Download
1 / 16
160 likes | 246 Views
Mäluinstitutsioonide roll ja tulevikuväljavaated. Tiiu Valm. Mäluinstitutsioonid.
E N D
Mäluinstitutsioonid • “Arhiivid, raamatukogud ja muuseumid on mäluinstitutsioonid. … Nende kogud sisaldavad rahvaste, ühiskonna, institutsioonide ja üksikisikute mälu, teadus- ja kultuuripärandit ning meie mõtte, oskuste ja teadmiste tulemeid läbi aja. Nad ühendavad meid esivanematega ja on meie pärand tulevastele põlvedele. Neid külastavad lapsed, teadlased ja ärimehed, turistid ja õppurid. Nad loovad omakorda tuleviku pärandit. Mäluinstitutsioonid aitavad otseselt ja kaudselt kaasa heaolule toetades õppimist, äritegevust ja isiklikku teostumist.” (Dempsey, 1999)
Mäluinstitutsioonide roll arengustrateegiates eEurope, Action Plan for EU Countries, eEurope + A co-operative effort to implement the Information Society in Europe, Action Plan prepared by the Candidate Countries with the assistance of the European Commission, UNESCO Memory of the World jt).
Infoühiskonna paradigma Infoühiskond paradigmana sotsiaateadlaste tähelepanu all seoses informatsioonikõikemäärava väärtustumisega Kaasaja teooriad jagunevad kaheks: ·ühele poole asetuvad need, mis deklareerivad uut ühiskonnakorraldust– poststrukturalismi, postmodernismi. ·teisel pool on teooriad, mis asetavad rõhu järgnevusele – infovoo-, avaliku sfääri ja kuhjumisteooriad.
Eesti reaalsus Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia on tänase Eesti jaoks omaksvõetud reaalsus * Kas me valime euroopaliku arengumudeli ja edendame IT kaudu uusi õppimis- ja mõtlemisviise, tõstatame küsimuse innovatsiooni sotsiaalsetest ja poliitilistest eesmärkidest, peame prioriteediks investeerimist inimestesse ja mitte masinatesse – või...
Eesti reaalsus Millised on meie oma informatsiooni tootmise,kogumise ja säilitamise eesmärgid ja võimalused, kes seda teeb ja kelle jaoks teeb? Kuidas vältida dubleerimist, soodustada siduskasutamist, siduda inimesi ja ressursse? See on võimu küsimus – kes valdab ja haldab mälu, kes seda koordineerib ja kes mida tähtsaks peab.
Eesti reaalsus Säilitatavate analoogteavikute hulk Eestimuuseumides, arhiivides ja raamatukogudes ligi 25 milj. * Riigi ja rahva jaoks on need hindamatud varad kokku ühtne dokumendipärand, sõltumata selle asukohast ja valdajast.
“Kultuuripärandi digitaalse säilitamise rahvuslik strateegia aastateks 2004-2008”, määratleb riiklikku kultuuripärandi digiteerimise tellimust, mille alusel toimub süsteemne digiteerimistöö mäluastustes.
Digitaalne kultuuripärand mäluinstitutsioonides • Arhiivides tehakse digitaalseid kasutuskoopiaid arhivaalidest ningdigiteeritakse mikrofilme ja katalooge; • Eesti Raadios ja Televisioonis digiteeritakse hävimisohus analoogkandjaid; • Hävimisohus olevate museaalide digiteerimiseks on asutatud muuseumide “punase raamatu” projekt Ennistuskoja Kanut baasil; • Raamatukogudes digiteeritakse nii trükiseid ja mikrofilme kui ka käsikirjalisi materjale, mis on hävimisohus, suure kasutusvajadusega või mis on eriti olulised kultuuriväärtused; • Teadus- ja arendusasutused digiteerivad kogude katalooge ning terviklikke kogusid erinevatelt teadusaladelt
Võrguteenused • teadusraamatukogudes on kasvanud nii arvutivõrgu abil tehtavate tööde maht ja keerukus kui ka infoteenuste kasutajate arv, • üha enam teenuseid on hakatud pakkuma raamatukogu kasutajale võrgu kaudu, • pidevalt suureneb elektronkataloogi ja teiste bibliograafiliste andmebaaside maht, • kasvab võrgus olevate täistekstide osakaal. * (Näit. Rahvusraamatukogu lugejatele on avatud juurdepääs maailma teadusinformatsioonile 34 litsentseeritud elektroonilise sidusandmebaasi kaudu, elektrooniliste teadusajakirjade arv on kasvanud 12 000-ni)
Mälutehnoloogia on raamatukogu ja teiste mäluinstitutsioonide tehnoloogia - selle tehnoloogilise protsessi tulemusena tekkiv ressurss on loodusvaradest nappivas Eestis ainus ressurss, millele saame oma tuleviku rajada.
Reaalsus nõuab, ... oma poliitikaid ja riigieelarvet kavandades peame keskenduma informatsiooni kvaliteedile, lähtudes Euroopa kultuuritavadest, rahvuse ja konkreetsete sihtrühmade eesmärgistatud vajadustest ning selgest arusaamisest, mis moel neid asju ühitada.
Infoühiskond ei ole ainult arvutite ühiskond, vaid informatsiooni kui põhilist poliitilist, majanduslikku, teaduslikku ja kultuurilist ressurssi ning kiiret infovahetust väärtustav ühiskond, kus avaliku sektori informatsioonilise infrastruktuuri moodustavad ühise võrgustikuna riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused, ülikoolid, raamatukogud, arhiivid, muuseumid, avalik-õiguslik televisioon ja raadio.
Ohud • ühesuunaline infovoog arenenud riikidest arengumaadesse ja üleminekuriikidesse, mis võib viia traditsioonilise elustiili ja rahvuslike väärtuste kahanemisele; • suurenev teabekorraldus; • informatsiooni kasvav muutumine ostu-müügiobjektiks; • muuseumide, arhiivide ja raamatukogude kommertsialiseerumine; • informatsiooni turve; • informatsiooni intellektuaalne omand
Infoühiskonna areng sunnib ümber hindama kõikide institutsioonide tegevust, kes tegelevad informatsiooni, teadmiste ja kultuuriga – ka mäluinstitutsioonide tegevust, sest neis saavad kokku erinevad poliitikad – info-, haridus-, kultuuri- ja sotsiaalpoliitika.
