Poliitikafilosoofia terminoloogiast: terminoloogiaveebi võimalused

1. Poliitikafilosoofia terminoloogiast: terminoloogiaveebi võimalused Ettekanne Rahvusraamatukogu Oskuskeelepäeval 10.05.2013 Eva Piirimäe TÜ Riigiteaduste instituudi poliitilise filosoofia vanemteadur

2. Mõisted poliitikafilosoofias • Filosoofia ja filosoofia ajaloo “oskuskeel”? • Mõistete uurimine filosoofia üks põhitegevusi • Kas mõisteid on võimalik ära defineerida? • Kas mõistetel on olemus?

3. Mõistete tähendus • Miks on ühel mõistel erinevad tähendused, miks mõisted muutuvad? • Miks tekivad uued mõisted? • Keeleruum on ka kogemusruum • Ajalooline poliitiline kogemus • Ühiskonna muutumine • Poliitiline võitlus ja mõiste teooriasõltuvus – ühes kogemusruumis erinevad teooriad

4. Näide: rahvuse mõiste • Kas muistsed eestlased olid rahvus? Mis mõttes? • Kuidas kasutada mõisteid rahvas ja rahvus? Kuidas suhestuvad need mõistega riik? • Miks on olemasolevas kasutuses nii palju ebajärjekindlust? • N: eesti rahvus, vene rahvus, rahvusraamatukogu, briti rahvus, rahvusvaheline õigus, rahvasuveräänsus, rahva enesemääramine

5. Rahvas antiik- ja keskajal • Gens, natio, populus – etniline, territoriaalne, poliitiline rahvas. Samuti viitab paganlusele (eriti gentes) • Tacitus: aestiorum gentes • Henricus de Lettis: Estonum nationes, gens Lyvonensis, Livones, Estones

6. Gentes, nationes, nations varauusajal • 16. sajandi Inglismaa – nation sünonüümne sõnadega country, empire, patria, people • Poliitiliselt organiseeritud rahvad – • Ius gentium, N: Emerich de Vatteli “Le droit des gens ou Principes de la loi naturelle, appliqués à la conduite et aux affaires des Nations et des Souverains”. • Adam Smithi “Wealth of nations”

7. Nation + vabariiklik patriotism • Vabariiklik patriotism, nation versus absolutism • N: Lord Shaftesbury 18. saj.: “Absolute power annuls the public. And where is no public or constitution, there is in reality no mother country or nation”.

8. Rahvasuveräänsus • 14.09.1791 Prantsuse konstitutsioon: “Suveräänsus on üks, jagamatu, võõrandamatu ja aegumatu. Ta kuulub natsioonile[nation], ükski osa rahvast [peuple] ega ükski indiviid ei või endale omistada selle teostamist. Natsioon on ainus, kellest tuleneb igasugune võim.” Monarhi, aadli vastu, ühetaoliste individuaalsete õigustega kodanikkond.

9. Nation tänapäeval inglise ja prantsuse keeleruumis • Natsioon on ühetaoliste tsiviil- ja poliitiliste õigustega rahvas (demokraatliku riigi kodanikkond) • Natsioon ka demokraatlik riik empaatilises tähenduses • kuigi etniliselt kirju, eeldatakse siiski, et natsioon kõneleb ühte keelt

10. Nation, Volk saksa keeleruumis • Varauusajal pigem etniline kui poliitiline • Poliitiliselt organiseeritud rahvas pigem Volk (vrd. Völkerrecht) • J. G. Herder: rahvuse (Volk, Nation) loob keel, poliitilise organiseerituse asemel keskendub kultuurilisele ühisosale • Herder: “loomulikem riik on ühe rahvuse riik”. • Nationalität = kultuuriline rahvuskuuluvus

11. Rahvus eesti keeles • Kreutzwaldil rahwaus = inimkond • Sks Nationalität = rahv(a)us • C. R. Jakobson: “On puhtast võimata, et need Eestlased, kes tõisi keelesi õppides teadustes ja kunstides ülema harimise järje peate tõusnud, sellepärast oma rahvaust mite ära ei salga ja omas eneses keeles siis oma rahva kasuks tööd teevad, oma keelt harivad?”

12. Natsioon eesti keeles? • Fanny de Sievers: "Kui Eesti uuesti iseseisvaks sai, siis kirjutasid Lääne-Euroopa ajalehed, et Eestis on sündinud natsioon. Sõna “natsioon” kannab endas laiemat mõistet kui “rahvas”. Sinna kuuluvad peale rahva ka riik ja maa, kindlalt piiritletud territoorium, ja seda iseloomustab elanike teadmine oma kokkukuuluvusest ning nende tahe koos elada, koos olla." (De Sievers, 2008) 

13. Natsioon eesti keeles? • "Kas tohib unistada sellest, et tulevikus esindab Eestit rahvusvahelisel areenil ka mõni andekas eestivenelane, eestipoolakas või keegi teine, kelle nimi ei kõla just eestipäraselt? Ja et tema saavutuste üle rõõmustab siis kogu eesti ...natsioon?" (De Sievers, 1996) • “Sajand tagasi kutsus Gustav Suits meid üles saama eurooplasteks. Kohandades Eesti identiteeti oluliselt mõjutanud poeedi sõnu praegustele oludele, võiks riigimeestest poliitikute maksiim kõlada järgmiselt: olgem eestlased, aga saagem ka natsiooniks!" (R.Vetik 2010)

14. Terminoloogiaveeb • Vastest ja definitsioonist ei piisa, sest vaja on ka: • tunda mõiste ajalugu – originaalkeeltes ning eesti keeles • registreerida olemasolevad kasutusnäited • anda soovitusi, millal ja mida kasutada • näidata informatsiooni allikad • näidata, kes kõneleb (kirje autor) • kirjet võib olla vaja kritiseerida!

15. Terminoloogiaveeb • http://www.doktorikool.ut.ee/kstt/term/ET/kategooriad/riigiteadused/nation • http://www.doktorikool.ut.ee/kstt/term/