200 likes | 539 Views
Mari Liiva Hambaarstiteaduse II kursus 1. rühm 14.03.2011. Ioniseeriva kiirguse mõju ja kiirguskaitse. Ioniseeriv kiirgus.
E N D
Mari Liiva Hambaarstiteaduse II kursus 1. rühm 14.03.2011 Ioniseeriva kiirguse mõju ja kiirguskaitse
Ioniseeriv kiirgus • Ioniseeriv kiirgus on osakeste (alfa- ja beetaosakeste ning neutronite) ja elektromagnetiline (röntgen- ja gamma) kiirgus, mis sunnib elektrone aatomitest eralduma ja ioone moodustama. Ioniseeriv kiirgus ehk ionisatsioon võib pärssida bioaine talitlust ning seega tekitada tervisekahjustusi.
Organismi ja kiirguse vastasmõju faasid • Füüsikaline • Keemiline • Bioloogiline
Füüsikaline faas • Kiirguse energia neeldub kudedes • Tulemuseks on • Aatomite ja molekulide ergastumine ning ionisatsioon
Keemiline faas • Vabade radikaalide teke • Keemilised reaktsioonid, milles osalevad radiolüüsi produktid • Tekivad • molekulaarsed muutused • mutatsioonid
Bioloogiline faas • Bioloogilise süsteemi kiiritusjärgne muutumine • Tekivad biokeemilised muutused • Rakkude surm (massilise kahjustumise korral kogu organismi surm) • Kaugmuutused • somaatilised mutatsioonid • geneetilised muutused • embrüo- ja lootekahjustused
Kui suur hulk kiirgust on kahjulik? • Loodusliku kiirgusfooni poolt põhjustatav keskmine doos – 2,5-4 mSv aastas • 10 mSv aastane kiirgusdoos põhjustab ühe vähkkasvajasse haigestumise 1000 inimese kohta (tõenäosus on 0,001) • Kindel ohtlikkus umbes 200-500 mSv suurusel keha doosil
Kiirguse bioloogiline mõju • Aatomite ergastamine ja ioniseerimine • Ioniseeriv kiirgus võib rikkuda molekulide struktuuri
Kiirguse toksiline mõju • Primaarsed ionisatsiooniprotsessid ei tekita kudedes suuri kahjustusi • Toksiline mõju seotud pigem sekundaarsete protsessidega • Molekulide sidemete lõhkumine • Aktiivsete biokeemiliste ühendite teke (katalüsaatoriks teistele reaktsioonidele) => kiiritushaigus
Erinevad kiirguste tüübid • α-kiirgus • β-kiirgus • Röntgenkiirgus ja γ-kiirgus • Neutronkiirgus
Kahjustused võivad olla: • Somaatilised • Võivad viia vähkkasvaja tekkeni • Geneetilised • Põlvkondade jooksul väärarengud • Loote ja embrüo väärarengud
Näited • Doos 0,1 Sv kutsub esile spontaansete mutatsioonide kahekordistumise • Doos 0,5 Sv kutsub esile verekoostise nähtavad muutused • Doos 1 Sv kutsub esile kiiritustõve sümptomid • Doos 6-10 Sv põhjustab organismi surma
Kolm radiatsiooniohutuse põhiprintsiipi • Määratud piirdoosi mitteületamine • Igasuguse põhjendamatu kiiritamise välistamine • Kiirgusdoosi alandamine võimalikult madalale tasemele
Keha piirkondade jaotustundlikkuse järgi • Kogu keha, gonaadid, punane luuüdi • Lihased, kilpnääre, rasvkude, maks, neerud, põrn, magu, soolestik, kopsud, silmalääts • Nahapind, luukude, randmed, õlavarred, sääred, jalalabad
Üldine kiirgusfoon koosneb: • Looduslik foon (kosmiline kiirgus, pinnases olevad isotoobid, õhu, toidu ja veega organismi sattunud isotoobid) – Eestis 100mrem-i aastas • Meditsiinilisel teenindamisel saadav - keskmiselt 150 mrem-i aastas • Tehnoloogiline foon (tehisehitusmaterjalides olevad isotoobid) – 200-400 mrem-i aastas
Kokkuvõtteks • Kiirituse ohtlikkuse määramisel peame silmas pidama: • Kiirguse liiki • Kiirguse mõjumise aega