1 / 29

Jazz 1

Jazz 1. Anu-Mai Lillo anumai.lillo@kjpg.tartu.ee. Omadused, mis on omased ainult jazzmuusikale :. 1) Swingifenomen 2) Ekstaatilisus 3) Individuaalne kood (2/3 loost moodustab improvisatsioon). Algosad. 1) Orjade töölaulud 2) Misjonimuusika 3) Blues 4) Puhkpillimuusika

ingrid-small
Download Presentation

Jazz 1

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Jazz 1 Anu-Mai Lillo anumai.lillo@kjpg.tartu.ee

  2. Omadused, mis on omased ainult jazzmuusikale: 1) Swingifenomen 2) Ekstaatilisus 3) Individuaalne kood (2/3 loost moodustab improvisatsioon)

  3. Algosad 1) Orjade töölaulud 2) Misjonimuusika 3) Blues 4) Puhkpillimuusika 5) Valgete olustikumuusika 6) Neegrite olustikumuusika

  4. Aafrika muusika • See on alati seotud tantsuga. • Ekvatoriaal-Aafrika muusika on agressiivne ja pealetükkiv. • Oluline on tonaalsemantika (erineva kõrgusega trummid, nt. kõrged trummid-ärevus, madalad trummid-oht). • Aafrika muusika omadus on see, et puudub meloodiapill.

  5. Aafrika muusika • Omane on polürütmika, marssida selle järgi ei saa, ning off-beat (trummiga rõhutatakse rõhutut lööki). • Laulud antifoonilised (solisti ja koori vastandamine) • Helirida ei ole tempereeritud, kõrgused on ebamäärased, helisid neelatakse ära, kasutatakse kõnet ja sosinat.

  6. Aafrikas on trummide liike tohutult palju. • on mängijale rinnuni ulatuvaid maha toetuvaid püsttrumme • on külili lamavaid, põlvede vahel või kaenla all hoitavaid, rinnal rippuvaid ja süles hoitavaid trumme. • Neid on puust, nahast ja metallist • kusjuures nende kõla võib muutuda, olenevalt sellest, kas neid mängitakse kätega või pulkadega, • kas neid pigistatakse kokku või toetatakse mõne resoneeriva eseme vastu.

  7. https://www.youtube.com/watch?v=lVPLIuBy9CY

  8. Lääne-Aafrika rahvastel on isegi trumme, mille ülemise osa õõnsus mängu ajal liivakella põhimõttel tühjeneb, seega heli madaldades. • Aafrikas on tavaliseks nähtuseks niihästi polürütmia kui ka polümeetria omapärased vormid. • Rütmilise varieerimise huvides ei mängi aafrika muusikant kunagi kaua põhimeetrumi impulsse "löögi peal", vaid toob harilikult juba esimesel kordamisel järgmise takti impulsid ettepoole.

  9. Orjade töölaulud • Töölaulud on kõige lähemal neegrite kunagise kodumaa folkloorile ja tavadele. • Aja jooksul tekkisid erinevates olukordades aafrika töölaulu ameerika teisendid: • plantationsongs(istandustelaulud), • chaingangsongs(aheldatud vangide töölaulud), • shanties(madrustelaulud), • hollers(helletused), • soundingcalls(lootside hüüded), • streetcries (tänavakaubitsejate hõiked) jt

  10. Orjade töölaulud • Ameerikas sunniti orje töö juures laulma, sest laulmise juures ei saanud orjad rääkida ega ka mitte omavahel kahtlasi plaane välja haududa. • Teisest küljest aga kasutasid orjad hiljem just ise töölaule mitmesuguste piltlikus luulekeeles vahele improviseeritud salateadete edasiandmiseks: • ei tarvitsenud ju taolisi teateid suust suhu sosistada, vaid vastupidi – neid lauldi täiest kõrist!

  11. Misjonimuusika • Aafrika suguharude vahelises võitluses oli loomulikuks nähtuseks, et alistatud suguharu võttis üle võitja jumalad. • Selles peitus sügav loogika, sest kaotus ise näitas ju selgesti, et vastase jumalad olid tugevamad ja polnud enam mõtetki oma vanu häbistatud jumalaid austada. • Sellepärast siis oli ka ristiusu levitamine orjastatud neegrite seas võrdlemisi lihtne.

  12. Misjonimuusika • Spirituaalide ehtsalt neegerlikku ettekannet on võimatu noodikirjas väljendada. • Otsides laulust lohutust ja kergendust maapealsetele piinadele, ei põgene neegrid siiski reaalse tegelikkuse eest. • Liigutav on lapselik rõõm, mis hoovab hästi tuntud spirituaalist sel puhul, et taevas antakse kõigile peale tiibade ja kandle ka riided ja kingad.

  13. Blues • Blues on jazziga kõige otsesemates ja tihedamates sidemetes. • Blues on soololaul, kollektiivi asemele oli astunud üksikisik, kes oma suure ja inimliku murega väljendas tahtmatult ka kõigi oma saatusekaaslaste muresid. • Blues on eeskätt kaebelaul, milles kurdetakse igapäevase elu raskusi, ebaõnne armastuses ja paljusid muid muresid, millest vaese inimese elus kunagi puudust pole.

  14. Blues • Tavaliselt on blues'i tekst napisõnaline, rahvalikult lihtne ja otsekohene. • Aja jooksul on välja kujunenud mõned kindlad blues'ivormid, mis säilitavad põhilistes joontes oma muutumatu harmoonilise skeemi. • Tänapäeval on kõige sagedasem kaheteisttaktilineblues (I I I I | IV IV I I | V V I I). • See koosneb kolmest fraasist – kaks esimest kujutavad endast tinglikult nagu kellegi poole pöördumist või küsimust, kolmas aga annab oodatud vastuse (A1.eeslaulja+A2.eeslaulja+Bkoor).

  15. Blues • Blues'i tegelik värving pääseb maksvusele alles siis, kui sellele harmooniale liitub meloodia • väga sageli on kolmas ja seitsmes aste madaldatud hoolimata sellest, et saates kõlab samal ajal mažoorne harmoonia. • Taolised madaldatud noodid kannavad nimetust bluenotes. https://www.youtube.com/watch?v=7gdk67EmkNM

  16. Minstreliteshow'd • Minstrelid olid valged artistid, kuid nende kunsti peamiseks jooneks kujunes neegrite imiteerimine ja parodeerimine, mis ulatus tahmaga määritud näost kuni iseloomulike detailideni liikumises, tantsus, kõnes, laulus jne. • Minstrelite etendused muutusid kiiresti hea äri allikaks. Trupid kasvasid kuni sajaliikmeliseks. Mississipi jõel tegutsesid ujuvad minstrelite teatrid (showboats), mis gastroleerisid jõe ääres asuvates linnades. https://www.youtube.com/watch?v=ezyQdqBETVs

  17. Ragtime • Ragtimeoli seotud minstrelit kunstiga, ühendades endas cakewalk'i tantsurütme ja istandustes levinud banjomängutehnikat. • Ragtimes'ison esikohal euroopa muusikale omased jooned alates meloodikast, rütmikast ja harmooniast ning lõpetades palade struktuuriga

  18. Ragtime • Ragtimeoli esimeseks muusikavormiks Ameerika Ühendriikides, mille arengus algusest peale olid kõrvuti tegevad valge ja musta nahavärvusega kunstnikud • Siin oli ka mõlemapoolsete elementide segunemine sügavam kui mujal. • Neegerpianist ScottJoplin (1868-1917) oli üks silmapaistvam varase ragtime'i esindaja. https://www.youtube.com/watch?v=fPmruHc4S9Q

  19. Traditsionaalne jazz • Arengulugu võib jaotada kolmeks suuremaks lõiguks: • 1) traditsionaalne jazz • 2) svingmuusika • 3) kaasaegne jazz • Kodusõja tulemusena kaotati orjus ja see tõi neegritele kaasa avaramad võimalused muusikaga tegelemiseks. • Lagunesid sõjaväeorkestrid, mustad said endale puhkpille mängimiseks ja nad võlusid sealt välja inimhääle laulva kõla.

  20. Traditsionaalne jazz • Jazzmuusika sündis 20. saj. esimestel aastatel New Orleansis. • Kuna seal kehtis seadus, mille järgi igaüks, kes suutis tõestada oma põlvnemist prantsuse või hispaania esivanemast, oli hoolimata naha värvusest valge kodaniku õigustega. • Nii kujunes New Orleansis välja jõukamate segavereliste elanike kiht nn. kreoolid.

  21. Traditsionaalne jazz • Omapäraseks traditsiooniks kujunesid New Orleansi jazzmuusikute juures orkestrite võistlused. • Esialgu püüdsid läheduses asuvatel tantsuplatsidel asuvad orkestrid üksteist lihtsalt "surnuks mängida„. • Hiljem viidi aga rongkäikude ja karnevalipidustuste ajal konkureerivaid orkestreid sihilikult kokku ja lasti neil võistelda.

  22. Traditsionaalne jazz • Jagunes: • klassikaline traditsionaalne jazz e. neworleans (mustad mängisid) https://www.youtube.com/watch?v=oY3Go5Ydeao&list=PL3CA36DA94A1F622B • dixieland(valged mängisid) https://www.youtube.com/watch?v=FH8kH-EH3-I • Mustad püüdsid valgeid imiteerida ja valged omakorda mängida nii, nagu mustad seda tegid.

  23. Swing– tekkimise põhjused, olemus • Stiil seguneb ja muutub. • Inimeste mänguoskused olid teinud suure arenguhüppe. • Järjest rohkem tuli solisti-improvisatsioone. • Lugudesse ilmus harmoniseeritud lõike. • Teemadena kasutati lööklaule, mis olid kirjutatud valgete heliloojate poolt. • Kasutati II astme akorde ja kaldumisi.

  24. Swing • FletcherHenderson'i (must) bänd muutus etaloniks. • Hendersoni orkestris hakatakse pillirühmasid vastandama (3 klarnetit ↔ 3 kornetit). • Kui Henderson 1952. a. sureb, siis teadmisega, et ta pole midagi korda saatnud, kuid tänapäeval peetakse teda jazzi isaks. https://www.youtube.com/watch?v=fzFPhFsrmmM

  25. Swing • CountBasieesindas oma orkestriga jõulist svingistiili aktiivse rütmi ja tunglevate improvisatsiooniliste soolodega. • Peaaegu kogu tema orkestri repertuaar on baseerunud blues'ile ja on lausa hämmastav, kui palju uusi aspekte on see kollektiiv suutnud sellele lihtsale vormile anda. http://www.youtube.com/watch?v=enijgnO_UA8 • Basie on kõige rohkem kasutanud svingmuusikas levinud riff-tehnikat, mis seisneb lühikese ostinaatse meloodilise fraasi kordamises. • Rhytm&Blues on Basie stiil.

  26. Swing • Svingmuusika ajastu tooniandjaks kujunes klarnetist BennyGoodman. • Tema elegantne, fantaasiaküllane ja tehniliselt äärmise piirini viimistletud mäng sai kiiresti selleks ideaaliks, mille poole on püüdnud jazzklarnetistide järgnevad põlvkonnad. http://www.youtube.com/watch?v=lF6V02sZKF0 http://www.youtube.com/watch?v=Jv6rpwJ7bgc

  27. Swing • Viimaseks svingmuusika kõrgperioodi tipuks kujunes GlennMilleriorkester. • Ansambli mängukultuuri ja kõla poolest olid Milleri tippsaavutused tol ajal üsna lähedased absoluutsele ideaalile. http://www.youtube.com/watch?v=y4mPd-JFKx4 http://www.youtube.com/watch?v=hS8ZXxaAk_A

  28. Järgneb…

More Related