demokraatlik maailm l.
Download
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
Demokraatlik maailm PowerPoint Presentation
Download Presentation
Demokraatlik maailm

Loading in 2 Seconds...

play fullscreen
1 / 7

Demokraatlik maailm - PowerPoint PPT Presentation


  • 290 Views
  • Uploaded on

Demokraatlik maailm. Euroopa riigid ja USA pärast Teist maailmasõda. Demokraatia laienemine. Teise maailmasõja järel taastati enamikus Lääne-Euroopa riikides demokraatlik kord .

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about 'Demokraatlik maailm' - jerome


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
demokraatlik maailm

Demokraatlik maailm

Euroopa riigid ja USA pärast Teist maailmasõda

demokraatia laienemine
Demokraatia laienemine
  • Teise maailmasõja järel taastati enamikus Lääne-Euroopa riikides demokraatlik kord.
  • Riigivalitsemine muutus stabiilsemaks, stabiliseerus ka erakondlik süsteem. Enamasti tulid võimule kas konservatiivsed või sotsiaaldemokraatlikud erakonnad.
  • Erakondade kõrval suurenesid sõjajärgsel perioodil ametiühingute mõju.
  • Majanduse ülesehitamisele aitasid kaasa Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank (IBRD, tuntud ka kui Maailmapank) ning Rahvusvaheline Valuutafond (IMF).
  • Arengu tulemusena jõuti heaoluühiskonda esimesena sai see teoks Põhjamaades kõige ennem Rootsis.
slide3
USA
  • Ühendriigid suutsid kiirelt demobiliseerida oma armee ning taastada rahuaegne majandus, mille tulemuseks oli majanduse kiire areng ning elatustaseme tõus.
  • Välispoliitikas asusid Ühendriigid isolatsionismi asemel looma liite teiste riikidega, lootes sel teel peatada kommunismi levikut.
  • Sisepoliitiliseks nähtuseks oli 1950. aastate algul makartism, mis kujutas

endast senaator McCarthypoolt algatatud kampaaniat

kommunistide või nendega väidetavalt seotud isikute

kõrvaldamist avalikest ametitest. See kasvas aga üle

nõiajahiks vasakpoolset mõttelaadiga kodanike üle.

1954 mõistis USA senat McCarthy tegevuse hukka.

  • Sõjajärgsetel aastatel olid USA-s võimul demokraadid. 1945.a. sai nende liidriks Harry Truman, kelle nimega seostub Trumani doktriin. 1952.a. sai presidendiks vabariiklane DwightEisenhower.
suurbritannia
Suurbritannia
  • Kuuludes kõll võitjate hulka, minetas Suurbritannia maailma juhtiva riigi positsiooni maailmas. Võlakoorem – 14 mld USD.
  • Suur import ja kapitali eksport, stagnatsioon laevaehituses ja autotööstuses.
  • Briti koloniaalimpeeriumi lagunemine.

1940. aastate lõpul iseseisvusid Briti asumaad Aasias, 1950. aastatest alates Aafrikas. Enamik neist astus India eeskujul Briti Rahvaste Ühendusse, mida 1953.a. tuntakse Rahvaste Ühendusena. Suurbritannia säilitas endistes kolooniates majandusliku ja poliitilise mõju. Samas tähendas impeeriumi lagunemine Suurbritannia rahvusvahelise tähtsuse langust.

  • Suurbritannias säilis kaheparteisüsteem: konservatiivid ja leiboristid.

1945.a. võitsid leiboristid, kes asusid teostama vasakpoolseid reforme. 1951.a. tulid taas võimule konservatiivid, kes ajasid mõnevõrra parempoolsemat poliitikat ning üritasid SB rahvusvahelisi positsioone taastada.

prantsusmaa
Prantsusmaa
  • Majanduse areng: riiklik rekonstruktsiooniprogramm 1945/46
  • Prantsusmaa on koos Saksamaaga Euroopa integratsiooni eestvedaja.
  • Sisepoliitika:

IV vabariik 1946-1958

V vabariik 1958

Sõjajärgne Prantsuse riik kasvas välja vastupanuliikumisest, mille eesotsas oli seisnud kindral Charles deGaulle,kesmoodustas maa

vabastamise järel 1944.a. Ajutise Valitsuse.

Valitsesid pahempoolsed meeleolud, kommunistidel oli

üsna suur mõju. 1946.a. koostati ja referendumil

kiideti heaks IV vabariigi põhiseadus, mille kohaselt sai

Prantsusmaast parlamentaarne vabariik.

Selle järgi juhiti Prantsusmaad kuni 1958. a.-ni.

Uus poliitiline süsteem osutus aga ebakindlaks ja

ebapüsivaks. Kiiresti vahetusid valitsused. Kommunistidega

koostööst teised erakonnad keeldusid. Prantsusmaal sai võimule tsentristlikud erakonnad.

* Koloniaalimpeeriumi lagunemine. Selle kooshoidmiseks pidas Prantsusmaa sõdu 1946-1954 Indo-Hiinas, Vietnamis aga sai lüüa.

jagatud saksamaa
Jagatud Saksamaa
  • Pärast Teist maailmasõda Saksamaa lõhenes. Saksamaa jagati NSV Liidu, USA, Inglismaa ja Prantsusmaa vahel okupatsioonitsoonideks.
  • Ida-Saksamaa aladel, mis kuulus NSV Liidu okupatsiooni alla kehtestati totalitaarne riigikord ja moodustati Saksa Demokraatlik Vabariik. Lääneriikide tsoonides asuti aga teostama demokraatlikke reforme.
  • 1945 – Berliini 4 riigi deklaratsioon
  • 1947 – Bizonia USA ja SB sektoris
  • 1948.a. toimusid vabad valimised ja valitud

liidumaade esindusorganid algatasid uue

põhiseaduse väljatöötamise.

  • 23.05. 1949 - Saksamaa Liitvabariigi

põhiseaduse väljakuulutamine

Saksa Liidupäeva ehk Bundestagivalimistel

saavutasid võidu parempoolsed kristlikud

demokraadid,

Saksa LV kantsleriks sai Konrad Adenauer (kantsleriks1949-1963)

  • 1949 okt. – Saksa DV
sotsiaalne turumajandus
Sotsiaalne turumajandus
  • Kristlik-demokraatlik valitsus asus teostama radikaalselt majandusreformi sotsiaalse turumajandusenime all. Sotsiaalse turumajanduse teoreetikuks ja eestvedajaks oli Saksa LV majandusminister LudwigErhard.
  • Sotsiaalne turumajandus seisnes selles, et

riik ei pea majandust vahetult reguleerima,

küll aga kehtestama reeglid, mida

ettevõtjad peavad järgima.

Valitsus vabastas kontrolli alt hinnad ning

toetati igati ettevõtjate vaba konkurentsi,

millega kaasnesid vaba turg, eraomand ja stabiilne raha.

  • 1948.a. viidi Lääne-Saksamaal läbi rahareform.
  • Riik pööras suuremat tähelepani sotsiaalküsimuste lahendamisele. Saksamaa kiiret arengut hakati nimetama ka saksa majandusimeks.