EESTI LIITUMINE EUROOPA LIIDUGA - UUS TASAND POLIITIKA PLANEERIMISES

1. EESTI LIITUMINE EUROOPA LIIDUGA - UUS TASAND POLIITIKA PLANEERIMISES Keit KasemetsRiigikantselei eurointegratsiooni büroo, talituse juhataja Riigiametnike Foorum 2001

2. Eesti kandidaatriigi ja liikmesriigina • 2000. aastal võeti Riigikogus vastu67Euroopa integratsiooniprotsessiga seotud eelnõu • 73valitsuse poolt 2000.a. esitatud eelnõu menetletakse 2001.aastal • 2001.a. on planeeritud vastu võtta116seaduseelnõu, 180 valitsuse määrustja308ministri määrust • Euroopa Liidus menetletakse igal aastal ligikaudu1500erineva pädevuse ja ulatusega õigusakti

3. Eesti kandidaatriigi ja liikmesriigina • Kas tähtis on võit või osavõtt? • Kaks olulist eesmärki Euroopa Liidu kontekstis • tagada suutlikkus haldussüsteemi ette valmistada, erinevaid poliitikaid koordineerida ja tasakaalustatult liitumisprotsessis edasi liikuda • tagada võime rakendada acquis communautaire ja efektiivselt EL liikmesriigina tegutseda

4. Eesti kandidaatriigi ja liikmesriigina • Kuidas pealtvaataja staatust vältida? • tahe, oskused ja kogemused, õppimis- ja kohanemisvõime • Erilist tähelepanu vajavad funktsioonid • poliitika koordineerimine (nii poliitiline kui funktsionaalne) • strateegiline planeerimine ja poliitika rakendamine • avaliku teenistuse arendamine läbi koolituse ja personalijuhtimise tõhustamise

5. Poliitika koordineerimine • Poliitika koordineerimise võtmetegurid • selge raamistik koos eesmärkide ja ajakavaga - Vabariigi Valitsuse tegevuskava Euroopa Liitu integreerumiseks • selged poliitilised prioriteedid ning töötamine ühise eesmärgi saavutamise nimel • koordinatsiooniülesandeid täitvad institutsioonid on töötanud hästi • süsteemi funktsionaalne tasakaalustatus - peaministri roll on suur, kuid keskne koordineeriv üksus (EIB) on väiksem kui enamuses kandidaatriikides • süsteemi stabiilsus ning hea mitteformaalne koostöö ministeeriumite vahel

6. Poliitika koordineerimine • Eurointegratsiooni roll poliitika koordineerimise parendamisel • toimiva mitteformaalse võrgustiku tekkimine • ministeeriumide vahelise EL alase tegevuse koordineerituse saavutamine • ministeeriumide rahvusvahelistumine • keeleoskuse paranemine • oskus riiki rahvusvahelises suhtlemises esindada • planeerimise sissetoomine ja rakendamine

7. Poliitika koordineerimine • Väljakutsed koordinatsioonifunktsioonide täitmisel • seaduseelnõude arvu suurenemine ning seisukohtade ettevalmistamise kiirus • kaob selge raamistik Vabariigi Valitsuse tegevuskava näol, mis tulenes otseselt seadusandluse ühtlustamise vajadusest • suur osa seadusloomest hakkab toimima rahvusvahelisel tasandil, kus osalevad ka Eesti ametnikud • seadusandluse ulatuslikkus ja keerukus • probleemide vältimine erinevate valitsustasandite vahelises koostöös • koostöö teiste liikmesriikide ministeeriumitega

8. Poliitika koordineerimine • Lahendused • liikmesriikide ja kandidaatriikide kogemuste kasutamine • tsentraliseeritud koordinatsiooni ja planeerimismudeli kasutamine (Ühendkuningriigi ja Soome näide) • riiklike huvide selge määratlemine ja ressursside koondamine nende realiseerimiseks • lihtsad ja avatud lahendused ning seisukohtade kooskõlastamine huvigruppidega poliitika formuleerimise käigus • infotehnoloogia efektiivne kasutamine koordineerimise parendamiseks (Soome, Küprose ja Malta näide)

9. Poliitika rakendamine • Planeerimise ja poliitika rakendamisega seotud peamised probleemid • puudub poliitika analüüsi rakendamise traditsioon, harilikult minnakse kohe eelnõude kirjutamisele, mis võib viia mittetöötava seadusandluseni • sageli ei ole arvesse võetud pikaajalisi arenguid ja mõjusid, mille tulemusel on ilmnenud vastuolud vastuvõetud õigusaktide olemasolu ja sisu ning pikaajaliste strateegiliste plaanide vahel

10. Poliitika rakendamine • Planeerimise ja poliitika efektiivse rakendamise olulisus Esiteks, poliitikat rakendavate institutsioonide suutlikkuse tagamine acquis’i rakendamisel • Euroopa Liidu poolsete selgete standardite puudumine poliitika rakendamise suutlikkuse hindamisel • EL seadusandluse siseriikliku rakendamise olulisus • kuivõrd täpselt ja kuivõrd ulatuslikult peame seadusandlust rakendama? • parimate rakenduslahenduste väljatöötamine • 100% aktide rakendamise tagamine ei ole võimalik

11. Poliitika rakendamine • Planeerimise ja poliitika efektiivse rakendamise olulisus Teiseks, rakendatavate seadusandlike aktide mõjude analüüs • kui riik ei suuda hinnata acquis rakendamise mõju ei saa ka näidata, et suudame acquis rakendada või ajutisi kitsendusi ja üleminekuperioode nõuda • läbirääkimised Euroopa Liiduga liitumiseks peavad toimuma käsikäes seadusandluse ülevõtmisega ning selle reaalse rakendamisega. • ilma analüüsita ei ole võimalik ka määratleda missugune on meie rahvuslik huvi ja positsioon seadusandluse menetlemisel EL tasandil

12. Poliitika rakendamine • Poliitika rakendamise suutlikkuse tõstmine • hetkesituatsiooni analüüs ning tugevate ja nõrkade külgede määratlemine - Eurointegratsioonibüroo põhjalik analüüs 2002.a • rõhuasetuse nihutamine seadusandlike aktide vastuvõtmiselt nende elluviimise kindlustamisele • soovitavast tulemusest, mitte kasutatavatest vahenditest lähtumine poliitika planeerimisel • Ei saa eeldada, et planeerimise ning seadusandlike aktide rakendamise eelduste ja tulenevate mõjude analüüsi suutlikkus tekiksid iseenesest lühikese ajaperioodi jooksul

13. Avaliku teenistuse suutlikkus • Väljakutsed avalikule teenistusele • spetsiaalsete laiaulatuslike koolitusprogrammide käivitamine • ametnike funktsioonides toimuvate muutuste teadvustamine • ligikaudu 250 ministrite nõukogu töögrupi ning samaväärse hulga Euroopa Komisjoni komiteede töös osalemine • üle 3000 kohtumise aastas!!! • ametnike värbamise ja rotatsioonisüsteemi väljatöötamine • suure tööjõu voolavusega seotud probleemide lahendamine

14. Avaliku teenistuse suutlikkus • Koolitussüsteemi suutlikkuse tõstmine • keskne koolituse koordineerimine osaliselt tsentraliseeritud rahastamise ning koolitusnõudluse ja koolituse tulemuste hindamise kaudu • avaliku teenistuse koolitusstrateegia väljatöötamine käesoleval aastal • EL töögruppides Eestit esindavate ametnike koolitusprogrammi väljatöötamine 2002.a. • Ametnike üldise suutlikkuse tõstmine poliitika koordineerimisel ja rakendamisel

15. Eesti suutlikkus on teiste kandidaatriikidega võrreldes kõrge! Eesti huvide realiseerimiseks Euroopa Liidus tuleb arvestada eesseisvate muutustega ning jätkata sihipärast arendustegevust.