litosf r l.
Download
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
LITOSFÄÄR PowerPoint Presentation
Download Presentation
LITOSFÄÄR

Loading in 2 Seconds...

play fullscreen
1 / 18

LITOSFÄÄR - PowerPoint PPT Presentation


  • 343 Views
  • Uploaded on

LITOSFÄÄR. sisetuum-koosneb Ni, Fe tahkes olekus 2. välistuum-Ni, Fe vedelas olekus 3. alumine vahevöö e. mantel- tahke, ränist 4.astenosfäär-vedelas olekus, basaltse magma tekke piirkond e. kivimite üles sulamine 5. ülemine vahevöö 10- 200 km sügavusel 6. maakoor, mis jaguneb

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

LITOSFÄÄR


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
slide2

sisetuum-koosneb

  • Ni, Fe tahkes olekus
  • 2. välistuum-Ni, Fe
  • vedelas olekus
  • 3. alumine vahevöö e. mantel-
  • tahke, ränist
  • 4.astenosfäär-vedelas
  • olekus, basaltse magma
  • tekke piirkond e. kivimite
  • üles sulamine
  • 5. ülemine vahevöö 10-
  • 200 km sügavusel
  • 6. maakoor, mis jaguneb
  • mandriline ja ookeaniline
  • (laamtektoonika)
slide3
LitosfäärMaa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö tahkest ülaosast. On liigendunud laamadeks.

Astenosfäär – vahevöö ülaosas ookeanide all ~50 km, mandrite all ~200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise piirkond, millel triivivad litosfääri laamad.

Laam– litosfääri hiigelpangas

maakoor
MAAKOOR

Maakoor on MAA kõige pindmisem kiht.

Maakoor koosneb kivimitest.

Maakoor on erineva paksusega.

Ookeanide all on maakoor õhuke – umbes 5-10 km paksune.

Maakoore paksus mandrite all on umbes 40 km.

Kõige paksem on maakoor mäestike all – kuni 80 km paksune.

Maigi Astok

mandriline ja ookeaniline maakoor
Mandriline ja ookeaniline maakoor

mandriline maakoor

ookeaniline maakoor

settekivimid

graniit

basalt

Maigi Astok

mandriline ookeaniline maakoor maakoor
MANDRILINE OOKEANILINE MAAKOOR MAAKOOR

Kuni 75 km paks

Vanem juurde ei teki

Koosneb 3 kihist:

1.settekivimid

2.graniit

3.basalt-vulkaaniline kivim

10 -15 km paks

Noorem, sest tekib pidevalt juurde

Koosneb 2 kihist:

1.settekivimid

2.basalt

Maigi Astok

vahev
VAHEVÖÖ

Vahevöö on kest, mis asub maakoore all ulatudes 2900 km-ni.

Jaotub ülemiseks ja alumiseks vahevööks.

Vahevöös on kõrge temperatuur ja suur rõhk.

Vahevöös on kivimid muutunud pehmeks või on koguni vedelad.

Astenosfäärvahevöö ülemine osa, kivimite

mõningase ülessulamise piirkond, millel triivivad laamad (laamtektoonika)

Maigi Astok

slide9
TUUM

Tuum asub maakera südamikus.

Tuum jaguneb välistuumaks ja sisetuumaks.

Välistuum on tohutu kuumuse (6000°C) tõttu vedelas olekus.

Sisetuum on niklist ja rauast koosnev kera.

Sisetuuma on tohutu rõhu tõttu tahkes olekus.

Maigi Astok

kivimid ja mineraalid
KIVIMID JA MINERAALID
  • Mineraalid on kindla keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinevad anorgaanilised tahked ained.
  • Kivimid on maakoort moodustavad mineraalide kogumid. Mõned kivimid, nagu kvartsiid (puhta kvartsi massid) ja marmor (puhta kaltsiidi massid) koosnevad põhiliselt ühest mineraalist. Enamik kivimeid koosneb siiski mitmest mineraalist
kivimid
KIVIMID:

SETTEKIVIMID:tekkinud setete kivistumisel

(tsementeerumisel)

lubjakivi, liivakivi, põlevkivi, kivisüsi

TARDKIVIMID:tekkinud magma või laava

tardumisel maa sees või maapinnal

graniit, gabro - süvakivim

basalt - purskekivim

MOONDEKIVIMID:sette-või tardkivimite

moondumisel kõrgel t° ja rõhul

gneiss, marmor, kvartsiid

tardkivimid
TARDKIVIMID
  • Tardkivimid on tekkinud vedela massi - magma - tardumisel nii maapõues (süvakivimid) kui maapinnal (purskekivimid).

Tardkivimite ehk magmakivimite koostis ja ehitus sõltub magma koostisest, gaasisisaldusest ja tardumiskiirusest.

moondekivimid
MOONDEKIVIMID
  • Moondekivimid tekivad sügaval maakoores, kus valitseb kõrge temperatuur ja rõhk. Lähtekivimeiks võivad olla nii sette- kui ka tardkivimid. Enamik moondekivimeid tekib 10 - 30 km sügavusel.
slide15

Settekivim-tekkib tardkivimi lagunemisel päikesekiirguse, õhu,

  • temp. kõikumise ja vee toimel. Kivimiks saab sete alles kivistumisel.
  • 1.liivast-liivakivi,
  • 2.vetikate jäänuste settimisel- põlevkivi
  • 3.surnud mereloomade lubjarikkad kojad ja skeletid- lubjakivi
  • 4.maapõue sügavusse sattunud organismide jäänused-nafta, maagaas
geoloogiline aineringe e kivimiringe
GEOLOOGILINE AINERINGE e. kivimiringe
  • Ainete liikumine litosfääri ja Maa sügavamate kihtide vahel, mis toimub järgmiste protsesside kaudu:
  • Magma tardumine tardkivimiks
  • Murenemine ja settimine veekogudesse
  • Setete tihenemine settekivimiks
  • Settekivimi või tardkivimi sattumine

sügavamatesse kihtidesse ja

moondumine moondekivimiks

slide17

TIHENEMINE

SETTEKIVIMID

SETTED

MURENEMINE

MOONDUMINE

MURENEMINE

MURENEMINE

MOONDUMINE

MOONDEKIVIMID

TARDKIVIMID

TARDKIVIM

TARDUMINE

SULAMINE

MAGMA