1 / 11

Materjali kõvadus

Materjali kõvadus. Stomatoloogia 2. kursus Ann Kaleviste Õppejõud Tiiu Müürsepp. Materjali kõvadus. Materjali pinna kõvaduseks nim. materjali pindmise kihi vastupanuvõimet plastsele deformatsioonile staatilisel või dünaamilisel survel.

jiro
Download Presentation

Materjali kõvadus

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Materjali kõvadus Stomatoloogia 2. kursus Ann Kaleviste Õppejõud Tiiu Müürsepp

  2. Materjali kõvadus • Materjali pinna kõvaduseks nim. materjali pindmise kihi vastupanuvõimet plastsele deformatsioonile staatilisel või dünaamilisel survel. • Stomatoloogiliste konstruktiivsete ja plombeerimismaterjalide puhul. • Hambaravi materjalide mõõtmisel Brinelli meetod (skaala HB) Mikrokõvadus Knoopi ja Vickersi meetod (skaala HV) Mikrokõvadus Rockwelli meetod (skaala HR) Shore’i meetod

  3. Täkestusmeetodid • Kindla kujuga keha surutakse kindla jõuga mingi kindla aja vältel uuritava materjali pinda – materjali pinnakiht deformeeritakse plastselt. • Jälje mõõdud annavad kõvaduse astme. Mida väiksem jälg, seda suurem kõvadus. • Materjali kõvadus on seoses tugevusega.

  4. Brinelli meetod • Brinelli kõvadusarv määratakse toimiva jõu ja sfäärilise jälje pindala suhtena. • Brinelli kõvadust tähistatakse tähtedega HB katsetingimuste D = 10 mm, F = 3000 kgf ja t = 10…15 s korral. HB ühik on kgf/mm2. • Tähis 185HB 5/1250/20 • Survejõud esitatakse jõukilogrammides (1 kgf=9,8 N)

  5. Brinelli kõvaduse arvutamine: • Materjal Brinelli kõvadus, kgf/mm2 ________________________________________ Kullasulamid  I tüüp 45 II tüüp 95 III tüüp 120 IV tüüp 220 40% Au-Ag-Cu 252

  6. Knoopi ja Vickersi meetodid • Mikrokõvaduse testimiseks • Materjal sisse surutakse neljatahuline teemantpüramiid • F on mõjuv koormus (kgf) ja S on püramidaalse jälje pindala (mm2), kõvaduse number on nende suhe

  7. Tahkude vaheline nurk 136o, koormused 9,8 …..980 N (1-100 kgf). • Mõõta saab metalle, sulameid, dentiini, emaili jt materjale. • Puudused: pind peab olema tasane ja poleeritud, pikk mõjumise aeg.

  8. Rockwelli kõvadus • Rockwelli kõvaduse test on kiirmeetod materjali kõvaduse määramiseks, kus leitakse sissesurutud jälje sügavus. • Rockwelli kõvadus arvutatakse eel- ja põhijõu tekitatud jälje sügavuste vahe järgi: HR=E-e. • Sügavusmõõtja näit A võetakse, kui koormus on mõjutanud keha 10 min, siis koormus eemaldatakse ja 10 min pärast võetakse teine näit B. Leitakse suhtelise taastamise protsent A-B/A* 100%.

  9. Olenevalt otsikust ja survejõust eristatakse kõvadusarve HRA, HRB ja HRC, tähis nt 48HRC. • Joonis1. Teraskuul diameetriga 1,588 mm ja jõud 980N (100 kgf) – skaala B. Joonis2. Teemantkoonus tipunurgaga 120o ja jõud 580N (60 kgf) või 1470 N (150 kgf) – skaalad vastavalt A või C.

  10. Shore’i kõvadus • Kasutatakse elastomeeride ja pehmete plastikute kõvaduse määramiseks. • Nüri otsaga nõel tungib täiesti läbi materjali – kõvadus 0 ühikut • Nõel ei tungi üldse läbi materjali – kõvadus 100 ühik. • Kasutatakse mõõteseadet nimega duromeeter.

  11. AITÄH!

More Related