Energiatõhusus ja sisekliima - PowerPoint PPT Presentation

inge
energiat husus ja sisekliima n.
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
Energiatõhusus ja sisekliima PowerPoint Presentation
Download Presentation
Energiatõhusus ja sisekliima

play fullscreen
1 / 20
Download Presentation
Energiatõhusus ja sisekliima
256 Views
Download Presentation

Energiatõhusus ja sisekliima

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript

  1. Energiatõhusus ja sisekliima Mikk Saar, Energiapartner OÜ tegevjuht EAS, 31.01.2013

  2. Energiakulu vähendamine • Tõhusam energiakasutus • Ise (taastuv)energia tootmine ja kasutamine Energiatõhusega koos tuleb alati tähelepanu pöörata ka sisekliimale

  3. Mõisted Energiatõhusus/energiasääst – samade eesmärkide saavutamine väiksema energiakuluga Taastuvenergia – energia, mis on toodetud taastuvate energiaallikatega Sisekliima– ruumi temperatuur, tuule tõmbus (õhu liikumise kiirus), õhu kvaliteet (õhuniiskus, CO2, saasteained), müra

  4. Energiatõhususe olulisus • Energiatõhusus on vajalik: • keskkonnamõju vähendamiseks • energiatarbimise (kasvu) vähendamiseks • energiajulgeoleku (eelkõige varustuskindlus) tagamiseks • raha kokkuhoiuksEttevõtete puhul täiendavalt: • parema kuvandi loomiseks • konkurentsivõime tõstmiseks

  5. Energiasäästuga alustamine organisatsioonis • Aluseks: • Juhtide teadlikkus energiatõhususe olulisusest • Energiatarbimise mõõtmine • Energiatarbimise kaardistamine või energiaaudit • Energiasäästualane tegevusplaani või energiajuhtimise süsteemi ja sealt lähtuvate tegevuste läbiviimine. • Kõigi töötajate informeerimine ja koolitamine • Inimene on võtmetegur energiatõhususe suurendamisel!

  6. Energiamärgis Energiamärgis on kohustuslik uutele projekteeritavatele ja oluliselt rekonstrueeritavatele hoonetele; Üle 500 m² kasuliku pinnaga avalikele hoonetele; (2015->250m²) 3) olemasolevate hoone/selle osa müügil või üürile andmisel 4) Kinnisvara kuulutuses Avalikes hoonetes peab energiamärgis olema külastajate jaoks nähtaval kohal.

  7. Energiatõhuse näitajad majutushoonetele Keskmine näitaja Euroopas on 305-350 kWh/m2a Suurem on kulu luksuslikes hotellides, kus on täis HVAC, pesu triikine jms EnergiatõhususnäitajadEestisärihoonetele (shmajutusasutustele)

  8. Energiaaudit • TASE – energiatarbimise kaardistamine (esmane audit) • Tuvastab prioriteetsemad energiasäästu tegevused ja annab soovitusi edasisteks sammudeks 2. TASE – energiaaudit Kogu hoone ja protsesside energiaauditeerimine. Võib olla detailsemana süsteemidele või hoone osadele. Lisaksolukorraalalüüsile on energiaauditiosakstuuaväljaenergiasäästumeetmed, nenderakendamisehinnadjatasuvusajad

  9. Energiakasutuse majutushoonetes • Suurimad elektritarbijad: • valgustus • kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteem • Suurimad energiatarbijad: • küte, • ventilatsioon ja jahutus, • vee soojendamine, • valgustus, • muud

  10. Energiasääst valgustuses • Üks kõige kiiremaid ja kulutõhusamaid lahendusi! • Olulisemad tegurid valgustuse energiasäästuks on: • energiatõhusamad lambid • sobivaima lambi tüübi valik • valgustuse õigeaegne kasutus • Energiatõhusate lampidega – energiasääst kuni 80% • Liikumis-, kohaloleku ja hämaraandurid – • energiasääst kuni 45%

  11. Energiasääst valgustuses • Päevavalguse suurem kasutamine • Lampide ja valgustite puhtana hoidmine • Koht- ja suundvalgustuse suurem kasutamine –> vaja 1,5-2 korda väiksema võimsusega lampe • Heledad seinad, laed ja põrandad • Dimmerid – sääst 30-70% • Võimalus osa valgusteid ruumis välja lülitada • Meeldetuletavad kleebised valgustuse väljalülitamiseks (juhul kui ei kasutata key-off süsteemi)

  12. Energia ja vee kokkuhoid veekasutusel • Kokkuhoiumeetmed: • kuumavee torustike ja boilerite soojustamine • veesäästliku kraani- ja duššisegistid –> sääst 35-50%. • olemasolevatele kraanidele ja duššidele spetsiaalsed veesurvet kompenseerivad regulaatorid, mis määravad maksimaalse voolutugevuse (kraanil 6l/min ja duššil 9-10 l/min. Vähendavad ka katlakivi kogunemist sõelas. Sääst 35-50% • Duššidele taimerid (30s-1min). • Soojusvahetid ja soojuspumbad lahkuva sooja vee soojuse ärakasutamiseks. • Energiasäästlikud pesu- ja nõudepesumasinad • Päikesekollektorid tarbevee soojendamiseks kevadest sügiseni

  13. Küttesüsteem • Suurimateks energiasäästukohtadeks: • Küttetorustiku ja ventiilide hea soojustus, eriti oluline, kui on eraldi katlamaja. • Suure tõhususega kuumaveekatel (kondensatsioonkatel), soojuspump või suure soojuskoormuse korral koosttootmisüksus. • Mittekasutatavates ruumides madalama temperatuuri hoidmine – sääst 20-30% • Küttesüsteemihüdraulilinetasakaalustamine • Radiaatoritetermostaatventiilid(parem kui akende avamine) • Küttekehaderegulaarnepuhastamine või elektromagnet-veetöötlusseadmete kasutamine • Võtta kasutusele sagedusmuunduritega pumbad • Ilmaennustuselpõhinevhoonekütmine (10-15% energiasäästu)

  14. Ventilatsiooni- ja jahutussüsteem • Kasutusväliseks ajaks jahutuse välja lülitamine ja ventilatsiooni vähendamine - 20-30% sääst • Ventilatsiooniga soojustagastuse rajamine (soojusvaheti või soojuspumpadega) • Vältida jahutuse ja kütte koostoimimist • Passiivse jahutusvajadust vähendava meetmena kasutada aknavarjukeid

  15. Piirdetarindid ja aknad • Põhilised kokkuhoiumeetmed: • Soojustamine • Õhulekete vähendamine (õhupidavuse suurendamine) • Külmasildade vähendamine • Soojuskao vähendamine energiatõhusate ja hästi paigaldatud akendega.Aknaid mitte vahetades aknatihendite kasutamine. • Jahutusvajaduse vähendamine – aknakatted, varjukid, kiled. Oluline meede suure klaaspinnaga ruumides

  16. Käitumisharjumused • Valgustite väljalülitamine • Temperatuuri reguleerimine küttekeha regulaatoritega, mitte akna avamisega. • Ooterežiimi jäetud seadmete väljalülitamine • Arvuti tuleb panna ooterežiimile kuni 15 min eemaloleku korral, pikemal eemal viibimisel lülitada see välja. Võimalik sääst on kuni 90%. • Printeri, skännerid, koopiamasinad hoida ooterežiimil ainult tööajal. Tööväliseks ajaks lülitada välja. 95% kulub ooterežiimis. • Vee keetmine nii palju kui hetkel korraga vaja. • Veeautomaatide ja kohvimasinate väljalüitamine tööpäeva lõpus või taimeri kasutamine, mis ise välja lülitab • Vältida asjatut printimist ja kasutada kahepoolset printimist. 1 lehekülje printimine kulutab 1 Wh elektrit, aga paberi tootmiseks kulub 15 Wh elektrit.

  17. Muud meetmed • Ruumides energiatõhusad seadmed (teler, minibaar, föön, triikraud, teler, pesumasin, nõudepesumasin) • Minibaar eemale küttekehast ja otsest päiksevalgusest. Tihendid olukorra regulaarne kontrollimine • Energiamonitoorimine, et näha tarbimist ning leida kõrvalekaldeid tavapärasest tarbimisest ja tõhusamaks muutmise kohti.

  18. Sisekliima • Tuntumadsisekliimafüüsikaliseparameetrid: • Temperatuur • Õhuniiskus • Õhupuhtus (CO2, tolmjtsaasteained) • Müra • Sisekliimasõltubmitmetestteguritest: • ruume kasutavate inimeste arvust • ruumide kasutamise ajast, • söögi tegemisest, • erinevate saasteainete eraldumist inimeste tegevuse tulemusena, • ruumis paiknevast mööblist jne

  19. Ventilatsioon • Viibime 90-95% ajastsiseruumides • Hingame 25 000 l õhkupäevas! • Selleks, et toimuksõhuvahetuspeabõhkpääsemasissejavälja. • Energiatõhuajapiisavventilatsioontagataksesoojustagatusegaventilatsiooniga(hoonepõhisevõiruumipõhisega) • Ventilatsioonipeabolemavõimalusreguleerida.

  20. Kokkuvõte • Energiasääst on samade eesmärkide saavutamine väiksema energiakuluga, millega ei pea kaasnema olulist mugavustest loobumist ning peab säilima või paranema sisekliima • Kõige tähtsam on teadlikkuse tõstmine! • Kõige olulisem võtmetegur on inimene! • Tee kõigepealt selgeks energiasäästu võimalused, nende potentsiaal, planeeri tegevused ja seejärel alusta nende rakendamisega! • Vajadusel kaasa eksperte (nt energiaaudiitorid)! • Alusta juba täna! • Lisainfo: mikk@energiapartner.ee55698153 www.energiapartner.ee