m luinstitutsioonide roll ja tulevikuv ljavaated
Download
Skip this Video
Download Presentation
Mäluinstitutsioonide roll ja tulevikuväljavaated

Loading in 2 Seconds...

play fullscreen
1 / 16

Mäluinstitutsioonide roll ja tulevikuväljavaated - PowerPoint PPT Presentation


  • 56 Views
  • Uploaded on

Mäluinstitutsioonide roll ja tulevikuväljavaated. Tiiu Valm. Mäluinstitutsioonid.

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about 'Mäluinstitutsioonide roll ja tulevikuväljavaated' - kamal


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
m luinstitutsioonid
Mäluinstitutsioonid
  • “Arhiivid, raamatukogud ja muuseumid on mäluinstitutsioonid. … Nende kogud sisaldavad rahvaste, ühiskonna, institutsioonide ja üksikisikute mälu, teadus- ja kultuuripärandit ning meie mõtte, oskuste ja teadmiste tulemeid läbi aja. Nad ühendavad meid esivanematega ja on meie pärand tulevastele põlvedele. Neid külastavad lapsed, teadlased ja ärimehed, turistid ja õppurid. Nad loovad omakorda tuleviku pärandit. Mäluinstitutsioonid aitavad otseselt ja kaudselt kaasa heaolule toetades õppimist, äritegevust ja isiklikku teostumist.” (Dempsey, 1999)
m luinstitutsioonide roll arengustrateegiates
Mäluinstitutsioonide roll arengustrateegiates

eEurope, Action Plan for EU Countries, eEurope + A co-operative effort to implement the Information Society in Europe, Action Plan prepared by the Candidate Countries with the assistance of the European Commission, UNESCO Memory of the World jt).

info hiskonna paradigma
Infoühiskonna paradigma

Infoühiskond paradigmana sotsiaateadlaste tähelepanu all seoses informatsioonikõikemäärava väärtustumisega

Kaasaja teooriad jagunevad kaheks:

·ühele poole asetuvad need, mis deklareerivad uut ühiskonnakorraldust– poststrukturalismi, postmodernismi.

·teisel pool on teooriad, mis asetavad rõhu järgnevusele – infovoo-, avaliku sfääri ja kuhjumisteooriad.

eesti reaalsus
Eesti reaalsus

Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia on tänase Eesti jaoks omaksvõetud reaalsus

*

Kas me valime euroopaliku arengumudeli ja edendame IT kaudu uusi õppimis- ja mõtlemisviise, tõstatame küsimuse innovatsiooni sotsiaalsetest ja poliitilistest eesmärkidest, peame prioriteediks investeerimist inimestesse ja mitte masinatesse – või...

eesti reaalsus1
Eesti reaalsus

Millised on meie oma informatsiooni tootmise,kogumise ja säilitamise eesmärgid ja võimalused, kes seda teeb ja kelle jaoks teeb?

Kuidas vältida dubleerimist, soodustada siduskasutamist, siduda inimesi ja ressursse?

See on võimu küsimus – kes valdab ja haldab mälu, kes seda koordineerib ja kes mida tähtsaks peab.

eesti reaalsus2
Eesti reaalsus

Säilitatavate analoogteavikute hulk Eestimuuseumides, arhiivides ja raamatukogudes ligi 25 milj.

*

Riigi ja rahva jaoks on need hindamatud varad kokku ühtne dokumendipärand, sõltumata selle asukohast ja valdajast.

kultuurip randi digitaalse s ilitamise rahvuslik strateegia aastateks 2004 2008
“Kultuuripärandi digitaalse säilitamise rahvuslik strateegia aastateks 2004-2008”,

määratleb riiklikku kultuuripärandi digiteerimise tellimust, mille alusel toimub süsteemne digiteerimistöö mäluastustes.

digitaalne kultuurip rand m luinstitutsioonides
Digitaalne kultuuripärand mäluinstitutsioonides
  • Arhiivides tehakse digitaalseid kasutuskoopiaid arhivaalidest ningdigiteeritakse mikrofilme ja katalooge;
  • Eesti Raadios ja Televisioonis digiteeritakse hävimisohus analoogkandjaid;
  • Hävimisohus olevate museaalide digiteerimiseks on asutatud muuseumide “punase raamatu” projekt Ennistuskoja Kanut baasil;
  • Raamatukogudes digiteeritakse nii trükiseid ja mikrofilme kui ka käsikirjalisi materjale, mis on hävimisohus, suure kasutusvajadusega või mis on eriti olulised kultuuriväärtused;
  • Teadus- ja arendusasutused digiteerivad kogude katalooge ning terviklikke kogusid erinevatelt teadusaladelt
v rguteenused
Võrguteenused
  • teadusraamatukogudes on kasvanud nii arvutivõrgu abil tehtavate tööde maht ja keerukus kui ka infoteenuste kasutajate arv,
  • üha enam teenuseid on hakatud pakkuma raamatukogu kasutajale võrgu kaudu,
  • pidevalt suureneb elektronkataloogi ja teiste bibliograafiliste andmebaaside maht,
  • kasvab võrgus olevate täistekstide osakaal.

*

(Näit. Rahvusraamatukogu lugejatele on avatud juurdepääs maailma teadusinformatsioonile 34 litsentseeritud elektroonilise sidusandmebaasi kaudu, elektrooniliste teadusajakirjade arv on kasvanud 12 000-ni)

m lutehnoloogia
Mälutehnoloogia

on raamatukogu ja teiste mäluinstitutsioonide tehnoloogia - selle tehnoloogilise protsessi tulemusena tekkiv ressurss on loodusvaradest nappivas Eestis ainus ressurss, millele saame oma tuleviku rajada.

reaalsus n uab
Reaalsus nõuab,

... oma poliitikaid ja riigieelarvet kavandades peame keskenduma informatsiooni kvaliteedile, lähtudes Euroopa kultuuritavadest, rahvuse ja konkreetsete sihtrühmade eesmärgistatud vajadustest ning selgest arusaamisest, mis moel neid asju ühitada.

info hiskond
Infoühiskond

ei ole ainult arvutite ühiskond, vaid informatsiooni kui põhilist poliitilist, majanduslikku, teaduslikku ja kultuurilist ressurssi ning kiiret infovahetust väärtustav ühiskond, kus avaliku sektori informatsioonilise infrastruktuuri moodustavad ühise võrgustikuna riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused, ülikoolid, raamatukogud, arhiivid, muuseumid, avalik-õiguslik televisioon ja raadio.

slide14
Ohud
  • ühesuunaline infovoog arenenud riikidest arengumaadesse ja üleminekuriikidesse, mis võib viia traditsioonilise elustiili ja rahvuslike väärtuste kahanemisele;
  • suurenev teabekorraldus;
  • informatsiooni kasvav muutumine ostu-müügiobjektiks;
  • muuseumide, arhiivide ja raamatukogude kommertsialiseerumine;
  • informatsiooni turve;
  • informatsiooni intellektuaalne omand
slide15
Infoühiskonna areng sunnib ümber hindama kõikide institutsioonide tegevust,

kes tegelevad informatsiooni, teadmiste ja kultuuriga – ka mäluinstitutsioonide tegevust,

sest neis saavad kokku erinevad poliitikad – info-, haridus-, kultuuri- ja sotsiaalpoliitika.

ad