150 likes | 493 Views
PÕDER. Koostas: KÜLLI KOROL. Eestis elab umbes 10 000 põtra. ISAPÕDER ehk PÕDRAPULL. PÕDER. TURJAKÕRGUS Isastel - 180-220cm Emastel - 150-188cm KEHAPIKKUS 170-290cm KAAL: Isastel - 320-600 kg Emastel: 275-375 kg ELUIGA: Keskmiselt 8 – 12 aastat. Kõige vanem 27 aastat.
E N D
PÕDER Koostas: KÜLLI KOROL
PÕDER TURJAKÕRGUS Isastel - 180-220cm Emastel - 150-188cm KEHAPIKKUS 170-290cm KAAL: Isastel - 320-600 kg Emastel: 275-375 kg ELUIGA: Keskmiselt 8 – 12 aastat. Kõige vanem 27 aastat. SABAPIKKUS: 7 – 10 cm
ELUPAIK Põtrade elupaikadeks on suuremad metsaalad, kus on jõgesid, järvi, soid, noorendikke ja võsastikke. Sagedasti võib teda kohata ka metsade lähedusse jäävatel põldudel. Talvel liigub ta kuivemates ja suvel märjemates kohtades.
ELUVIIS Põdra kodupiirkonnaks võib olla 2,5- 19 km². Enamasti on põder üksildane loom, kuid talviti võivad nad olla ka karjades. Põdrad suhtlevad madala ammumise teel. Jooksu ajal teevad piiksuvat ninahäält ja ohu korral summutatud köhimist. Põtra võib segamini ajada hirvega.
PERE-ELU Jooksuaeg kestab augusti lõpust oktoobri alguseni. Pullid võitlevad omavahel. Vasikad sünnivad enamasti mais. Nad on punakaspruunid ja suudavad juba 2-3-päevaselt emale järgneda. Esimesel elukuul nende kehakaal kahekordistub, ning edaspidi võetakse juurde umbes 1 kg päevas.
VEEL PÕDRAPEREST: Vasikaid on noortel lehmadel 1, vanematel 2-3. Vasikad muutuvad iseseisvaks (või pigem ema ajab nad ära) 10-15 päeva enne järgmise vasika sündi. Põdrapere liikmed: PÕDRALEHM PÕDRAPULL PÕDRAVASIKAD
PÕDRA TOIDULAUD: • Põder on taimtoiduline loom: • Puude (eriti männi) võrsed ja oksad. • Haava-, pihlaka-, männi ja pajukoor. • Suvine menüü koosneb põhiliselt rohttaimedest ja lehtedest ning isegi veetaimed lähevad hästi alla. • Tarvitab ka seeni, samblikke, puhmastaimi. • Talvel sööb puude-põõsaste peenemaid oksi, eriti armastab näksida pajupõõsaste tipmisi oksi. • Päevas sööb 10 -15 kg oksi.
HUVITAVAID TÄHELEPANEKUID: Põder on euroopa suurim hirvlane. Ujub hästi ja läheb ka tihti vette. Isasloomadel on sarved, mis kasvavad aprillis ja maha heidetakse detsembrist märtsini. Noorematel isastel on sarved kauem peas. Sarvede järgi saab hinnata loomade vanust, kuid täpse vanuse saab teada ainult hammaste järgi. Vaenlasteks hundid ja karud, vasikatele ka ilves.
MEISTERDAME PÕDRAPILDI: • Vajad: • Tumepruuni ja helepruuni värvilist paberit. Harilikku pliiatsit, liimi, kääre. • Aseta jalatald pruunile paberile ja joonista oma jalast siluett. • 2. Joonista heledamale paberile 2 käesiluetti. • 3. Lõika need välja. 4. Kleebi põdrapea kokku. Seejärel lõika ja kleebi silmad, nina, suu.
Kasutatud allikad: http://looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=118 Animal Diversity Web David W.MacDonald Pirscilla Barett ‘’Euroopa imetajad’’ Wikipedia http://www.enchantedlearning.com/crafts/christmas/handfoot/ Oma teadmised