Pimedad elevandi kallal

1. Pimedad elevandi kallal Jaan Lõõnik Eesti Omavalitsusliitude Ühendus esimees

2. Millest Eestis räägitakse? • Riik on liiga tsentraliseeritud • Omavalitsused on praeguste ülesannete täitmiseks liiga väikesed • Suured omavalitsused on efektiivsemad ja tugevamad • Tuleb tihendada omavalitsuste koostööd • Maavanemate positsioonis olemuslik huvide konflikt • Maakonnad (15) kui koostööpiirkonnad peavad säilima • Tuleb üle minna kahetasandilisele omavalitsusele • Lapsi on vähe, koolid tuleb koondada • Eestile piisab 15 omavalitsusest • Eestile piisab 100 omavalitsusest • Las jääda kõik, kuis on • Riigiasutused tuleb koondada regioonidesse • Harupoliitikaid tuleb omavahel paremini siduda • Maavalitsused peab alles jätma • Maakondi tuleb tugevdada • Maakondlikul struktuuril peab olema demokraatlikult valitud esinduskogu • …

3. Mida Eesti on lubanud? 2000: • avaliku halduse reform on valitsuse üks prioriteete • haldusreformi eesmärk on kujundada Eestis demokraatlik ja efektiivselt toimiv 21. sajandi nõudmistele vastav avalik haldus • maavanema ülesanded, mis ei ole otseselt seotud riikliku järelevalve või keskvalitsuse huvide esindamisega, antakse regionaalsele omavalitsusliidule üle seadustega • tuleb välja arendada efektiivsem detsentraliseeritud administratiivne ja poliitiline juhtimisstruktuur

4. Mida Eesti on lubanud? • omavalitsusreformi üldiseks eesmärgiks on kujundada kohaliku omavalitsuse süsteem, mida iseloomustab: • demokraatlik juhtimine ja elanike osalemine elutähtsate küsimuste lahendamisel; • seadusandluse piisav regulatsiooniaste ja ühetähenduslikkus; • omavalitsusele pandud ülesannete ja nende täitmiseks olevate vahendite hulga tasakaal; • tasakaal kogukondliku iseotsustamise ja mastaabiefektist tuleneva efektiivsuse vahel; • avalike teenuste kvaliteetsus ja kättesaadavus elanikkonnale.

5. Mida Eestis tehakse? ?

6. Milles peitub probleem? ?

7. EOÜ taotluse eesmärk 2011 • Riiklik regionaalne juhtimine on koondatud sarnaselt toimivatesse maakonnaülestesse toimeterritooriumidesse. • Kohalikele omavalitsustele pandud ülesannete täitmiseks ja täisväärtuslike avalike teenuste osutamiseks on koostöös omavalitsusliitudega välja töötatud minimaalsed kvaliteedinõuded ning loodud vajalikud õiguslikud ja finantsmajanduslikud tingimused. • Maakond on muudetud omavalitsuste avalik-õiguslikuks koostööpiirkonnaks, mida juhitakse läbi omavalitsuste koostööd korraldava ning maakondlikke ja omavalitsusüleseid omavalitsuslikke ülesandeid seaduse või lepingu alusel täitvate maakondlike omavalitsusliitude.

8. EOÜ tegevused • 7.3.2008 maakonnaliitude kohtumine regionaalministriga • 4.4.2008 EOÜ avaldus • 28.4.2008 ümarlaud parlamendifraktsioonide esindajatega • 27.6.2008 ühinemine Koostöö Memorandumiga • sügis 2008 EOÜ teeside uuendamine • Soome ja Rootsi arengute jälgimine

9. EOÜ ettepanekud Regionaalhalduse ümberkorraldamise eesmärkideks peab seadma: • luua demokraatlikud otsustusmehhanismid maakondlikul tasandil • tagada maakondade areng ja ühtne toimimine • selgem jaotus riiklike ja omavalitsuslike funktsioonide vahel

10. Rohkem demokraatiat Maakonna juhtimiseks tuleb luua mudel, milles välditakse või leevendatakse omavalitsuste erihuvide domineerimist ühishuvide üle. Võimalused: • poliitiline juhtimismudel • suurematel omavalitsustel suurem esindatus • otsevalimised

11. Poliitiline juhtimismudel Eelised: • liidus konkureerivad ideed, aga mitte omavalitsused • tugevneb poliitikute roll maakonna probleemide lahendamisel • võrdne sooline esindatus liidu juhtorganites • tugevnevad erakondade regionaalsed struktuurid • liidus suurem läbipaistvus otsustamisel • otsustamine omavalitsustest sõltumatumalt • regionaal- ja kesktasandi poliitikate parem sidustamine • maakonnatasandi positsiooni tugevnemine • eeldused motiveeritud isikute osalemiseks liidu juhtorganites

12. Poliitiline juhtimismudel Puudused: • kaasnev vajadus muuta omavalitsuste juhtimismudelit (valladirektor) • parteipoliitiliste vastasseisude võimalik avaldumine liidus • liidu funktsioonid ei ole poliitikutele piisavalt atraktiivsed • erakondade regionaalstruktuurid osaliselt väljaarendamata

13. Omavalitsuste grupeerimine Eelised: • enam elanikke esindavatel omavalitsustel suurem kaal otsustamisel • laienevad infokanalid suuremate omavalitsuste sees • toetab omavalitsuste ühinemist

14. Omavalitsuste grupeerimine Puudused: • omavalitsuste erihuvid domineerivad endiselt • suurenevad lahkhelid suurte ja väikeste omavalitsuste vahel • väiksematel omavalitsustel võib kaduda motivatsioon liidus osalemiseks • maakonna asjade üle otsustamine võib taanduda keskusomavalitsuse kätte • ei pruugi ka suuri omavalitsusi motiveerida

15. Otsevalitav üldkoosolek Eelised: • üldkoosoleku liikmed otsustavad omavalitsustest sõltumatult • olemas selge mandaat maakonna tasandi probleemide üle otsustamiseks • suureneb maakonnatasandi positsioon

16. Otsevalitav üldkoosolek Puudused: • kaasneb vajadus muuta oluliselt kogu avaliku halduse korraldust • võib tekitada uue autonoomse võimutasandi • esmatasandi omavalitsuste koostöö korraldamiseks on endiselt vaja organisatsiooni • kulud ületavad võimalikku kasu

17. Maakonnad ühtlasemaks Maakondlikud omavalitsusliidud peavad täitma omavalitsuste funktsioone, mille täitmine kas väljub ühe omavalitsuse raamidest või mille täitmine ei ole ühe omavalitsuse piires otstarbekas. Funktsioonide täitmise võimekus peab olema omavalitsusliitude lõikes sarnane.

18. Maakonnad ühtlasemaks Maakondliku liidu potentsiaalsed funktsioonid (maakondlikud funktsioonid): • maakonnaplaneeringu koostamine • maakonna arengu strateegiline kavandamine • maakonna kultuuripärandi ja rahvakunsti traditsioonide säilitamine • põhikoolijärgse üld- ja kutsehariduse korraldamise koordineerimine • maakondliku terviseedendusliku ja harrastusspordialase tegevuse koordineerimine • erinevate nõustamisteenuste koordineerimine • maakondlike sotsiaalteenuste korraldamise koordineerimine • jäätmekäitluse korraldamine • maakondliku ühistranspordi korraldamine • ettevõtluse ja tööhõive edendamine • struktuurivahendite kasutamise programmeerimine

19. Funktsioonid ja rahastamisallikas

20. Õiguslikud alused Maakonnaliidu õigusliku regulatsiooni aluseks peab olema eriseadus, mis reguleerib liidu kui avalik-õigusliku isiku õiguslikku staatust, moodustamise korda, organisatsioonilist struktuuri, organite pädevust, õigusaktide andmise õigust jm,

21. Ettepanekud ja märkused esitada Eesti Omavalitsusliitude Ühendusele jaan.loonik@virol.ee Täname!