Töövõimetoetuse süsteem

1. Töövõimetoetuse süsteem 6.detsember 2013 Merle Malvet

2. Olukord täna • Eestis on 875 000 tööealist inimest. • Neist 98 062 on töövõimetuspensionärid, • kellest 2/3 ei tööta. • Töövõimetuse hindamine on ebaefektiivne ning killustatud mitme asutuse vahel. • Süsteemist väljumine on vähene.

3. Riigikontrolli audititest: praegune süsteem käib riigile peagi üle jõu • Töövõimetuspensionäride arv kasvab; • Sellega seoses kasvavad kulud töövõimetuspensionite maksmiseks; • Pensionikindlustuse kulud ületavad tulusid juba praegu.

4. Töövõimetuspensioni suurus ei sõltu samal ajal teenitud tulust • Riik maksab töövõimetuspensioni hoolimata isiku sissetulekute suurusest, mistõttu: • süsteem ei motiveeri töövõime kaotanud inimesi tööturule tagasi pöörduma, ligi 60% töövõimetuspensionäridest ei teeni mitte mingit tulu; • 40% töövõimetuspensionäridest teenib tulu, neist 10% üle keskmise palga. Tulu teenivad 5% nendest isikutest, kellele on määratud 100% töövõimetus. • Süsteem ei ole säästlik, kuna töövõimetuspensioni maksmisel ei võeta arvesse isiku samal ajal teenitud tulu.

5. Eesti riik ei saa enam valikute ega otsuste tegemist edasi lükata • Riigi majandus ja rahandus ei pea seda vastu, et pensionile minnakse keskmiselt 52 aastaselt. • Keskmine töövõimetuspensionile mineku vanus on püsinud stabiilselt 45.eluaasta juures. • 90% inimestest, kellele on määratud töövõimetuspension, jäävadki seda saama. • Riik maksab inimesele pensionit keskmiselt 33 aastat. • Alates 2008.aastast on läinud töövõimetuspensionile rohkem inimesi, kui on läinud vanaduspensionile.

6. OECD soovitused • Piirata süsteemi sisenemist • Tunnustada tööandjate kohustusi • Siduda hüvitise maksmise kohustus osalemisega aktiveerivates meetmetes (aktiivsusnõue) • Töö peab rahaliselt ära tasuma • Eestis tagab töövõimetus oluliselt suurema sissetuleku kui töötus. Suund töötuse ja töövõimetuse ühte sulandamisele: „single working-age benefit“

7. Vabariigi Valitsuse kabineti otsus 6. juuni 2013 1) Kiita heaks töövõime toetamise süsteemi reformi põhimõtted.  2) Töövõime toetamise süsteemi administreeriv asutus on Eesti Töötukassa.  3) Sotsiaalministril esitada seaduseelnõu töövõime toetamise süsteemi kohta Vabariigi Valitsuse istungile 2013. a III kvartalis.  4) Alustada uue töövõime süsteemi rakendamist 1.juulist 2015 etapiviisiliselt vastavalt memorandumis toodud ajakavale.

9. Uue skeemi põhimõtted • Uus töövõime hindamise metoodika • Pensioni asemel töövõimetoetus • Aktiivsusnõuded • Terviklik lähenemine: rehabilitatsioon, motivatsioon, abivahendid ja tööle tagasipöördumiseks vajalik abi ühest kohast • Tööandjate kaasamine skeemi

10. Reformi I etapp • Administreeriv asutus – Eesti Töötukassa • Uus töövõime hindamise metoodika • Uus hüvitis ning töövõimetupensionide reform • Rehabilitatsiooniteenused ja abivahendite pakkumine toetavad reformi eesmärke • Kaitstud töö võimaluste suurendamine • Tööandjate nõustamine TI ja TK poolt • Sihtgrupipõhised tööturuteenused

11. Reformi II etapp • Ühendatakse ajutise ja püsiva töövõime(tuse) skeemid e haigushüvitise maksmine viiakse Haigekassast üle Töötukassasse • Paindlikkuse lisamine haigushüvitise maksmisel (osaajaga töötamise lubamine) • Kaalutakse puudega inimese toetuste muutmist

12. Tulemus • Terviklik töövõime skeem, kus võimalikult vara abistatakse ja toetatakse tervisekahjustusega inimest töö hoidmisel või sobiva töö leidmisel ning toetatakse tööandjat.

13. Rahastamine • Toetust rahastatakse üleminekuperioodil riigieelarvest • Samas ulatuses vähendatakse 5,5 a jooksul riigieelarve eraldist pensionitele • Töövõimetoetuse ja haigushüvitiste maksmiseks uus sihtfond: RE ning 1% sotsiaalmaksust

14. Töövõimetuspensioni ja töövõimetoetuse kulude prognoos senine arvestus ja EPIKu ettepanekud

15. Eurorahastusest töövõimetuse reformi läbiviimiseks • Töövõimekaoga inimeste toetamine töö otsimisel ja töötamisel: 198 911 322 eurot (sh EL vahendid 169 074 624 eurot) metoodika arendamine tööturuteenuste arendamine ja pakkumine tööandjate toetamine teavitamine ja asutustevaheline koostöö

16. Jõustumise ajakava • Töövõimetoetuse seaduse eelnõu(töövõime hindamine ja toetus) + muudatused teistes seadustes. Jõustumine juuli 2015 / jaanuar 2016 • SHS muudatused (rehabilitatsioon, abivahendid) / Sotsiaalseadustiku hoolekande eriosa • Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused (ennetamine, töötervishoiuteenus, tööandja ja töötaja kohustused) • RaKS muudatused (haigushüvitis, osaline töötamine, kergem töö), jõustumine jaanuar 2017

17. Aitäh!