüüsige Eesti majandusruumis eksisteeriva organisatsiooni keskkonna keerukuse määra ja muutlikkuse määra. Analüüsimiseks kasutage järgmisel lehel olevat tabelit. Organisatsiooni kirjeldust võite oma rühmaga koos täpsustada vastavalt teie poolt soovitule. a) Jaekaubandus (tarbekaupade müük tarbijatele) b) Energeetika (elektri tootmine)

7. Organisatsiooni keskkonda iseloomustavad tegurid (2)

8. Organisatsiooni keskkonnavastavuse võimalused (1) Üldine keskkond Ülesande keskkond Info juhtimine Ühinemised, ülevõtmised, liidud Sotsiaalne vastutus ORGANISATSIOON Otsene mõju keskkonnale Strateegia vastavus Organisatsiooni kavandamine ja paindlikkus

9. Organisatsiooni keskkonnavastavuse võimalused (2) Info juhtimine – luuakse infosüsteem ja kogutakse keskkonna kohta infot. Info hankijad võivad olla nii hankijad, klienditeenindajad, kliendid, juhid. Infot saab hankida erinevate allikate kaudu – meedia, statistilised väljaanded, ankeetide, intervjuude läbiviimine jne Ühinemised, ülevõtmised ja liidud – võimaldavad sisenemist uuele turule või olemasoleva turu laiendamist Keskkonna otsene mõjutamine – poliitiline tegevus, lobby, liitudes osalemine, meedia kaudu mõjutamine Organisatsiooni kavandamine ja paindlikkus – otsustamine peab olema kiire ja paindlik, et reageerida kiirelt muutustele. Näiteks strateegilise planeerimise perioodide lühendamine, rulluva eelarve kasutamine. Strateegia vastavus muutunud keskkonnaga – strateegiline valik: kas kasvamine või kokkutõmbamine; kas uutele turgudele laienemine või olemasolevale keskendumine jne. Vahendiks näiteks SWOT analüüs Sotsiaalne vastutus – ettevõtte hoolivus ühiskonna suhtes, vastavate tegevuste elluviimine. Näiteks sotsiaalse iseloomuga projektide toetamine sponsorluse korras

10. Eetika ja sotsiaalne vastutus Otsustamise aluseks võib vabaduse astmest tulenevalt olla: Vaba tahe (inimese vabad valikud) Eetika (on soovitatav, aga ei pea) Seadused (peab) OTSUS Vaba tahe – määrav on inimese mõtteviis, eelistused, väärtused, huvid jne. Eetika – määravad on tavad ja normid - kas neist tahetakse kinni pidada või mitte Seadused – määravad on õigusaktid – kas riskitakse karistuse saamisega või mitte

11. Skandaalne mänguasjaäri •• Alles äsja pidi maailma suurim mänguasjatootja Mattel turult tagasi võtma üle miljoni Hiinas toodetud lelu, mille puhul tuvastati ohtlike kemikaalide kasutamine. Ka Eestis korjas kohalik esindaja nimekirja sattunud tooted müügilt ära. •• Tegu ei ole esmakordse probleemiga ja see ei jää kindlasti ka viimaseks. Praegu valmistatakse Aasias rohkem kui 80% maailma mänguasjadest. •• Nukkude, nukuriiete ja rohkem käsitööd nõudvate vidinate tootmine käib peaaegu eranditult seal. Roboteid, autosid, plastmassmänguasju, mis on rohkem seotud automaatikaga, toodetakse veel ka Euroopas ja Ameerikas. Odavates maades tootmine on toonud kaasa süüdistused ebainimlikes töötingimustes ja väikestes palkades.

12. Juhi eetilisust mõjutavad tegurid otsustamisel • Juhi isiksus • Kasvatus • Isiklikud käitumismallid ja väärtushinnangud • Religioon • Firma • Poliitika • Juhtide käitumine • Kaastöötajate käitumine • Keskkond • Seadustik • Ühiskonna väärtused ja kõlblusnormid • Tegevusharu eetiline kliima Juhi eetilisus otsustamisel

13. Juhi eetilisust käitumise väljendusena • Juhi eetika väljendub järgmistes tegevustes: • Kuidas organisatsioon kohtleb oma töötajaid (värbamine ja valik, vabastamine, töötasu maksmine, töötingimused, privaatsus jne) • Kuidas töötajad suhtuvad organisatsiooni (firmasaladuste hoidmine, kingituste vastuvõtmine tarnijatelt, ausus kulude arvestamisel, ausus kauba ja väärtustega ümberkäimisel) • Kuidas organisatsioon kohtleb väljastpoolt sisenejaid (kas klienti teavitatakse muutustest teeninduses, toodete osas, kas tarnijaid teavitatakse makseraskustest, kas finantseerijatele antakse objektiivset infot firma majandustegevuse kohta

14. Sotsiaalse vastutuse arendamise astmestik TÄIELIK SOTSIAALNE VASTUTUS Sotsiaalse lähenemisega juhtimine Firma arendab sotsiaalseid programme enne, kui ühiskond hakkab survet avaldama Sotsiaalne vastutus Firma arendab ja täidab sotsiaalseid programme, millel on ühiskonnas märgatav mõju ja mille täitmiseks ühiskond avaldab otsest survet Vastutus avalikkuse ees Lisaks majanduslikule vastutusele aitab firma määrata poliitikat ühiskonda mõjutavates võtmeküsimustes Majanduslik vastutus Firma on keskendunud eelkõige majanduslikule vastutusele ja kasumile

15. Rahvusvaheline juhtimine • Teistesse riikidesse laienedes peab arvesse võtma: • Eri piirkonna tarbijatel on erinevad eelistused ja vajadused, mida põhjustavad kliima, kultuuri ja ajaloo erinevused • Infrastruktuurid ja traditsioonid erinevad piirkonniti (vasakpoolne liiklus ja kella viie tee Inglismaal) • Jaotuskanalite erinevuse tõttu tuleb kasutada erinevaid turundusstrateegiaid • Riikides on erinevad seadused • ÜLESANNE: Analüüsige oma rühmaga eespool olevat nelja rahvusvahelise juhtimise põhitegurit järgmiste äriideede realiseerimisel: • Teie firma hakkab müüma naistele ja meestele mõeldud kosmeetikatooteid Aafrika riikides põhielanikkonnale • Teie firma hakkab müüma alkohoolseid jooke Araabia maades, kus valitseb islamiusk • Teie firma hakkab tarnima trendikaid jalatseid ja valmisriideid Põhjamaa turgudele (Rootsi, Soome, Norra jne) • Eesti käsitöö müümine Jaapani turule (muhu sussid, kihnu kampsunid…)

16. Hofstede maailmakultuuri kaart Individualism – kollektivism: mina või meie rõhuasetus Võimudistants – juhi positsioon võrreldes alluvaga ja selle osa otsuste vastuvõtmises Ebakindluse vältimine – reeglite eelistamine riskide võtmisele Maskuliinsus ja feminiinsus – saavutuse ja võimu eelistamine hoolitusele