AJAKIRJANDUSžANRID:

1. AJAKIRJANDUSžANRID:

2. Ajaleht sisaldab erinevaid tekste. Vastavalt tekstide ülesehitusele ja eesmärkidele võib need jagada järgmistesse rühmadesse: • Uudislood; • Arvamuslood, mis esitavad lugejale kellegi arvamusi, seisukohti, analüüse; • Publitsistlikud žanrid, mis jutustavad lugusid: olemuslugu(feature), portree, reportaaž, nekroloog, juubelilugu.

3. Uudis erineb arvamuslugudest ja publitsistikast selle poolest, et ta on objektiivne, ei esita kirjutaja arvamusi,seisukohti.

4. Ajakirjanik peab hoolitsema selle eest,et sündmus kajastuks adekvaatselt. Uudis peab olema • Erapooletu: ajakirjanik ei tohi sündmust kajastades asuda kellegi poolele. Tema ülesanne on esitada fakte, ükskõik kelle kasuks või kahjuks nad siis räägivad. Ajakirjanik peab seisma hea selle eest, et uudislugu ei kallutaks avalikku arvamust; • Sõltumatu: ajakirjanik ei tohi olla ega jääda kellelegi tänu võlgu, et siis näidata kedagi paremas valguses, kui too seda väärib, või siis maha salata ebameeldivaid tegusid; • Tasakaalustatud: kõik sündmuses osalejad peavad olema uudistes esindatud: nii süüdistaja kui ka kaebealune, nii kurjategija kui ka kannatanu, nii vasak- kui ka parempoolne poliitik. Uudiste tasakaalustatus on eriti oluline poliitiliste kampaaniate aegu. Meedia peaks olema vastandlike huvide põrkumise koht, ajakirjanikul tuleb hea seista selle eest, et ajakirjandue vahendusel saaksid sõna eri seisukohtadega inimesed, konflikti vastaspoole esindajad.

5. Kõik tähtsad faktid peavad olema esitatud: asjassepuutumatuid ja/või ebaolulisi fakte lisades saab lugu moonutada. Materjal peab olema kontrollitud: iga ajakirjanik vastutab oma loo eest, mis- tõttu tema ülesanne on kõiki asjaolusid enne avaldamist kontrollida. Oma arvamust peab välistama: uudisteajakirjanikul pole õigust sekkuda sündmustesse ja nende kajastamist kuidagi moonutada. Ta ei tohi asuda ühe vaidleva tegelase poolele. Uudisteajakirjaniku ülesanne pole öelda, mis ta ühest või teisest asjast arvab, vaid lasta lugejal teha järeldused selle põhjal, mida ta neile edastab. Emotsioone tuleb välistada: uudisteajakirjaniku keel peab olema raditsionaalne ja asjalik, vaba hinnangutest ja hoiakutest, ta peab vältima omadus– ja määrsõnu, võrdlusi, metafoore,kuna nendes kajastub tema hinnang. Ajakirjanik peab taotlema tasakaalustatud informatsiooni esitamist.

6. Arvamus ei taotle erapooletust, vaid sisaldab erinevate inimeste ja institutsioonide seisukohti, arvamus on paigutatud arvamusleheküljele.

7. Arvamusleheküljel asuvad järgmised rubriigid: • Juhtkirjad väljendavad toimetuse seisukohti ning on seetõttu allkirjastamata. Juhtkiri seletab arvamusi, tõlgendab ja seletab olulist uudist ning mõjutab avalikkust. • Kolumnid erinevad juhtkirjast peamiselt vaid selle poolest, et nad esitavad autori isiklikku arvamust, seetõttu on nad alati allkirjastatud. • Karikatuurid räägivad päevateemast või –sündmusest. • Kirjade rubriigis saavad oma arvamuse välja öelda lugejad. Tavaliselt võtavad toimetused endale õiguse kirju redigeerida ja lühendada või avaldada neid osaliselt. • Lugejate küsitlused esindavad erinevaid vaatepunkte ja avaldatakse ilma kommentaarideta. • Pisijuhtkiri on tavaliselt 1-2 lauset pikk ja esitab nagu karikatuurgi oma mõtte lühidalt ja löövalt.

8. Arvamuslehekülje eesmärk on • Panna lugejad pigem mõtlema kui kallutada neid mõne vaatepunkt poole; • Aidata lugejail kujundada oma arvamust päevaprobleemide kohta - kas või sel moel, et lugeja saab aru: tema vaated on risti vastuolus väljaande omadega. Selleks peab juhtkiri olema ärritav, provotseeriv; • Määratleda väljaande toon ja seisukoht vaadeldavates küsimustes. Väljaande toon peegeldab tema iseloomu.

9. Head ajakirjanikku iseloomustavad faktitruudus, tõestusmaterjali olemasolu ja informatsiooni selge esitlus. Inimene peab esitatud andmete põhjal ise kujundama oma arvamuse. Kui ajakirjanik esitab materjali erapoolikult, võib tema lugu pidada propagandalistlikuks.

10. Tasakaalustatud informatsiooni edastamise põhimõtte vastu eksib ka see ajakirjanik, kes rõhutab lugeja tähelepanu võitmiseks oma loo tähendust või võimendab sellega probleemi üle. Seda põhimõtet rikutakse tihti ka pealkirjaja juhtlausega. Ajakirjanik teab, et lugeja süveneb ainult üksikutesse huvipakkuvatesse kirjatükkidesse, seetõttu püüab ta pealkirja ja juhtlausega ilmtingimata lugema meelitada. Pärast aga selgub,et need on eksitavad ega vasta sugugi tegelikkusele.

11. 2001. aasta 10. juuli EESTI PÄEVALEHES OLI SUUR PEALKIRI: TIPPDIRIGENT NEEME JÄRVI VARISES KLIINILISSE SURMA Tegemist oli ehmatava ja eksitava pealkirjaga. Alapealkirjas oli öeldud, et dirigendi paranemine võtab raviarsti sõnul aega.