Rahvuskultuur 20. sajandi algul. Komponistidiplomiga heliloojad - PowerPoint PPT Presentation

rahvuskultuur 20 sajandi algul komponistidiplomiga heliloojad n.
Download
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
Rahvuskultuur 20. sajandi algul. Komponistidiplomiga heliloojad PowerPoint Presentation
Download Presentation
Rahvuskultuur 20. sajandi algul. Komponistidiplomiga heliloojad

play fullscreen
1 / 17
Rahvuskultuur 20. sajandi algul. Komponistidiplomiga heliloojad
250 Views
Download Presentation
jace
Download Presentation

Rahvuskultuur 20. sajandi algul. Komponistidiplomiga heliloojad

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript

  1. Rahvuskultuur 20. sajandi algul.Komponistidiplomiga heliloojad

  2. Uue sajandi algul uus aateline ja energiline intelligents • Muusikute uus põlvkond seadis peaeesmärgiks muusikalise tegevuse taseme tõstmise. • Muusikas, mida seni oli käsitatud kui kasvatavat ja meelt lahutavat vahendit, hakati nägema kunsti.

  3. Tartus tihe kontserdielu • Vanemuise uue hoone avamine 1906 – rahvuslik suursündmus (Karl Menning) (NB! Eesti kutselise teatri sünd) Kanti hoolt ka muusikaelu edendamise eest. • 1911 Juhan Aavik. Haydn, Mozart, Beethoven, Wagner, Tšaikovski, Grieg jt. teosed; koos kooriga suurvormid • 1909 Tartu muusikapäev

  4. Tallinnas eestvedajaks August Topman (Peterburis nii orel kui kompositsioon!) Tegutses Jaani kiriku organistina ning EMO koorijuht • 1906 kutseline teater ka Estonia juurde. Esitati ka operette, s.t. oli vaja orkestrit (Otto Hermann) • Albert Wirkhaus (Leipzigi kons.) • 1912 Raimund Kull (võimekus ja väsimatus) (Estonia kavva ooper)

  5. VII üldlaulupidu 1910 Tallinnas. Ühendkooride kava koosnes ainult eesti heliloojate lauludest! • 1913 Estonia teatrimaja

  6. RUDOLF TOBIAS 1873-1918

  7. Esimene komponistidiplomiga eesti helilooja! • Suurepärane organist, muusikakirjanik, dirigent • “Olgem eestlased – saagem eurooplasteks!” • Kõrge vaimsus ja eruditsioon • Muusika oli vahend ideeliste taotluste väljendamiseks • Esmatähtis polnud kaunikõlalisus, kuivõrd kunstilis-kujundlik idee.

  8. Elust • Sündis 29. mail 1873 Hiiumaal Käinas köstri perekonnas; hiljem siirdus perekond Kullamaale • Õpingud Haapsalus ja Tallinnas (Toomkiriku organist Reinecke) • 1893 Peterburi konservatooriumisse, lõpetas 4 aastaga – 1897 2 diplomit – orel ja kompositsioon (Homilius ja Rimski-Korsakov) • Lõputööks kantaat “Johannes Damaskusest”

  9. Pärast lõpetamist jäi Peterburi; Jaani kiriku organist ja koorijuht • 1902 tutvus Louise Vildega, abiellusid (5 last) • 1904 koos perega Tartusse; andis klaveritunde, oli koorijuht, muusikaõpetaja, klaveri- ja orelisolist • 1908 välismaale • 1910 elama Berliini • 1912 Berliini Kuningliku Akadeemilise Muusikaülikooli õppejõuks (saksa kodakondsus)

  10. Eestit külastas viimast korda 1913 (“Estonia” avamine) • Suur töökoormus, majandusprobleemid, kurnav sõjaväeteenistus Esimese MS ajal murdsid 45-aastase helilooja tervise. • Tobias suri 29. oktoobril 1918.a. ja maeti Berliini Wilmersdorfi kalmistule • 1992.a. sängitati põrm tütar Helen Tobias-Duesbergi algatusel Kullamaa kalmistule vanemate kõrvale

  11. Looming • “esimene” • Esimene sümfoonilise muusika teos avamäng “Julius Caesar”; esimene keelpillikvartett; esimene klaverikontsert – kõik valmisid Peterburis • Klaveri- ja orelipalu ning koorlilaule • Püüdis luua “Kalevipoja”-ainelist ooperit; “Sest ilmaneitsist ilusast”; “Kalevipoeg põrguväravas”

  12. Oratoorium “Joonase lähetamine”(Des Jona Sendung) • Valmimisaasta 1909 • Üks suurejoonelisemaid ja monumentaalsemaid teoseid eesti muusikaloos (!) • Eesmärgiks reform oratooriumižanris • Mure uue ühiskonna moraalse allakäigu pärast, vaimsete väärtuskriteeriumide, tõeliste ideaalide puudumise ja pealiskaudse ellusuhtumise pärast

  13. Olles ise väga usklik, leidis, et vaid usk võib innustada rahvast suurte eesmärkide nimel tegutsema • Võimalik, et Tobiase reform pidi olema midagi sarnast Wagneri ooperireformile • Kasutab juhtmotiive: jumaliku ettenägelikkuse motiiv, Jumala käsu, halastuse motiiv, Niinive rahva, lainete, Joona põgenemise motiiv

  14. Ülesehituselt sarnaneb ooperiga; siin on 38 numbrit ehk 5 pilti koos proloogiga, mis moodustavad 3 osa • Esitajate koosseis on suurearvuline: 2 segakoori, lastekoor, 5 solisti, sümf.ork; orel • Isikupärases helikeeles on ühisjooni saksa klassikalise ja hilisromantismi muusikaga

  15. Teose aluseks on prohvet Joona raamat VT-st. • Tobiase idee algallikast avaram ja üldisem • Peamine konflikt – Niinive (kurjus, ülekohus) ja paljukannatanud iisraellaste vahel; lisandub õigluse ja ülekohtu probleem • Esiettekanne Leipzigi Andrease kirikus 1909.a. novembris; erinevatel põhjustel vastukajad hävitavad

  16. 1989 kanti oratooriumi tervikuna Tallinnas ette Peeter Lilje juhatusel • Tuntuim osa on “Sanctus”, mida kantakse ka omaette ette