1 / 23

Audiovisuaalteoste kirjeldamine Film 20.01.2013

Audiovisuaalteoste kirjeldamine Film 20.01.2013 Hagi Šein. AV teoste andmebaasid. Kirjeldamine. Otsing. aeg, sündmused, kohad. vorm, liik, füüsiline olek. AV teose kirje. Teema/aine/sisu. Formaalsed.

kamran
Download Presentation

Audiovisuaalteoste kirjeldamine Film 20.01.2013

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Audiovisuaalteoste kirjeldamine Film 20.01.2013 Hagi Šein

  2. AV teoste andmebaasid Kirjeldamine Otsing aeg, sündmused, kohad vorm, liik, füüsiline olek AV teose kirje Teema/aine/sisu Formaalsed Märksõnad AB Andmed Competition Pilt/heli Omistatud subjektid: isikud, asutused meedia, taustainfo Kirjeldav metakeel Kategooriad üksiktunnused, kirjed Tunnused tunnuste väärtused, omadused, liigid Metaandmestik on struktureeritud informatsioon, mis kirjeldab, selgitab ja määratleb infoallikaid ning teeb sel viisil võimalikuks nende leidmise, korrastamise ja kasutamise

  3. Metakirjelduse liigid ja vahendid • Filmide kirjeldamisel andmebaasides kasutatakse teoste oleku, vormi, sisu ja tähenduse metakirjelduses komplekselt mitmeid kirjeldusinstrumente: • liigitamine • normeeritud märksõnastamine • vaba märksõnastamine ja võtmesõnastamine • annoteerimine (lühitutvustuste ja sünopsiste koostamine) • sisukokkuvõtete koostamine • sisu- ja tekkepõhise seotud ja taustainfo kogumine • biografeerimine • bibliografeerimine • filmografeerimine • meediakogude (fotod, pildifailid, helifailid, veebilingid) koostamine • leiduvus-, levi-, tootmis- jm andmestiku kogumine

  4. Tähenduslike sisukihtide kattuvus filmi heli ja tekst filmipilt muud filmivälised tekstid ja andmed Filmi sisu ja tähenduse märksõnastamisel käsitleme pilti ja heli ühe tervikliku “teksina”

  5. Filmipildis on enamik filmi sisust ja tähendusest Suurem osa filmi sisust ja tähendusest on välja loetav pildireast .... • ... sest filmiteose pealkiri, aine, teema, verbaalsed ja graafilised tekstid, dialoog või heli ei ava kogu filmi sisu, lugu ja tähendust • .... sest filmiteose pildirida ja montaažikeel annab kontekstuaalse võtme, mida on vaja teose tähenduse mõistmiseks ja selle tähistamiseks Märksõnastamine on sisuliselt AV teose “tähenduse kokkusurumise protsess” Märksõnastamisel loeme filmi kui “tervikteksti”, tähistades teose nähtavat ja kaasnevat (tõlgenduslikku) sisu ja selle tähendust

  6. Filmikeel • Filmilugu jutustatakse, sisu ja tähendust edastatakse filmikeele elementide - väljendusvahendite, filmi struktuurielementide ja loojutustamise (dramaturgia võtete abi): • Filmikeel: • plaani suurus (üld, kesk, suur, ülisuur, detail) • võttenurk, rakurss • montaaživõtted • liikumise kiirus ja suund (kiirendamine, aeglustamine või stoppkaader • valgus • heli • Filmi struktuurielemendid: • kaader • võtteplaan • stseen • episood • film tervikuna

  7. Filmipildist väljaloetavad metatunnused • käsitlusvaldkond, teema, sisu, lugu • taust ja kontekst • aeg või ajaperioodid • geograafiline ruum, kohad • objektid ja esemed (elav, elutu, tehis) • žanri, liigi-, käsitlusviisi ja stiilitunnused • sündmused ja protsessid • inimeste tegevused ja käitumine • inimeste rollid ja ametid • inimsuhted ja -seosed • emotsioonid ja seisundid • sümboolne tähendus

  8. Filmipildi märksõnastamise alusmõisteid • Semiootika • (märkide toime kultuuris ja kultuur kui tähendust omav “keel”) • pilt on märgisüsteem, pildimärk on tähistaja, pilt kannab ka ideed või mõistet, mida ta esile kutsub või millega seostub (tähistatav) • märgitüübid = ikoon, indeks, sümbol • ikoon– märk, mille mille nägemisel on võimalik kedagi või midagi ära tunda (sarnasussuhe) • indeks – märk, mille tajumisel on võimalik midagi järeldada asjade ja nähtuste põhjuslike seoste kohta (korrelatiivne seoses). Näiteks suits on enamasti tule indeks. • sümbol (võrdkuju) – märk, mille tähendus on kokkuleppeline, omandatav-õpitav suhtlemise teel (välist sarnasust pole) konkreetses kultuuris. • denotatsioon–pildi esmane, otsene tähendus; • konnotatsioon – pildi teisene, kaasnev tähendus, kultuuripõhine subjektiivne tähendusvarjund, mis lisandub pildi otsesele tähendusele, ka tõlgenduslik (sageli väärtuspõhine, kultuuriline). Pierce, Saussure, Barthes, Levi-Strauss

  9. Filmi märksõnastamise alusmõisteid • Representatsiooniteooria • (kuidas toimib tähenduse väljendamine ja protsess) • filmipilt ja –heli, üldisemalt filmikeel toimib representatiivse süsteemina (teeb midagi kohal- või esilolevaks, suudab tähistada ja tähendusi edastada) • filmikeeles toimub see pildi ja helimärkide abil ja teatud reeglite alusel – nii tähistatakse objekte, mõisteid, tundeid, suhteid, väärtusi, hinnanguid, mis on filmivahenditega filmiteksti kodeeritud, vaatajad dekodeerivad neid vastavalt oma hariduslikule, kultuuri-, elu- ja kommunikatiivsele kogemusele. On lithsaid ja keerulisi koode. • Peegeldusteooria (reflective theory) – tähendus on asjades (objekt, isik, idee, sündmus) enestes, pilt peegeldab reaalses maailmas olevat tõest tähendust • Intentsiooniteooria (intentional theory) – tähendus on autorite kavatsuse kohaselt filmil väljendusvahenditele omistatud, autorid väljendavad pildikeeles oma unikaalset arusaamist maailmast, pilt tähendab seda, mida autor tahab seda tähendavat (vaataja võib seda mõista, aga võib ka mitte) • Konstruktivistlik teooria (constructive theory) – (filmi)keel on avalik, sotsiaal-kultuuriline nähtus, pildil on “võime” tähistada, kanda tähendust ja sümboliseerib mõisteid, pildi tähendus tuleneb pildimärkide sümboolsest funktsioonist, kood on diskursiivne ja enamasti väärtuspõhine. Hall

  10. Filmipildi märksõnastamise alusmõisted • Diskursus (sotsiaalse teadmise tootmise ja loomise viis teatud käsitlus- ja seletusmudelite abil) • pildidiskursus - sotsiaalselt ja kultuuriliselt determineeritud tõekspidamiste, mõttemallide, käsitluste. arusaamiste avaldumisviis pildikeeles, sotsiaalne ja kultuuriline praktika teatud viisil asjade, mõistete, tähenduste, väärtuste kujutamiseks filmivahendite abil. • filmipilt omandab tähenduse ja muutub teadmiseks vaid teatud diskursuse, käsitluse (rahvuse, rassi, soo, sotsialne staatus, olmesetereotüübid) raamides, asjade “nägemise” viisi kaudu, mis on kontekstuaalne. • tõekspidamine, arusaam, kontsept viis selle pildis näitamiseks isikud ja tegevused selle pildis väljendamiseks ehk isikustamiseks pildi tähenduse muutumine teadmiseks, tõeks asjast teistsuguse diskursuse tekkimise võimalus ajas, mis mõjutab teadmist ja sotsiaalset praktikat uuel viisil. • pildi märksõnad väljendavad teatud diskursuslikku tähendust. Foucault, Fiske

  11. Filmipildi märksõnastamise alusmõisted • Hermeneutika - tekstide tõlgendamise õpetus • filmipildi kirjeldamisel tuleb tingimata arvestada selle kultuurilis-ajaloolist tausta ning laiemat konteksti • tähenduse tõlgendamine on kui autori ja vaataja dialoog - tõlgendus sõltub uurija ajaloolisest vaistust, tema kogemusest ning valmidusest dialoogi astuda ja mõista

  12. Erwin Panofsky kolm pildianalüüsi taset (1972) • ikonograafiaeelne tase - tähistatakse seda, mis on pildil, mida on konkreetselt kujutatud (description of the image) • ikonograafiline ehk analüütiline tase -tähistatakse seda, millest see pilt on (analysis of what an image is about) • ikonoloogiline ehk interpretatiivne tase -tähistatakse seda, mida see pilt tähendab (interpretation of the meaning of an image)

  13. Filmipildi kirjeldamise tasemed „ mis“ ja „ millest“ • Layne Shatford (1986,1994) kohandas Panofsky lähenemist filmipildile ja väitis, et pildisisu kirjeldamisel saab samaaegselt eristada kahte taset • ikooniline sisu – vastab küsimusele mis(of, ofness) - kes/mis on pildil ja mille pilt see on (pildil on inimene, see on naerva inimese pilt) • ikonoloogiline ehk sümboolne sisu – vastab küsimusele millest(about, aboutness) - millest pilt kõneleb, mida see sisuliselt väljendab ja tähendab, millist mõtet kannab • (naerva inimese pilt väljendab rõõmu, õnne, sõltuvalt kontekstist aga ka näitesk võidurõõmu, kahjurõõmu, hullumeelsust jms). • Sümboolne sisu kirjeldab emotsioone ja abstraktseid mõisteid (lehviv sinimustvalge võib tähendada Eestit, kodumaad, tõotust, au ja väärikus jms.)

  14. Üldine ja spetsiifiline „ mis“ “mis” mõttes on filmipilt samaaegselt nii üldine (generic) kui ka spetsiifiline(specific). Kui näeme pildil silda, siis märksõna “sild” on üldine, kui me aga tunneme ära, et see on Pirita jõe sild, siis saame spetsiifilise, konkreetse tähistuse “Pirita sild”.

  15. Visuaalse sisu semantilised deskriptorid objekt ja tegevuskoht (stseen) Objekti üldmõiste (Generic Object) – näiteks: õun, lill, mees, tool, lehm, loom, sild jms. Konkreetne identifitseeritud objekt (Specific Object), millel on oma nimi. Põhineb äratundmisel, teadmisel, on objektiivne, sest tunnus tugineb teadolevatele faktidele isikutest või objektidest (näiteks Bill Clinton või Eiffeli torn, Russalka, Vabadussõja monument jms). Objekti abstraktsioonitasand (Abstract Object) – määratlus tugineb põhjalikumatele teadmistele või tõlgendusele, mida objekt tähistab, tähendab või sümboliseerib (peale iseenda. Vastuoluline ja subjektiivne tasand, kodeerijate ja kasutajate arvamused sama objekti tähendusest võivad olla väga erinevad, ka vastandlikud. Koha/stseeni üldmõiste (Generic Scene) – näiteks linn, maastik, siseruum, vaikelu, portree jms. Konkreetne identifitseeritud koht (Specific Scene), millel on oma nimi. Määratlus tugineb konkreetsele teadmisele ja teadaolevatele faktidele (Pariis, Vihterpalu, Times Square, Central Park, Kadriorg jms.) Stseeni abstraktsioonitasand (Abstract Scene) – pildi kui terviku representatsiooni ja tähendustasand, mis on samuti väga subjektiivne. Tervikstseeni tähendust kirjeldatakse sageli emotsionaalsete või abstraktsete (atmosfäär, teema) terminitega. Näide tervikstseeni abstraktsest tasandist on näiteks kurbus, surm, võit, taevas või paradiis, kaklus= kättemaks, kuritegu, võimu kehtestamine (Jõrgenseni visuaalsete deskriptorite püramiid 2001)

  16. Pildianalüüsi kolm taset Kirjeldamine. Mis on pildil? Filmipildis kujutatud objektide ja tegevuste üldine kirjeldamine on faktipõhine, faktoloogiline (see on see). Millest see pilt on? Mis laadi see pilt on, milllist meeleolu see kannab? Filmii meeleolu, emotsionaalse värvingu kirjeldus on ekspressivne kirjeldus. Filmi sisumärksõnade koostamisel tegeleme me nii faktoloogilise kui ekspressiivse kirjeldamisega. Analüüsimine. Filmi ja selle elementide tähendust (see tähendab seda) mõjutab kontekst ja filmikeel, nende mõistmine eeldab vastava kultuuri tundmist, äratundmist ja analüüsivõimet. Analüütiline kirjeldus võib ebaõnnestuda, kui kodeerija ei tunne „asja“ ära, on oht, et film jääb arusaamatuks ja sisukirjeldus ei kajasta sisu adekvaatselt. Tõlgendamine. Mis on pildi seesmine (intrinsic), üldisem, abstraktsem või sümboolne tähendus? Filmiteos võimaldab üldistusi ja loob tähendusi. Tõlgendamist on subjektiivne ja sõltub kirjeldajast. Asjatundjad väidavad, et reeglina ei peaks pildiindeks sisaldama interpretatsioone. Ent neid pakkuda on siiski ahvatlev ja kasutajatele huvitav.

  17. Märksõnastamise tasemed ja trilemmad tuvi valge tuvi rahu hobune tuhkur hobune surmaingli ratsu hobune valge hobune rahutooja monument “Reaali poiss” vabadusvõitlus märk sirp ja vasar nõukogude võim

  18. Märksõnastaja esitab küsimusi • Kes?Kes või mis on kaadris? On need inimesed, lapsed, mehed, naised, lehmad, hobused, puud, ehitused? Kas kaadris on konkreetsed inimesed, kelle nime te teate, asjad, kohad või sündmused, mida te oskate nimetada konkreetse nimega? • Mida?Mida need olendid või objektid filmipildis teevad? Milline on nende seisund või olek? Milliseid emotsioone see seisund või olek üldjuhul vaatajas esile kutsub või edastab? Milliseid abstraktseid ideid need tegevused või olud sümboliseerivad? • Kus? Kus on filmipilt võetud? Milline on selle koha ruumiline määratlus? Kas see on identifitseeritav kindla geograafilise asukohana? On see kunstlikult loodud ruum? Kas ruumiline määratlus - koht, asukoht, paik, mida pilt näitab või milles tegevus toimub – on märksõnastamise mõttes oluline? • Millal? Millal võib olla nii konkreetne kuupäev, aasta, aastaaeg kui ka teatud periood, ajavahemik, kümnend. Kas ajamääratlus on oluline? Kas te suudate selle määratleda? Kas ajal võib olla ka mingi üldisem määratlus? • Mida see film tähendab? Millest film on, mis on selle sisu, teema aine, valdkond? Mis lugu räägitakse ja kuidas seda tehakse (vorm, stiil, žanr, tonaalsus, võttestik)? Kas eesmärk on määratletav? Milline on selle flmi üldisem tähendus? • Kas just see märksõna on oluline? Te ei peaks petma otsijate ootusi sellega, et otsingtulemus osutub tühiseks või ebatäpseks. Kaaluge, kas antud film on konkreetse märksõna ja tähenduse suhtes piisavalt informatiivne? Küsige eneselt, kas teie vajaksite konkreetse huvi korral just seda otsingutulemust?

  19. Lähedus- kaugus kriteerium “puu” vana mehe surm suremine sõprus põlvkondade side vana mehe ja poisisuhted palvetamine saarevaht eraklus klaassilm vigastatud mees vanamees ja poiss hobuse seljas vanamees parmupilliga vanamees laulab ja tantsib vana mees üksk vanamees vana mees Jakub Jakub vanadus misjonitöö misjonär misjonitöö Aafrikas

  20. AV teoste sisu märksõnastamise kriteeriumid • objektikohasus – liigitamise ja märksõnastamise süsteem ja protsess on objektiga kooskõlas, on ratsionaalne • asjakohasus – märksõna abil leiame vaid selgelt relevantseid (märksõna sisu/tähenduse mahule vastavaid) objekte • sobivus – märksõna mõistemaht “katab” objekti hästi, märksõna on informatiivne • kohane põhjalikkus – teose märksõnastik katab olulise osa teose sisu- ja tähendusmahust • otstarbekus – märksõna pakub otsijale mõistlikku hulka objekte, liiga kitsad või liiga ulatuslikud otsingutulemid on võrdselt ebasoovitavad • kaalukus ja infomüra vältimine – märksõnapilv ei ole risustatud, infootsija ei jää “tühjade kätega”

  21. 40 versus 125 “Georgicas” Miljöö, atmosfäär, stiil: saar, keelutsoon, isolatsioon, (lennuväe) polügoon Emotsioonid, tunded, suhted: ema ja poja suhted, vaikimine Ajastu: nõukogude aeg, vana aeg Elu kulg, inimese seisund: identiteediotsingud, jumala teenimine Tegevused: orelimäng, tõlkimine, hääle salvestamine, mesilaste pidamine, silo tegemine, redelil ronimine, pommitamine, suremine Tegelased: vaikiv poiss (laps), vana mees, misjonär, Aafrika hõimud (wakambad), ema Ruum, koht: (lagunenud) kirik, torn, angaar, (vana) laev, paat Asjad, nähtused, kujundid: mesilased, hobune, Vergilius, vanad tekstid, vana raamat, fonograaf, (vana) telefon, ladina keel Loodusnähtused: udu, vihm, äike Abstraktne mõiste, üldistus: apokalüpsis c

  22. 40 versus 125 “Georgicas” Miljöö, atmosfäär, stiil sotsialistlik paatos, nõukogude ajastu vaim, poeetilisus, elu saarel, võõrandumine maast, külaelu, kaos, intiimsus, traagiline lõpplahendus jms Emotsioonid, tunded, suhted rõõm, mure, kannatus, ülevus, hirm, pereknnasuhted, kaastunne, armastusstseen, seksistseen, flirt, sõprus, kaklus, üksildus, võistlus, truudusetus, valitsemine, vägivald, üllatus, viha, vanamehe ja poisi suhted, purjusolek, sõprus, sallimatus, sentimentaalsus, jms. Aeg, ajastu sotsialimiaeg, misjonitöö, noorusaeg, lapsepõlv, vanadus jms. Elu kulg, inimese seisund noorus, vanadus, vaesus, kurbus, valu, kannatus, suremine, paanika, haigus, enesehävitamine, emadus, ajaga võidujooks, tervenemine, jms Tegevused ravitsemine, helistamine, pommitamine, vaatluste tegemine, palvetamine, tõlkimine, kalapüük, paadiga sõitmine, ratsutamine, silo tegemine, mee söömine, kala puhastamine, palvetamine, kalapüük, nõelamine, rääkima õpetamine, tervenemine, tõlkimine, lugemine, koraali laulmine, lõõtsa tallamine, suremine jms. Tegelased tumm poiss, vanamees, ema, inimesed, Ruum, koht Meri, saar, kirik, orel, kantsel, vahitorn, lennuk, rong, paat, roostes laev, auto, haigla, jalgratas, mesitaru, taevas, polügon, angaar, voodi, tee, silo, maja jms Abstraktne mõiste, üldistus, mõju, tagajärg poeetilisus, laastatud küla, põlvkondade side, feminism, nostalgia, aatelisus, üksmeel, ajastu vaimm, koloniaalmisjonitöö, võõrandumine maast, lunastuse võimalikkus jms. Loodus, loodusnähtused, aastaajad torm, raju, vihm, lained, päikesepaiste, pilved, äike, udu, päikesetõus jms. Taimed, loomad, putukad hobune, mesilane, kala, kajakas, silo, kõrkjad jms

  23. Kokkuvõtteks • märksõnastame pilti, mis on oluline filmi loo jutustamise, narratiivi, tähenduse ja mõtte edasikandmise seisukohast (olulised objektid, suhted, tähendused, sümbolid jms.) • peame silmas “kaugust” loo sõlmest (sõlmedest), peateljest • pöörame tähelepanu detailidele, need võivad osutuda oluliseks • pöörame tähelepanu montaažile, mida sageli kasutatakse tähenduse edasiandmiseks • kui vaja, lahutame pildi tekstist • püüame tabada ja enda jaoks avada üldisemat ajaloolist konteksti • jälgime žanri- ja autori mõtte konteksti • püüme “märksõnade pilve” kokkupaneku järel selgusele jõuda, kuivõrd see vastab filmi üldisele sõnumile või tähendusele ning sisaldab nii konkreetset, spetsiifilist kui üldistatud tähendust esindavaid märksõnu. Tasakaal on hea.

More Related