1 / 24

Hoonete renoveerimise mõju hoonete soojuse kasutusele (asula näited)

Hoonete renoveerimise mõju hoonete soojuse kasutusele (asula näited). Siim Link, PhD TTÜ soojustehnika instituut Kambja 15.04.2013. Projekt – Energiatõhus omavalitsus

kathie
Download Presentation

Hoonete renoveerimise mõju hoonete soojuse kasutusele (asula näited)

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Hoonete renoveerimise mõju hoonete soojuse kasutusele (asula näited) Siim Link, PhD TTÜ soojustehnika instituut Kambja 15.04.2013 Projekt – Energiatõhus omavalitsus Projekti rahastamise meede: avalike teenistujate, kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühingute töötajate koolituse arendamine.

  2. Millest tuleb juttu • Soojustarbijatest • Soojustarbimisest • Soojustarbe vähendamise võimalustest • Küttesüsteemist • Ventilatsioonisüsteemist • Tarbimise vähenemine vs kaugküte

  3. Soojustarbijad • Arvuliselt on soojustarbijate hulgas kõige rohkem korterelamuid (13 hoonet) ja mitteelamute korral on 7 mõõtepunkti (nt spordihoone ja gümnaasium on sama aadressiga). • 2011 a normaalaastale taandatud tarbimisandmete alusel tarbisid korterelamud 56% müüdud soojusest ja mitteelamud 44%.

  4. Soojustarbijad • Avatud ühendus kaugküttevõrguga (va lasteaed) • Piirded valdavalt täiendavalt soojustamata (va lasteaed) • Enamikes majades termostaatventiilidega kahetorusüsteem (va üks korterelamu) • Liiniseadeventiilid puuduvad • Lasteaia ja vallamaja – soojustagastusega vent. süst. • Rahvamaja – osade ruumide tarvis soojustagastusega vent. süst. • Ülejäänud tarbijad loomuliku ventilatsiooniga

  5. Kompleksne renoveerimine • kõikide piirete soojustamine (seinad, katus, pööningu põrand jne), • vanade akende asendamine kaasaegsete kahe- või kolmekordse klaaspaketiga akende vastu (vana akna renoveerimine), • vanade välisuste asendamine kaasaegsete soojustusega ustega, • termostaatventiilidega kahetorusüsteem (koos individuaalse küttekulujaotamise süsteemiga), • kaasaegse plaatsoojusvahetiga soojussõlm, • liiniseadeventiilide paigaldamine ja küttesüsteemi hüdrauliline tasakaalustamine, • Kütte- ja sooja vee torustiku isoleerimine keldris mineraalvillast torukoorikuga, • soojustagastusega ventilatsiooni rajamine.

  6. Piirete soojustamine - katus • Vanade (nõukogudeaegsete) hoonete katuse U-väärtused on enamasti vahemikus 0,7-1,2 W/(m2K). • Tänapäeval soovitatakse katuste U-väärtusteks mitte üle 0,15-0,2 W/(m2K).

  7. Piirete soojustamine - sein • Nii enne II maailmasõda kui ka 1960-90-tel aastatel ehitatud korruselamute välisseinte soojusjuhtivus U on piires 0,6 - 1,2 W/(m2K). • Tänapäeval soovitatakse seinte U-väärtuseks mitte üle 0,2-0,25 W/(m2K).

  8. Piirete soojustamine – aknad ja rõduuksed • Võrreldes nõukogudeaegsete akendega on tänapäeval nö energiasäästuklaasiga võimalik saavutada kolm korda madalamaid akna avatäite U-väärtusi - ca 1 W/(m2K). Aken soojustuse sees

  9. Piirete soojustamine – rõduplaadid

  10. Küte - soojussõlm

  11. Küttesüsteem - termostaatventiilid

  12. Küttesüsteem - tasakaalustamine

  13. Ventilatsioon – tsentraalne soojustagastus

  14. Ventilatsioon – lokaalne korteripõhine soojustagastus

  15. Soojustagastite põhiliigid

  16. Ventilatsioon – lokaalne ruumipõhine soojustagastus

  17. inVENTer süsteem • Mõõdetud hetkeline temperatuuritegur 0,8-0,9.

  18. Soojuse eritarbimine • Üheks võimaluseks sarnaste hoonete võrdluseks on võrrelda neid omavahel eritarbimise alusel (kWh/(m2a), kWh/(m3a) jne) • Käesolevas töös on kortermajasid omavahel võrreldud soojuse eritarbimisega elamispinna kohta • Käesolevas töös on mitte kortermajasid omavahel võrreldud soojuse eritarbimisega kasuliku pinna kohta • Igale hoonele on leitud praegune eritarbimine ja eeldatav eritarbimine pärast renoveerimist

  19. Korterelamud

  20. Mitte korterelamud

  21. Võimalik renoveerimise dünaamika

  22. Kokkuvõte • Korterelamute tarbijagrupi kaugkütte aastane tarbimine (2011. tarbimisandmete põhjal) võib renoveerimise tulemusena langeda normaalaasta järgi 932 MWh võrra aastas ehk 2011. a tasemelt 2 256 MWh/a kuni 1 324 MWh-ni aastas ehk suhteline kaugkütte tarbimise vähenemine oleks 41%. • Ühiskondlike hoonete tarbijagrupi kaugkütte aastane tarbimine (2011. tarbimisandmete põhjal) võib renoveerimise tulemusena langeda normaalaasta järgi 535 MWh võrra ehk 2011.a tasemelt 1 829 MWh/a kuni 1 294 MWh-ni aastas ehk suhteline kaugkütte tarbimise vähenemine oleks 29%. • Kõigi tarbijate (vt ka Tabel 3.6) kaugkütte tarbimine võib renoveerimise tulemusena normaalaasta järgi langeda 1 466 MWh võrra ehk 2011.a tasemelt 4 085 MWh/a kuni 2 619 MWh-ni aastas ehk suhteline kaugkütte kogutarbimise vähenemine oleks 36%. • Hinnanguline kaugküttetarbijate arvestuslik maksimaalne (külmemale viispäevakule vastav) koormus langeks 2011.a 1,7 MW-lt kuni umbes 1,1 MW-ni.

  23. Tänan tähelepanu eest!

More Related