1 / 45

SÜDAME-VERESOONKONNA HAIGUSTE ENNETAMINE PEREARSTI PRAKSISES

SÜDAME-VERESOONKONNA HAIGUSTE ENNETAMINE PEREARSTI PRAKSISES. TARTU, 20.04.2005 Madis Veskimägi Tõstmaa Tervisekeskus. TERVIST !!!. ETTEKANDE EESMÄRGID. Lühimõtisklus peremeditsiini võimalustest ennetustegevuses Mitte niivõrd kolesteroolist ja vererõhust vaid...

kostya
Download Presentation

SÜDAME-VERESOONKONNA HAIGUSTE ENNETAMINE PEREARSTI PRAKSISES

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. SÜDAME-VERESOONKONNA HAIGUSTE ENNETAMINE PEREARSTI PRAKSISES TARTU, 20.04.2005 Madis Veskimägi Tõstmaa Tervisekeskus

  2. TERVIST !!!

  3. ETTEKANDE EESMÄRGID • Lühimõtisklus peremeditsiini võimalustest ennetustegevuses • Mitte niivõrd kolesteroolist ja vererõhust vaid... • ...liikumsvaegusest, suitsetamisest, vääratest toitumisharjumustest ja negatiivsetest emotsioonidest • Kuidas on võimalik neid terviklikult mõjutada, nii arsti vastuvõtul kui väljaspool seda • Lõpetuseks samuti mõtisklus – kuidas edasi

  4. PEREMEDITSIINI VÕIMALUSED ENNETUSTÖÖS • Peremeditsiin kui patsiendile lähem ja lihtsaim võimalus esmakontaktiks meditsiinisüsteemiga • Meeskonnatöö: perearst, pereõde, koduhooldusõde, taastusraviõde • Võimalus efektiivseks tegevuseks laia probleemide ringiga, ravi ja ennetustööga • Järjepidevus töös: korduv kohtumine patsiendiga, riskifaktorite järjekindel mõjutamine

  5. PROBLEEMID ENNETUSTÖÖS • (Pere)arstide ülekoormatus haiguste uuringute-raviga ja mittemeditsiinilise tööga • Ennetustegevuse ebamäärasus praktilises töös • Tegevuse efektiivsuse ühiselt mõistetevate indikaatorite vähesus • Finantseerimisküsimused • Kõik see viib motivatsiooni ja hasardi alanemisele

  6. AINUS VÕIMALUS MIDAGI MUUTA ON MÕJUTADA RISKIFAKTOREID

  7. Düslipideemia ja hüpertensioon on liigagi igapäevased nii patsientidele kui meedikutele • Need moodustavad nn jäämäe veepealse osa, mille mõjutamine on suhteliselt mugav

  8. Tahaplaanile on jäänud teised riskifaktorid: väär toitumine, ülekaal, liikumisvaegus, suitsetamine ja negatiivsed emotsioonid • Neist väärib rõhutamist liikumisvaegus, see suurendab CV riski 30-40% ( suitsetamine 10-35%; düslipideemia 10-20%, adipoossus 3-10%, European Heart Network, http://www.ehnheart.org/content/ItemPublication.asp?docid=4523&level0=1455&level1=1611) • Erilist tähelepanu väärib aga kestvad negatiivsed ja häirivad emotsioonid- need suurendavad CV riski 2 x

  9. HÄIRIVAD EMOTSIOONID • Krooniline ängistus • Pikad kurbus ja pessimismiperioodid • Raugematu pinge • Lakkamatu vaenulikus • Järeleandmatu küünilisus • Kestvad kahtlustused Daniel Goleman “Emotsionaalne intelligentsus”

  10. OLULINE ON ÜLDISE KARDIOVASKULAARSE RISKI HINDAMINE. RISKIFAKTORITE MÕJUTAMINE LÄHTUDES PATSIENDIST KUI TERVIKUST Rod Jackson, “The Lancet” 29.01.2005

  11. TEOORIAS ON KÕIK LIHTSAM, PRAKTIKAS AGA TUNDUVALT KEERUKAM. AGA ÜRITAMA PEAB !KUIDAS ?

  12. HÜPERTENSIOON • “Tants vererõhu ümber” • Kõrgenenud vererõhu adekvaatne ja varajane täpsustamine • Ööpäevane vererõhumonitooring kui uuring mis aitab efektiivselt selekteerida püsiva, ravi vajava hüpertensiooni juhuslikust vererõhutõusust

  13. Seda kõike tehes veenvalt ja arusaadavalt patsiendile ja meedikule • Tuginedes senisele 2,5 a. kogemusele seadmega on ligikaudu pooled vastuvõtul hüpertensiivsed väärtused väljaspool kabineti normipiires

  14. SUITSETAMINE • Mitte pahe ega halb harjumus vaid krooniline sõltuvushaigus • Isegi lühiaegne “veenev interventsioon” võib viia suitsetamisest loobumisele • Arstlik soovitus “Parim mis Teie saate oma terviseheaks teha on loobuda suitsetamisest” • Tõhusam aga on suitsetamise kui haiguse järjekindel ja kompleksne ravi

  15. Individuaalsete riskitegurite leidmine ja veenev esitamine, patsiendiga raviplaani ja edasise koostöö kokkuleppimine • Bupropioon, nikotiiniplaaster, telefonitugi, osavõtlik-toetav-järjekindel nõustamine

  16. KOKKUVÕTE SENITEHTUST • “S-KLUBIS” 29 liiget, 10 naist, 19 meest, alates 16.12.2004 • Keskmine vanus 42,1 a, meestel 39,5 a, naistel 47 a. • Noorim 14 a noormees, vanim 72 a naine • Keskmine suitsustaaz 22,6 a, meestel 14 a, naistel 24,7 a. • Fagerströmi keskmine skoor 5,0, meestel 4,8 ja naistel 5,4

  17. Patsiendi leidmine: vastuvõtult 15; üritustelt 13; tööalane suhe 1 • Rakendatud ravi: kombineeritud ravi (nõustamine, tablettravi; plaaster, telefonitugi) 23; plaaster+nõustamine 1; nõustamine 4

  18. TULEMUSED, 24.03.2005

  19. LIIKUMISE INNUSTAMINE • Sõnaline soovitus • Koormusuuring • Tervisekool • Isiklik liikumisharrastus

  20. KOORMUSUURING • Lihtne koormusuuring ei vaja erilist varustust, kuid võimaldab veenvalt patsiendile ja arstile selgitada tegeliku olukorra • Kõhkleva ja kartliku patsiendi julgustamiseks on testi normipiires tulemus parim innustaja • Kaheastmeline PWC 170 step-test; Eurofit test veloergomeetril • Tulemuste kiire arvutamine ja tõlgendus Exceli tabelis, nägusa protokolli trükkimine patsiendile

  21. TOITUMISE NÕUSTAMINE • Koos patsiendiga Exceli tabeli põhise tarkvaraga nii patsienti kui meedikut rahuldava igapäevase toitumis ja liikumisplaani koostamine • Patsiendi (tema lähedase) kaasamine, harjumuste-eelistuste arvestamine tõstab tegevuse tulemuslikust • Tulemuse arusaadav väljatrükk, erinevateks päevadeks ( prae, supi, pudru, võileibade eelistusega)

  22. TERVISEKOOL • Aastate jooksul kujunenud, alates september 2004 ametlik tervisedenduslik üritus • Juhtmõtteks on meediku ja patsientide kohtumine väljaspool vastuvõttu • Kitsamateks töövormideks on seltskondlik ravivõimlemine; tervisekooli loengud ja kepikõnniklubi

  23. SELTSKONDLIK RAVIVÕIMLEMINE • Kogunemine esmaspäeviti ja neljapäiviti kell 9-10.00 • 12-16 daami vanuses 50-85 a. • Patsientide sõnul on tähtsaim omavaheline suhtlemine, hea vaimse ja kehalise toonuse saamine • See on ka üks võimalus pehmendada eelnimetatud negatiivseid emotsioone

  24. TERVISEKOOLI LOENGUD • Iga kuu teine teisipäev • Senised teemad: Kolesterool- on see ikka nii kole; suitsetamine, toitumine ja liikumine; depressioon • Osalejaid 15-20, vabatahtlik, teavitamine kuulutustega • Elav arutelu, küsimused-vastused • Tegevuse kajastamine kodulehel: http://tervis.tostamaa.ee/default.asp?id=63

  25. KEPIKÕNNIKLUBI • Klubi loomine septembris 2004. Teoreetiline koolitus, diplomid, artikel valla lehes • Paar huvilist varem, metseeni toel kõnnikeppide ostmine • On kujunenud isetoimetav seltskond, 2-3 x nädalas kestusega 30-60 min. • Suur rõõm on näha patsiente liikumas, see innustab ka kõhklejaid • Meditsiiniliselt dokumenteeritud soodsad nihked südametervise näitajates ja ravimiannustes

  26. LÕPETUSEKS • Südame-veresoonkonnahaigused on meie rahva juhtiv terviseprobleem • Selle juured aga on märksa sügavamal kui algul tundub • Ei tohiks vaadelda vaid ühte-kahte riskitegurit vaid kõike tervikuna ja nõnda neid ka mõjutada • Hoolas ja veenev diagnostika, põhjendatud ja veenev ravi, järjekindel töö suitsetajamise jt riskifaktoritega

  27. Järjepidevalt toimivad piirkondlikud tervisekoolid ja seltskondlik suhtlemine, negatiivsete emotsioonide mahendamine, massimeedia vahendusel soodsa vaimse mikrokliima loomine jt võimaldab veidi olukorda muuta • Järjekindel töö mitte aastate, vaid inimpõlvede vältel aitab saavutada eesmärke: kehaline ja vaimne tervis, teotahe ja aktiivsus ning aastatele elu lisandumine

  28. Kõik eeltoodu peaks muutuma riigi peamiseks eesmärgiks, iseenesest mõistetavuseks • Selle nimel peame juba täna veidi muutma oma mõttemalle, looma ühisrinde kaasates meedikuid, patsiente, poliitikuid ja massimeediat

  29. TÄNAN TÄHELEPANU EEST !!!

More Related