1 / 31

Kriisid elus

Kriisid elus. Perekonnaõpetus Heli Maaslieb. Kriis pole haigus. Kriis pole haigus, see on elu juurde kuuluv tõsiasi, see on midagi, mida kogevad oma elus kõik inimesed Elus on palju probleeme ja muresid, mis tekitavad stressi ja võivad viia psüühilise kriisini. Kriis ….

jamal
Download Presentation

Kriisid elus

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Kriisid elus Perekonnaõpetus Heli Maaslieb

  2. Kriis pole haigus • Kriis pole haigus, see on elu juurde kuuluv tõsiasi, see on midagi, mida kogevad oma elus kõik inimesed • Elus on palju probleeme ja muresid, mis tekitavad stressi ja võivad viia psüühilise kriisini

  3. Kriis … • Kus inimene ei tule toime oma tavapärastel toimetulekutel probleemide lahendamisega • Evolutsiooniliselt on nii, et inimene hakkab ise ja kohe abi otsima … • Kriisiolukorras võime teha seda, mida me muidu ei pruugi teha • Kriisireaktsioon igal inimesel erinev ja see on normaalne

  4. Arengukriisid/ arenguga seotud • Elulised ehk arengukriisid mis leiavad aset eluetappidel, paratamatud, enamasti üleminekuperioodidel (murdeiga, põhikooli lõpetamine, keskkooli lõpetamine, abielu, lapse sünd, kliimaks, pensionile jäämine jt.) • Nendel perioodidel toimuvad suured muutused ja tasakaal toimetulekul on häiritud

  5. Traumaatiline kriis • Kõige sagedasem põhjus, mis tekitab traumaatilist kriisi, on kaotus (kellegi, millegi) • Jäädakse ilma kas tervisest, tööst, vabadusest, armastatust, lähedasest, kellegi surm, eluasemest, koolist väljaarvamine vms • stressor võib olla ka positiivne- abielu, lapse sünd, suure rahalise võidu saamine

  6. Need on perioodid inimese elus, mis vajavad kohanemist. Mõni läbib neid probleemideta, mõnele on see aga väga raske. • Normaalselt kestab uue rolli või muutusega kohanemine lühikest aega, kuid vahel võib tekkida sügavam kriis • Oluline kuidas me endale asju lahti mõtestame, asjadest aru saame

  7. Kriisi tunnused • lühiajalisus • ennast-piiravus (self-limiting) • alati on olemas ajendav (eelnenud) sündmus • tajuprotsesside subjektiivsus • kontrolli kaotus • kognitiivne funktsioneerimine pärsitud • emotsionaalne ülekoormatus • tavapärased toimetuleku mehhanismid enam ei toimi

  8. Küsimus? • Kriisid sinu elus? • Analüüsi oma elu ja Sa leiad neid. • Oskad/ julged neid nimetada?

  9. Toimetulek • … mõjutatud sellest, kuidas inimene on oma varasemaid kriise lahendanud • Igal eluetapil omandatakse mingeid oskusi, mis aitavad järgmistel eluetappidel toime tulla • Kriisid võivad järelikult olla ka millekski head ja kasulikud.

  10. TOIMETULEKU STRATEEGIAD • Probleemi lahendusele suunatud strateegiad ja • Emotsioonidele ning suhetele suunatud strateegiad.

  11. Probleemi lahendusele suunatud • tegutsevad probleemi lahendamisel eesmärgipäraselt, s.t. nad mõtlevad, mida nad saavutada tahavad, mis oleks nende jaoks realistlik ning kättesaadav. Nad ei püstita endale ebarealistlikke eesmärke • N. toimetulek koolis

  12. Emotsioonidele ning suhetele suunatud • Inimesed pöörduvad abi saamiseks teiste inimeste poole, väljendades oma emotsioone • See on hea, kui inimene saab mure südamelt ära rääkida • Võivad ka probleemi eest põgeneda, otsides seltskonda, tarvitades alkoholi või narkootikume, hakates unistama ebarealistlikest võimalustest

  13. I ŠOKIETAPP (sekundid kuni mõni minut) • äge stressreaktsioon. • Tugevale traumale reageerib inimese psüühika šokiseisundiga, mida iseloomustab psüühika erinevate tasandite - teadvuse ja tunnete vastuolu

  14. Tugevaks stressoriks on tavaliselt midagi, mis ohustab inimest - nagu looduskatastroof, sõda, raske terviserike, õnnetused, kallaletung, vägistamine, tulekahju kodus, töö kaotus, järsk muutus suhetes või sotsiaalses staatuses, näiteks lähedase kaotus, vanemate lahutus, koolist väljaviskamine, armastatu kaotus/ lahkuminek

  15. Abistamine • Šokiseisundis inimene vajab kedagi enda kõrvale, kedagi, kes teda toetaks. • Nõu andmine ei aita, ole lähedal.

  16. II REAKTSIOONIETAPPmõnest nädalastisegi mõne aastani • Reaktsioonifaasi peamine probleem on suur segadus tunnetes • Kurbusega ja leinaga kaasneb sageli viha, süütunne, häbi, süüdistused enese ja teiste aadressil, soov juhtunule seletusi ja põhjusi leida, masendus

  17. VIHA • Inimene ei saa ka ise aru, miks ta on nii vihane. Mis on selle põhjuseks? Ta vajab lihtsalt viha väljendamiseks põhjust. • Teda vaevavad küsimused: “Miks just mina? Mis ma halba olen teinud?Teised on olnud halvemad, aga nendega seda ei juhtunud”

  18. HIRM • Hirm pääseb valitsema eelkõige siis, kui inimene on üksi, kui tal pole midagi teha. Hirmu tõttu tekivad uinumis-ja unehäired, nagu rahutu uni, sagedased ärkamised, painavad unenäod. Pideva hirmu tõttu inimene väsib ning muutub kergesti ärrituvaks.

  19. KURBUS • Lähedase inimese kaotanu tunneb suurt kurbust, mis on eriti intensiivne üksi olles: ta võib hakata nägema viirastusi, lahkunud inimesi, kuulma nende samme või hääli tühjas toas. Esinevad painavad unenäod. Kui inimene on ise läbi elanud õnnetuse, siis võivad elustuda õnnetusega seotud emotsioonid, ta võib elada üha uuesti läbi traumeerivat sündmust

  20. SÜÜ • Inimene võib pidada ennast juhtunus süüdlaseks, võib süüdistada selles teisi. Süütunne ja kurbus puudutab väga tugevalt enesehinnangut (eneseaustust). Otsitakse vastust küsimusele “Kes on süüdi?” • Inimene ju unistab heast ja ilusast elust, loodab parimat. Kui juhtub vastupidine, siis on seda raske vastu võtta. Unistused purunenud, jääb ebaedu ja pidev ebaõnnestumise tunne. Sageli tekivad ka pinged pereliikmete vahel

  21. Abistamine • Tunnete väljendamisel antav abi tähendab ennekõike ÄRA KUULAMIST • Reaktsioonistaadiumis tuleb inimesega korduvalt rääkida

  22. III KRIISIST TOIBUMISE ETAPP • Olukorraga leppimine • Emotsioonid langevad • Tavapärane rütm taastub • Tulevikuplaanide seadmine • Suudetakse rääkida nii, et ei tule peale tugevad tunded

  23. IV SUUNA VALIMISE ETAPP • Inimene kohaneb kriisiga, võtab uue olukorra omaks. • Ta aktsepteerib ennast sellisena, nagu ta on • Otsib muutunud olukorras sobivaid käitumis- ja tegutsemisviise, eneseteostuse võimalusi

  24. Abistamine pole oluline • Täielik toibumine annab inimesele uue kogemuse iseendast ja võib kaasa tuua elukvaliteedi märgatava tõusu. • Kriisi lõppedes võib elutase taastuda enam-vähem endisel tasemel. • Elutase võib jääda ka endistest tunduvalt madalamale jääknähtude tõttu.

  25. PTSD • TRAUMAJÄRGNE STRESSIHÄIRE - trauma pidev taasläbielamine, pidevad meenutused, unenäod, tugev stress • Võib areneda kurnatus. Esineb püüe vältida traumaga seotud ärritajaid. Inimene eraldub teistest, muutub emotsionaalselt tuimaks. Alkoholi, uimastite kasutamine • Võib ka tekkida pidev erutusseisund - unehäired, ärritus, vihapursked, ärevus ja depressioon, suitsiidimõtted. • Psüühilise trauma läbielanud inimene kardab trauma kordumist.

  26. Väga raske on siis, kui on olnud tegemist kehalise trauma ja ajukahjustusega, mille taga­järjeks on püsivad ISIKSUSE- JA KÄITUMISMUUTUSED. • Võib ka juhtuda, et inimene ei tulegi kriisist väljaja talle jääb PIDEV ÄREVUS VÕI DEPRESSIOON. • Sellistel puhkudel tuleks pöörduda abi saamiseks psühhoterapeutide või psühhiaatrite poole.

  27. Kriisis on ka midagi positiivset. Alati on, mida õppida ja inimene võib saada kogemuse võrra rikkamaks. • Tavaliselt teeb esimene kriis inimese tugevamaks, et elada üle järgmisi kriise. • Mida rohkem on inimene kriise kogenud, seda kergemini tuleb ta järgmisest kriisist välja.

  28. Kriisis inimene tahab, • … et keegi teda aitaks ja kohe tema probleemid lahendaks. • Ta ei taha leppida sellega, et tal endal tuleb kõvasti vaeva näha ja et läheb kaua aega, enne kui kõik laheneb. • Kriisis inimene hoiab alati kinni negatiivsetest, ta ei näe, et midagi on ka hästi, ta ei usu, et midagi head on tema jaoks üldse olemas või tulevikus tulemas.

  29. Abi • Ohvriabi (justiitsmin; kuriteoohvritele suunatud) • Psühholoogiline abi (laialdasele elanikkonnale, mitte-kriisispetsiifiline enamasti) • Politsei, meditsiin, päästetöötajad • Usaldustelefonid (kohalikud, 126) • (nt naiste varjupaik, laste turvakodu)

  30. Lk.182- 189 lugemine • Kodus Essee teemal- Kriis minu elus vihikusse, 1lehekülg vähemalt (sissejuhatus, põhiosa, kokkuvõtte) Arutlus oluline, kriisi tunnused välja tuua, lahenduse leidmine.

  31. Tunni töö- essee/ 1 lk. • Meenutage juhtumit, mil olete kogenud kriisi (vanemate lahkuminek/lähedase surm, teise linna/kooli õppima/elama asumine, kuritegu sinu vastu, vargus, liiklusõnnetus, lemmiklooma surm, kallimast lahkuminek, …) • Mida tundsid tol hetkel? • Mida tunned praegu, kui olukorrale tagasi mõtled? • Millises etapis tunned ennast olevat, oled kriisist üle saanud? Kui ei, mida saad enda heaks teha? Kui jah, mida õppisid?

More Related