Efektiivne umbrohutõrje

1. Efektiivne umbrohutõrje 3. Augustil Väike-Maarjas

2. Umbrohtude kahjulikkus • Põldude umbrohtumisega kaasnevad suured saagikaod • Umbrohtumine nõua täiendavaid rahalisi vahendeid ja kulutusi • Umbrohud halvendavad taimekasvatus-saaduste kvaliteeti • Umbrohud tarvitavad suurel hulgal toitaineid • Umbrohud on suure veetarbega • Umbrohud on taimehaiguste ja kahjurite levitajad • Allelopaatiline mõju

3. Umbrohtumist suurendavad tegurid • Ebaõige ja halvasti ajastatud ärahoidev tõrje • Käärimata ja väikese kuivainesisaldusega sõnniku kasutamine väetamiseks • Vead kompostimisel • Sisseküntud sõnniku pinnaletoomine • Koorimise puudulik teostamine • Agrotehnilised vead • Teravilja monokultuur • Umbrohtude liigilise koosseisu muutmine meile ebasoovitavas suunas • Põldude umbrohtumine kultuuride ikaldumise tagajärjel

4. UMBROHUD TARVITAVAD ROHKESTI TOITAINEID • Põldsinep võtab põllult rohke esinemise korral umbes 1/3... 1/4 teraviljade kasvuks vajalikest toitainetest • Väidetakse, et massilisel esinemisel võtab põldohakas mullast 130 kg lämmastiku hektarilt • Põld-piimohakas sisaldab rohkel esinemisel umbes 67 kg N, 13 kg P ja 133 kg K hektaril, orashein 48 kg N, 14 kg P ja 57 kg K hektaril K. Tamm-internet

5. Umbrohuseemnete bioloogia • Umbrohuseemnete arvukus • Taimedel 50–60………..200 000 seemet/taim • Mullas 10 000–30 000 seemet/m2 (tugevasti umbrohtunud aladel 300 000–1 000 000)

6. *Seemnete eluvõime mullas • 1­– 20 (50) aastat • *Primaarne ja sekundaarne seemnete puhkeolek • seemnekesta läbilaskvus • pidurdusained seemnekestas • endogeenne regulatsioonimehhanism • looduslikud keskkonnafaktorid • valgus, hapnik, süsihappegaas, temperatuur, vesi, • Puhkeoleku ületamine mehhaaniline töötlemine, kuuma ja külmaga töötlemine (võib kaasa tuua idanemise vähenemist), temperatuuride vaheldus, kasvuregulaatorite kasutamine, valguse vaheldumine, kemikaalidega töötlemine, stratifitseerimine • *Idanemissügavus • *Idanemisaeg vegetatsiooniperioodi jooksul

7. Kultuuride hooldustööd umbrohtude tõrje eesmärgil seisnevad agrotehniliste ja keemiliste võtete rakendamises. • Sõltuvalt konkreetse põllu umbrohtumuse astmest, umbrohtude liigilisest kooslusest, aga samuti majanduslikest võimalustest, peab iga põllumees otsustama, kas kasutada ainult agrotehnilisi või ainult keemilisi võtteid või oskuslikult sobitada need mõlemad. • Arvestades meie põldude umbrohtumuse üldist taset, on otstarbekas kasutada viimast varianti, mis annab tavaliselt kõige efektiivsema tulemuse.

8. 75…100 umbrohu taime 1 m2 kohta umbrohtumuse kriitiline piir, millest alates on keemiline tõrje vajalik. • Äestatud põldu võib herbitsiididega pritsida alles 7…10 päeva pärast. Äestamisel saavad taimekoed mõningal määral vigastada ja niisugused taimed on herbitsiidide suhtes tundlikud

9. Valmivate seemnete arv umbrohtudel • Põldsinep200–2 000 • Valge hanemalts200–20 000 • Põld-litterhein5 000–20 000 • Hiirekõrv2 000–40 000 • Kare kõrvik100­–600 • Kesalill10 000–200 000 • Rukkilill700–1 000 • Vesihein10 000–20 000 • Tuulekaer50–1 000

10. Kogu vegetatsiooni jooksul • Põld-litterhein • Harilik nälghein • Põld-lõosilm • H. Kassitapp • Valge hanemalts (eelist kevadel) • H. Hiirekõrv • H. Orashein • Iminõges • Vesihein

11. Sügisel ja varakevadel • Valge karikakar • Rukkilill • Linnukapsas • Põldkannike • Harilik punand • Kesalill • Kukemagun • Roomav madar e. Virn

12. Kevadel • Põld-piimohakas • Põldohakas • Põldsinep • H. nälghein • Hapuoblikas • Raudnõges (ka suvel) • Pärsia mailane • Tuulekaer • Põldrõigas • Kare kõrvik • Kahar kirburohi (ka suvel) • Harilik kirburohi • Erilehine linnurohi • Konnatatar

13. Õigeaegne oraste äestamine vähendab oluliselt seemnetest tärkavaid umbrohte, mitte aga vegetatiivselt paljunevaid. • Ülim aeg äestamiseks on siis, kui mullapinnalt ilmuvad kraapimisel nähtavale umbrohtude niitjad idandid. Teraviljad on tavaliselt siis samuti kas tärkamas või äsja tärganud ning neid on võimalik äestada. • Kui umbrohutaim on juba hästi väljaarenenud idulehtedega või isegi esimese pärislehe faasis ja juur on tunginud sügavale, siis jääb äestamise mõju tagasihoidlikuks. • Tuleb meeles pidada, et kõik kõrsviljad on äestamise suhtes tundlikud 1,5…2 lehe faasis, mil nad äestamise korral kergesti mattuvad kobeda mulla, mullatükkide ja lahtiste kivide alla. Seega selles kasvufaasis neid äestada ei tohi. Klibustel muldadel on oraste kahjustuste vältimiseks soovitatav äestamisest üldse loobuda.

14. Praegu on tera- ja kaunviljades kasutamiseks lubatavate taimekaitsevahendite nimekirjas 45 umbrohuliikide suhtes erineva toimespektriga herbitsiidi. • Nende hulgast tuleks valida herbitsiid või teha nendest segu, mis oleks efektiivne antud põllul kasvavate kõikide umbrohtude suhtes (herbitsiidi toimespekter peaks vastama tõrjutavate umbrohtude liigilisele kooslusele), mida talub põllul kasvatatav tera- või kaunvilja liik ning mis oleks ühtlasi nimetatud kriteeriumidele vastavate hulgas kõige odavam.

15. Herbitsiidide efektiivsus Et herbitsiidide efektiivsus sõltub paljudest teguritest, siis antakse herbitsiidide kulunormid tavaliselt teatud intervalliga. Arvesse võttes: • antud põllu mullastiku tingimusi, • umbrohtude liigilist kooslust, • kultuuri ja umbrohtude kasvufaasi ning • pritsimise aja ilmastiku tingimusi, määratakse herbitsiidi kulunorm pinnaühikule.

16. Herbitsiidi väiksemaid kulunorme võib kasutada • kasutatava herbitsiidi mõju on enamikule põllul kasvavatele umbrohuliikidele väga hea; • umbrohud on väikesed (idulehtede ja esimeste pärislehtede faasis, ohaka rosett mitte üle 5 cm) ja umbrohtude arvukus väike; • kultuurtaimede hea kasv ja optimaalne mullaniiskus ning temperatuur (viimased on eriti olulised mullaherbitsiidide puhul); • optimaalne õhutemperatuur (enamike herbitsiidide puhul 15…20oC, täpsusta herbitsiidi kasutusjuhendilt!) ja kõrge õhuniiskus (>80%), kuid ilma sademeteta; • herbitsiidi umbrohutaimedesse imendumiseks vajaliku aja (enamike herbitsiidide puhul 3…6 tundi, täpsusta herbitsiidi kasutusjuhendilt!) vältel ei tule vihma; • kasutatakse kvaliteetset pritsimistehnikat; • mullaherbitsiidide puhul vähese huumusesisaldusega kerge lõimisega muld.

17. Kui mõni loetletud tingimustest ei ole täidetud (mis on praktikas tavaline), tuleb herbitsiidi kulunormi vastavalt suurendada, kuid mitte üle lubatud maksimaalse piiri. Kuigi on teada, et mida väiksem umbrohi, seda kergemini tõrjele allub, ei saa praktikas sellest juhisest alati kinni pidada, kuna kõik umbrohud ei tärka üheaegselt. Lehtede kaudu toimivad herbitsiidid (enamus teraviljades kasutatavatest) aga ei hävita pärast pritsimist tärkavaid umbrohte. Järelikult on pritsimisega vaja oodata, kuni enamus umbrohte on tärganud. • Lisaks üldistele efektiivsust mõjutavatele teguritele võivad teatud herbitsiidi toimet mõjutada veel mõned spetsiifilised tegurid. On vaja alati tähelepanelikult läbi lugeda kasutusjuhend herbitsiidi pakendil. Sellest kinnipidamine tagab parima tulemuse.

18. Katsefaktorite mõju odra ja umbrohtude arvukusele ja kuivmassile Arvukus, tk m-2 Kuivmass, g m-2 • Oder Väetamise tase 71,8* 49,3* Tallamine 15,3 40,5* Koosmõju 12,9 10,2 • Pikaealised umbrohud Väetamise tase 27,4* 46,2* Tallamine 51,5* 21,2 Koosmõju 21,1 32,7 • Lühiealised umbrohud Väetamise tase 4,7 8,2 Tallamine 84,1* 34,8 Koosmõju 11,2 57,0 Liina Edesi, Edvin Nugis Eesti Maaviljeluse Instituut

19. MILLAL KOORIDA • Kui põldohakaid on vähe, alustada kohe peale tera-, kaun-, või õlikultuuride koristamist • Kui põldohakaid on arvukalt, oodata kuni paar nädalat, et ohaka kontsudele areneks uued lehed

20. KUIDAS JA KUI PALJU KOORIDA • Orasheina, põldmündi ja põld-piimohaka valitsemisel koorida 10..12 cm sügavuselt • Kõige mõjusam põld-piimohaka tõrjeks on hanijalgkultivaator 5…6 cm sügavuselt agregaadis äkkega – äke kisub ohaka välja • Ülejäänud umbrohtude valitsemisel 8…10 cm, ühtlaselt tasastel põldudel 5…6 cm • Kui umbrohte on palju, on mõjusam koorida kaks korda, lastes vahepeal (umbes 2 nädala jooksul) umbrohtudel uuesti arenema hakata

21. Jõgeva Katse • http://www.sordiaretus.ee/failid/14.pdf

22. Umbrohi teepeenardel • Eestis kehtivad tee seisundinõuded lubavad umbrohu maksimaalseks kõrguseks maantee eraldusribal, teepeenral ja haljasribal põhimaanteede puhul 20 cm ja tugimaanteedel olenevalt liiklussagedusest kas 30 cm või 20 cm (kui on üle 3000 auto ööpäevas). Kohalikel maanteedel on teepeenral kasvava umbrohu maksimaalseks lubatud kõrguseks 30 cm ja tänavate eraldus- ja piiriribadel 10 cm. Teepeenarde niitmislaius on tavaliselt pea- ja tugiteedel 5 m või kuni kraavi põhjani. Muudel teedel on niitmislaius 1,5 m. Teedel asetsevad eripiirkonnad, nagu parkimis- ja puhkealad ning teedevaheline ala, niidetakse tavaliselt kogu laiuses.