ppeasutuste sise ja v lishindamine n.
Download
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
Õppeasutuste sise- ja välishindamine PowerPoint Presentation
Download Presentation
Õppeasutuste sise- ja välishindamine

Loading in 2 Seconds...

play fullscreen
1 / 48

Õppeasutuste sise- ja välishindamine - PowerPoint PPT Presentation


  • 179 Views
  • Uploaded on

Õppeasutuste sise- ja välishindamine. Hille Vooremäe. Õppeasutuste välishindamine. teenistuslik järelevalve riiklik järelevalve audit nõustamine … Riigikontroll Õiguskantsler. Õppeasutuste sise- ja välishindamine. Seadused KOOLIEELSE LASTEASUTUSE SEADUS PÕHIKOOLI- JA GÜMNAASIUMISEADUS

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about 'Õppeasutuste sise- ja välishindamine' - jariah


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
ppeasutuste v lishindamine
Õppeasutuste välishindamine

teenistuslik järelevalve

riiklik järelevalve

audit

nõustamine

Riigikontroll

Õiguskantsler

ppeasutuste sise ja v lishindamine1
Õppeasutuste sise- ja välishindamine
  • Seadused
  • KOOLIEELSE LASTEASUTUSE SEADUS
  • PÕHIKOOLI- JA GÜMNAASIUMISEADUS
  • KUTSEÕPPEASUTUSE SEADUS
  • ERAKOOLISEADUS
ppeasutuste sise ja v lishindamine2
Õppeasutuste sise- ja välishindamine
  • Muudatused
  • sisehindamine
  • nõustamine
  • riiklik järelevalve
ppeasutuste sise ja v lishindamine3
Õppeasutuste sise- ja välishindamine

KOOLI SISEHINDAMINE JA KOOLI NÕUSTAMINE SISEHINDAMISE KÜSIMUSTES

§ 422. (1) Koolis viiakse läbi sisehindamist. Sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused ja kooli järjepidev areng, selgitades välja kooli tegevuse tugevused ning parendusvaldkonnad, millest lähtuvalt koostatakse käesoleva seaduse § 31 lõike 2 punktis 2 nimetatud arengukava tegevuskava. Nimetatud eesmärgist lähtuvalt analüüsitakse kooli sisehindamisel õppe- ja kasvatustegevust ja juhtimist ning hinnatakse nende tulemuslikkust.

(2) Kooli sisehindamise läbiviimise korra kehtestab kooli direktor.

(3) Kool koostab sisehindamise aruande vähemalt üks kord kolme õppeaasta jooksul. Aruandes tuuakse välja kooli tegevuse tugevused ja parendusvaldkonnad. Sisehindamise aruanne kooskõlastatakse kooli hoolekoguga (nõukoguga) ja kooli pidajaga ning aruande kinnitab kooli direktor.

§ 423. (1) Kooli nõustatakse sisehindamise küsimustes. Nõustamise eesmärk on anda koolile soovitusi kooli sisehindamise kohta, analüüsides, kas sisehindamisel on lähtutud käesoleva seaduse § 422 lõikes 1 sätestatud eesmärgist.

(2) Kooli nõustamise tingimused ja korra sisehindamise küsimustes kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus

ppeasutuste sise ja v lishindamine4
Õppeasutuste sise- ja välishindamine
  • haridus- ja teadusministri 25.03.2009 määrus nr 34 "Õppeasutuste riikliku järelevalve prioriteedid, temaatilise riikliku järelevalve läbiviimise, selle tulemuste vormistamise ja tulemustest teavitamise kord 2009/2010. õppeaastal“
  • haridus- ja teadusministri 13.08.2009 määrus nr 62 "Kooli ja koolieelse lasteasutuse nõustamise tingimused ja kord sisehindamise küsimustes“
  • haridus- ja teadusministri 09.08.2006 määrus nr 24 "Õppeasutuste riikliku järelevalve läbiviijate kvalifikatsiooninõuded“
ppeasutuste n ustamine
Õppeasutuste nõustamine

Nõustamise eesmärk

(1) Sisehindamise küsimustes õppeasutuse nõustamise eesmärk on:1) analüüsida õppeasutuse sisehindamist;2) anda sisehindamisest tagasisidet õppeasutuse direktorile (juhatajale);3) nõustada õppeasutuse direktorit (juhatajat) sisehindamise valdkonnas.

ppeasutuste n ustamine1
Õppeasutuste nõustamine
  • Õppeasutuse nõustamise võib algatada õppeasutus või Haridus- ja Teadusministeerium.
  • Nõustamise võib läbi viia enne sisehindamise aruande koostamist, aruande koostamise ajal või õppeasutuse koostatud aruande põhjal.
ppeasutuste n ustamine2
Õppeasutuste nõustamine
  • Õppeasutuse nõuniku koolituse läbinud ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt tunnustatud nõunike nimekirja kinnitab haridus- ja teadusminister käskkirjaga ning Haridus- ja Teadusministeerium avaldab selle oma kodulehel.
ppeasutuste n ustamine3
Õppeasutuste nõustamine
  • Õppeasutus esitab aruande Haridus- ja Teadusministeeriumile elektrooniliselt 1. jaanuariks vähemalt üks kord kolme õppeaasta jooksul, kui nõunik ei ole määranud pikemat tähtaega.
  • Nõustatud õppeasutus esitab Haridus- ja Teadusministeeriumile aruande koos nõuniku koostatud kirjaliku tagasisidega.
ppeasutuste n ustamine4
Õppeasutuste nõustamine
  • Haridus- ja teadusministril on õigus algatada õppeasutuse nõustamine haridus- ja teadusministri määratud nõuniku poolt, kui õppeasutus ei ole koos aruandega esitanud nõuniku koostatud tagasisidearuannet.
ppeasutuste sise ja v lishindamine5
Õppeasutuste sise- ja välishindamine
  • Tegevusnäitajad
  • Sisehindamiskriteeriumid
  • Aruande koostamisel lähtub õppeasutus tegevusnäitajatest, mis on kättesaadavad Eesti Hariduse Infosüsteemi kaudu, ja järgmistest hindamiskriteeriumidest:

Haridus- ja teadusministri 13.08.2009 määrus nr 62 “Kooli ja koolieelse lasteasutuse nõustamise tingimused ja kord sisehindamise küsimustes”

ppeasutuste sise ja v lishindamine6
Õppeasutuste sise- ja välishindamine

1) eestvedamine ja juhtimine, sealhulgas strateegiline juhtimine;

2) personalijuhtimine, sealhulgas personalivajaduse hindamine, personali värbamine, kaasamine, toetamine, arendamine, hindamine ja motiveerimine ning personaliga seotud tulemused, sealhulgas personali saavutused, täienduskoolitus, rahulolu, personaliga seotud statistika;

3) koostöö huvigruppidega, sealhulgas koostöö kavandamine, huvigruppide kaasamine, huvigruppidega koostöö hindamine ning huvigruppidega seotud tulemused, sealhulgas hoolekogu (nõukogu), lastevanemate ja teiste huvigruppide aktiivsus, avalikkussuhted, kaasatus otsustamisse, tagasiside ja rahulolu;

4) ressursside juhtimine, sealhulgas eelarveliste ressursside juhtimine, materiaal-tehnilise baasi arendamine, inforessursside juhtimine, säästlik majandamine ja keskkonnahoid;

5) õppe- ja kasvatusprotsess, sealhulgas õpilase (lapse) areng, õppekava, õppekorraldus ja -meetodid, väärtused ja eetika; õpilastega (lastega) seotud tulemused, sealhulgas hariduslike erivajadustega õpilastega (lastega) arvestamine, huvitegevus, tervisedendus, õpilastega (lastega) seotud statistika, õpilaste (laste) rahulolu ning põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse puhul ka õpijõudlus.

slide14

Eesti Hariduse Infosüsteem

http://www.ehis.ee/õppeasutuse tegevusnäitajad

www.hm.ee < välishindamine < tegevusnäitajad

haridus-ja teadusministri 04.09.2007 käskkiri nr 855 "Õppeasutuste tegevusnäitajate kinnitamine"http://www.hm.ee/index.php?045133

Eesti Vabariigi haridusseaduse alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi kaudu luuakse kõigile soovijaile võimalus õppeasutuse tegevusnäitajatega tutvumiseks

@Sise- ja välishindamine Hille Vooremäe

ppeasutuste sise ja v lishindamine7
Õppeasutuste sise- ja välishindamine
  • Õppeasutused, kes ei ole varasemalt Riiklikule Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusele või Haridus- ja Teadusministeeriumile aruannet esitanud, esitavad selle Haridus- ja Teadusministeeriumile hiljemalt 2011. aasta 1. jaanuariks.

(2) Kui õppeasutus on enne käesoleva määruse jõustumist esitanud Riiklikule Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusele aruande ja taotluse nõustamiseks ning nõunik on juba alustanud nõustamist, viiakse selle õppeasutuse nõustamine lõpule enne käesoleva määruse jõustumist kehtinud haridus- ja teadusministri 4. augusti 2006. a määrusega nr 23

„Kooli ja koolieelse lasteasutuse nõustamise tingimused ja kord sisehindamise küsimustes” kehtestatud korras hiljemalt 2009. aasta 30. septembriks.

(3) Õppeasutused, keda on enne käesoleva määruse jõustumist nõustatud, esitavad aruande Haridus- ja Teadusministeeriumile kolme aasta möödumisel viimasest nõustamisest või enne käesoleva määruse jõustumist toimunud nõustamisel nõuniku poolt määratud tähtajal.

ppeasutuste sise ja v lishindamine8
Õppeasutuste sise- ja välishindamine
  • Jõustumine
  • 01.09.2009 määrus
  • Rakendustähtajad
  • 01.09.2010 (aruande koostamine) seadus
  • 01.01.2011 (aruande esitamine) määrus
ppeasutuste sise ja v lishindamine9
Õppeasutuste sise- ja välishindamine

Sisehindamise tulemused

  • sisehindamise aruanne
  • arengukava tegevuskava
  • kooli üldtööplaan
  • üldtööplaan on koolidokument, milles määratletakse kooli ühe õppeaasta tegevuskava, lähtudes kooli arengukavast ja õppekavast, õppeaasta üldeesmärkidest ja eelmise aasta töö kokkuvõttest

Kooli õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide loetelu, dokumentides esitatavad andmed ning nende täitmise kordHaridus- ja teadusministri 16. mai 2007. a määrus nr 42

ppeasutuste v lishindamine1
Õppeasutuste välishindamine

Temaatiline riiklik järelevalve

2009/2010. õppeaastal viiakse läbi järgmistel teemadel:

  • alusharidus:

pedagoogide kvalifikatsioon, atesteerimise korraldus

ja täienduskoolituse võimaldamine

  • üldharidus:

õpilaste õpijõudluse toetamiseks

ja väljalangevuse ennetamiseks rakendatavate meetmete

mõjusus

  • kutseharidus: praktikakorraldus ning õpilaste hindamine
ppeasutuste j relevalve
Õppeasutuste järelevalve

Rakvere Reaalgümnaasium

Võsu Põhikool

Rakvere Gümnaasium

Rakvere Vene Gümnaasium

ppeasutuste v lishindamine2
Õppeasutuste välishindamine
  • Suundumused
  • toetatakse õppeasutuste sisemise kvaliteeditagamise süsteemi loomist  
  • õppeasutustele nõustamine sisehindamise küsimustes on paindlikum
  • järelevalve on konkreetsem (õigusaktidele vastavuse kontroll; temaatiline kindlas valdkonnas)
ppeasutuste v lishindamine3
Õppeasutuste välishindamine
  • kogumik “Järelevalve korraldusest õppeasutustes” 2009
  • http://www.hm.ee/index.php?045021
  • kogumik “Üldharidussüsteemi arengukava 2007 - 2013”
  • http://www.hm.ee/index.php?03236
  • “Ülevaade haridussüsteemi välishindamisest 2008/2009. õa”
  • http://www.hm.ee/index.php?045022
ppeasutuste v lishindamine4
Õppeasutuste välishindamine
  • HTMi veebileht
  • http://www.hm.ee/index.php?045133
  • REKKi veebileht
  • http://www.ekk.edu.ee/valdkonnad/sisehindamise-noustamine/abiks-materjalid/kasulik-kirjandus
  • Sisehindamise rakendamisest haridusasutuses
  • Sisehindamise käsiraamat kutseõppeasutustele
  • Õppeasutuse sisehindamine
  • SYNEVA materjalid: Huvitavaid näiteid koolide sise-ja välishindamisest
  • http://www.hm.ee/index.php?045133
  • McKinsey @Company raport: Kuidas maailma tulemuslikumad haridussüsteemid on jõudnud tippu
  • http://www.hm.ee/index.php?045021
ppeasutuste v lishindamine5
Õppeasutuste välishindamine
  • Koolikatsuja 2006+: materjalid: http://koolikatsuja.hm.ee/
ppeasutuste v lishindamine6
Õppeasutuste välishindamine
  • Organisatsiooni käsiraamat: http://www.eas.ee/?id=3019
  • EFQMi täiuslikkuse mudel, hindamine, nõuande brošüürid: http://www.eaq.ee/index.php?id=431
  • http://www.eaq.ee/index.php?id=431
  • http://www.eaq.ee/index.php?id=561
  • Eesti Kutseõppeasutuste Kvaliteediauhind: ajalugu, koolitusmaterjalid, http://www.innove.ee/ee/?p=801
  • Sisehindamise käsiraamat kutseõppeasutustele: http://www.innove.ee/ee/?p=751
  • Tallinna Haridusasutuste Kvaliteediauhinnad:
  • http://www.tallinn.ee/haridus/g5310/otsing?oks=5310
ppeasutuste v lishindamine7
Õppeasutuste välishindamine

REKKi kodulehel:

  • Riigieksamitööde ülesannete, põhikooli lõpueksamitöö ülesannete ja tasemetööde analüüsid

HTMi kodulehel:

  • Riigieksamite tulemuste võrreldavaks muutmisest
  • 6. klassi üleriigilise ajaloo tasemetöö tulemused

Õpitulemuste välishindamise arendustöö

  • Riigieksamid, elektrooniline testimine
ppeasutuste v lishindamine8
Õppeasutuste välishindamine

Rahvusvahelised uuringud:

  • PISA ja McKinsey & Company uuring “Kuidas maailma tulemuslikumad haridussüsteemid on jõudnud tippu?”

http://www.hm.ee/index.php?049824

Siseriiklikud uuringud:

  • PISA 2006. Eesti tulemused.
  • Põhikooli efektiivsuse uuring/TÜ
  • Poliitikauuringute keskuse PRAXIS uuring "GÜMNAASIUMID AVALIKKUSE PILGU ALL: Mille alusel Eesti gümnaasiume võrrelda?"

http://www.hm.ee/index.php?048181

ppeasutuste v lishindamine9
Õppeasutuste välishindamine

Kõikides maailma parimates haridussüsteemides on jõutud äratundmisele, et pole võimalik parandada seda, mida ei mõõdeta.

Maailma parimates haridussüsteemides kasutatakse seiretulemusi ja sekkumist ka selleks, et tuvastada eesrindlikke õpetamismeetodeid, mida seejärel on võimalik kogu süsteemis levitada.

McKinsey & Company

ppeasutuste v lishindamine10
Õppeasutuste välishindamine
  • Haridussüsteemi kvaliteet ei saa ületada süsteemis töötavate õpetajate kvaliteeti.
  • Iga õpilase võimetekohase väljakutse toetamine haridusvaldkonnas.
  • Õpime õppima teiste koolide/õpetajate/kohalike omavalitsuste kogemustest, mis on taganud edu.

McKinsey & Company

t helepanekuid muudatusi
Tähelepanekuid, muudatusi
  • Haldusmenetluse seadushttp://estlex.ee/estlex/kehtivad/AktDisplay.jsp?id=42556&akt_id=42556

§ 55: (4) Kirjalikus haldusaktis märgitakse selle andnud haldusorgani nimetus, haldusorgani juhi või tema volitatud isiku nimi ja allkiri, haldusakti väljaandmise aeg ning muud õigusaktiga ettenähtud andmed.

§ 56: (2) Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus.

igusaktid
Õigusaktid

”§ 28. (1) Õpilase põhikooli ja gümnaasiumi vastuvõtmise, ühest koolist teise ülemineku ja kooli õpilaste nimekirjast väljaarvamise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.

(2) Gümnaasiumi vastuvõtmise eeldus on põhiharidus või sellele vastav välisriigis omandatud haridus.

(3) Haridus- ja teadusministri määrusega volitatud ulatuses kehtestab kooli pidaja kooli vastuvõtu tingimused ja korra, sealhulgas teadmiste, oskuste ja vilumuste hindamise korra gümnaasiumi (10.–12. klass) vastuvõtmisel. Kooli vastuvõtu tingimuste ja korra eelnõu valmistab ette kooli direktor.”

PGS, jõustus 13.03.2009

igusaktid1
Õigusaktid

«§ 32. Õpe Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni väljatöötatud õppekava alusel

(1) Koolis võib õpe toimuda ka Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni (edaspidi IBO) väljatöötatud õppekava (International Baccalaureate Organization Programs) (edaspidi IBO õppekava) alusel ning IBO reeglistiku kohaselt.

(2) IBO õppekava alusel võib õpetada kool, mis on saanud IBO tunnustuse õppekava rakendamiseks.

(3) Munitsipaal- või riigikoolis võib IBO õppekava alusel õpetada juhul, kui koolis toimub õpe samal haridustasemel ka käesoleva seaduse alusel kehtestatud riikliku õppekava kohaselt.

(4) IBO õppekava alusel toimuva õppe puhul kohaldatakse käesoleva seaduse § 321 ja § 44 lõikeid 2, 3 ja 33. Muus osas lähtutakse IBO õppekava alusel õpetamisel IBO õppekavast ja IBO reeglistikust ning käesolevas seaduses ja selle alusel sätestatut ei kohaldata.

(5) IBO õppekava alusel õpetavatele õpetajatele kohaldatakse töötasu alammäärana kvalifikatsiooninõuetele vastava ning pedagoogilise töökogemusega munitsipaalkooli õpetaja töötasu alammäära.»

PGS, jõustus 18.07.2009

igusaktid2
Õigusaktid

§ 9. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 38 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

« (21) Kui õpetaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat õpetajat, korraldab direktor aasta jooksul avaliku konkursi.

(22) Kui õpetaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil ei leita § 121 lõike 4 alusel kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele vastavat õpetajat, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu tähtajaga kuni üks aasta isikuga, kellel on vähemalt keskharidus.»

PGS, jõustus 01.09.2009

igusaktid3
Õigusaktid

EUROOPA KEELEÕPPE RAAMDOKUMENDIS MÄÄRATLETUD KEELEOSKUSTASEMETE KASUTUSELEVÕTUST TULENEVALT KEELESEADUSE JA TEISTE SEADUSTE MUUTMISE SEADUSVastu võetud 18. detsembril 2008. a

§ 5. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 2008, 18, 125) § 381 lõike 2 punktis 4 asendatakse sõna «kõrgtasemel» sõnadega «keeleseaduses sätestatud C1-tasemel või sellele vastaval tasemel».

PGS, jõustus 26.01.2009

igusaktid4
Õigusaktid

Muudetud

“Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus”

Kehtetud alates 01.09.2009

“Töö- ja puhkeaja seadus”

“Puhkuseseadus”

“Palgaseadus”

igusaktid5
Õigusaktid

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13196609

TÖÖLEPINGU SEADUSE JA SELLEGA SEONDUVATE SEADUSTE MUUTMISE SEADUS

Jõustumise kpv. : 01.07.2009

Vastu võetud 18. juunil 2009. a

Vt “Õpetajate Leht”, 21.08.2009

Indrek.Kilk@hm.ee

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13196609

igusaktid6
Õigusaktid
  • § 34. Koolituskulude hüvitamise kokkulepe
  • (1) Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et tööandja teeb töötaja koolitamiseks lisakulutusi võrreldes töötaja koolitamiseks tehtud mõistlike kuludega ja töötaja töötab nende kulude hüvitamiseks tööandja juures kokkulepitud aja (siduvusaeg) jooksul.
  • (2) Koolituskulude kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui:1) kokkulepe on sõlmitud kirjalikult;2) kokkuleppes on näidatud koolituse sisu ja kulud;3) siduvusaeg ei ületa kolme aastat;4) siduvusaeg ei ole koolituskulusid arvestades ebamõistlikult pikk.
  • (3) Töötaja hüvitab tööandja tehtud lisakulud proportsionaalselt siduvusaja lõpuni jäänud ajaga, kui töötaja ütleb töölepingu üles enne siduvusaja möödumist, välja arvatud, kui töölepingu ülesütlemise põhjuseks on tööandjapoolne oluline töölepingu rikkumine.

TÖÖLEPINGU SEADUSVastu võetud 17. detsembril 2008. a

igusaktid7
Õigusaktid
  • § 8. (1) Töötajale ja avalikule teenistujale antakse koolituses osalemiseks õppepuhkust.
  • (2) Koolitusel osalemiseks antakse töötajale või avalikule teenistujale koolitusasutuse teatise alusel õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul.
  • (3) Tasemekoolitusega ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale ja avalikule teenistujale keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest.
  • (4) Tasemekoolituse lõpetamiseks antakse täiendavalt õppepuhkust 15 kalendripäeva, mille eest makstakse töötajale ja avalikule teenistujale töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär.
  • (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 kuni 4 sätestatut kohaldatakse töötajatele ja avalikele teenistujatele, kes osalevad ka tasemekoolituse päevases õppevormis ja täiskoormusega õppes.
  • [RT I 2009, 5, 35 – jõust. 1.07.2009]

Täiskasvanute koolituse seadus

igusaktid8
Õigusaktid

§ 16. Täiskasvanute koolituse seaduse § 13 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Riigiasutuste töötajatele ja teenistujatele nähakse tööalaseks koolituseks ette vahendid riigieelarves ning tööalase koolituse kulud hüvitatakse eelarveliste vahendite olemasolu korral.»

Jõustumise kpv. : 27.06.2009

Täiskasvanute koolituse seadus

suundumused ldhariduses 2009 2010
Suundumused üldhariduses 2009/2010

Üldharidus

  • Tegevuskava “Turvaline kool”
  • Õppekava arendusvajadused ja nende elluviimine
  • Muudatused koolivõrgus – MIKS?
  • Veel “Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” muudatusi
  • Õpetajatel bürokraatiat vähemaks
  • Avatakse juurdepääs õppekirjanduse registrile
  • Vene õppekeelega gümnaasiumides jätkub üleminek eestikeelsele aineõppele
  • Eesti keele kui teise keele eksam muutub tasemeeksamiks
  • Tõukefondidest toetatakse üldhariduse projekte
tegevuskava turvaline kool
Tegevuskava “Turvaline kool”
  • Koolikeskkonna turvalisust, õpetajate õigusi ning mõjutusmeetmeid puudutavad sätted on lisatud uude Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusesse.
  • Koostöös Politseiametiga valmivad koolidele juhendmaterjalid ohutuse tagamiseks õppeasutustes.
  • Euroopa Sotsiaalfondi toel paraneb tugispetsialistide teenuse kättesaadavus.
  • Korraldatakse piirkondlikke seminare heade kogemuste levitamiseks, toimub üliõpilastööde konkurss õpikeskkonna turvalisuse teemal.
ppekavaarendus
Õppekavaarendus
    • Jätkub põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava üldosa ja ainevaldkondade arendustöö (kohustuslike ja valikkursuste jaotus, õppesisu ja õpitulemuste loetelude korrastamine jne). Uuendatud eelnõud avalikustatakse septembris.
  • Õppekava rakendamiseks vajalikud materjalid avalikustatakse veebilehel www.oppekava.ee aasta lõpus.
muudatused kooliv rgus
Muudatused koolivõrgus
  • Laste arv väheneb oluliselt.
  • Gümnaasiumihariduse kvaliteeti (õpilaste valikud, kvalifitseeritud õpetajad jm) saab tagada vaid teatud arvu õpilaste olemasolul.
  • Põhikool ja gümnaasium on erinevad ja iseseisvad õppetasemed (erinevad eesmärgid, sisu ja nõuded, õppemeetodid ja -keskkond).
  • Põhikooli ja gümnaasiumiosaga põhikooli õppurid pole 9. klassi lõpus haridustee jätkamisel võrdses olukorras.
  • Põhikooli lõpus on haridustee jätkamise valikutes võrdväärselt arvestatavad nii gümnaasium kui ka kutseõppeasutus.
  • Teise taseme haridust peaks vaatama kui tervikut. Sidusus tekib õppekavade lähendamise ja ühise organisatsiooni (gümnaasium, kutseõppekeskus) loomise võimaluse läbi.
suundumused2
Suundumused

Gümnaasiumid vastavalt õpilaste arvule gümnaasiumiastmes

vene ppekeelega g mnaasiumides j tkub leminek eestikeelsele aine ppele
Vene õppekeelega gümnaasiumides jätkub üleminek eestikeelsele aineõppele
  • Algaval õppeaastal peavad vene õppekeelega koolid õpetama vähemalt kolme ainet (eesti kirjandus, ühiskonnaõpetus ja muusika) gümnaasiumiastmes eesti keeles.
  • 2011/2012. õa-st peavad vene õppekeelega koolid 10. klassi astuvatele õpilastele tagama eestikeelse õppe vähemalt 60% kohustuslikust õppemahust.
  • Eestikeelsele aineõppele ülemineku peamine eesmärk on vene noorte konkurentsivõime tõstmine.
t ukefondidest toetatakse ldhariduse projekte
Tõukefondidest toetatakse üldhariduse projekte
  • Septembris selguvad kaasava, mitmekesise ja turvalise üldhariduse alased projektid, mis saavad ligi 32 miljoni krooni ulatuses Euroopa Liidu toetusraha. Kõige enam esitati taotlusi õpetamise mitmekesistamise ja ajakohastamise teemadel.
  • Kokku laekus 195 taotlust (kogusummas üle 293 miljoni krooni).
slide48

Rahulikku ja rõõmsat algavat õppeaastat!

Hille Vooremäe 7350 109

Hille.Vooremae@hm.ee