1 / 12

Aineolekud

Aineolekud. Katrin Soika. Millised on aineagregaatolekud?. Tahke Vedel Gaasiline. Tahke aine. Osakesed paiknevad tihedalt ja liiguvad vähe. Sellepärast on osakestel palju potentsiaalset energiat (lähtudes osakeste vahelistest sidemetest) ja vähe kineetilist energiat.

kirima
Download Presentation

Aineolekud

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Aineolekud Katrin Soika

  2. Millised on aineagregaatolekud? • Tahke • Vedel • Gaasiline

  3. Tahke aine. • Osakesed paiknevad tihedalt ja liiguvad vähe. Sellepärast on osakestel palju potentsiaalset energiat (lähtudes osakeste vahelistest sidemetest) ja vähe kineetilist energiat. • Tahkel ainel on kindel kuju!

  4. Tahke aine Aine kuju säilib sellepärast, et osakesed liiguvad vähe

  5. Vedelaine • Vedel aine tekib tahkest ainest kui ainet kuumutada. Soojendades saab aine juurde kineetilist energiat. • Vedelas aines osakesed liiguvad rohkem kui tahkes aines. Osakesed paiknevad üksteisest kaugemal. • Vedel aine tekib gaasilisest ainest, kui sellelt energiat ära võtta. • Vedelas aines liiguvad osakesed vähem kui gaasilises. • Vedel aine võtab anuma kuju.

  6. Vedelaine Energia sulamine Vedel aine Tahke aine

  7. Gaasilineaine • Gaasiline aine tekib kui vedelale ainele energiat juurde anda. • Gaasilises aines on osakesed omavahel vähe seotud ja liiguvad väga palju. Potentsiaalset energiat on vähe ja kineetilist väga palju.

  8. Gaasilineaine Energia Aurustumine

  9. Protsessid Aurumine Sulamine Tahkumine Kondenseerumine

  10. Soojushulk • Ainete soojenemise võrdlemiseks kasutatakse soojushulka. • Igal ainel on oma kindel erisoojus, mis näitab soojushulka, mis on vajalik 1 g aine soojendamiseks 1 kraadi võrra. • Soojushulga tähis on Q • Ühik: 1 cal; 1kcal

  11. Sulamine • Sulamine on protsess, mille käigus ainele antakse juurde kineetilist energiat- soojendamise käigus. • Igal ainel on oma kindel sulamissoojus, mis näitab kui palju energiat kulub ühe kg aine sulatamiseks sulmistemperatuuril • Sulamisel kasutatakse sama palju energiat kui eraldub aie tahkumisel

  12. Miks tekivad jääpurikad? Räästast tilkuv vesi puutub kokku külm õhuga, millele ta annab enda energia. Päike annab enda energiat lumele. Osakesed hakkavad kiiremini liikuma,lumi muutub veeks Energiat ära andnud aineosakesed liiguvad aeglasemalt. Aine muutub tahkeks!

More Related