Download
1 / 21
210 likes | 359 Views
E-keskkond - lisaväärtus kasutajale (?) väljakutse terminoloogile. Siiri Lauk Eesti Rahvusraamatukogu.
E N D
E-keskkond - lisaväärtus kasutajale (?) väljakutse terminoloogile Siiri Lauk Eesti Rahvusraamatukogu
“Terminioloogiaalasel tööl on tänapäeval mitu aspekti.Põhilisemad neist on: 1) üldkeeleline aspekt, 2) erialane aspekt, 3) informatsiooninduslik aspekt. Tänapäevale iseloomulik on just viimase aspekti osatähtsuse kasvamine. Ega ilmaaegu panda viimastel aastatel üha rohkem rõhku terminoloogiaalasele koordineerimisele, eri alade oskussõnavara kooskõlastamisele.(---) Ja mida rohkem meil tuleb tegemist teha informatsiooninduse probleemidega, informatsiooni kiire ja tõhusa töötlemise, talletamise ja vahendamise probleemidega, seda olulisemaks see terminoloogiatöö külg muutub. (---) Terminoloogiatööd ei tohi irrutada informatsiooninduslikust tegevusest, ja vastupidi…”Tõelist edu saavutame vaid siis, kui peame silmas nii terminoloogiatöö puhterialast ja keeleteaduslikku kui ka informatsiooninduslikku aspekti ja tagame normaalsed tingimused kõigi nende aspektidega tegelemiseks. Rein Kull. Terminoloogiatööd ei tohi irrutada informatsioonindusest, Edasi (1967) 1. aug.
Mis on muutunud aastaks 2007, ehk 40 aastat hiljem? • Terminoloogiatööd tehakse paljudes valdkondades, töövormiks tavapäraselt terminikomisjon või siis väiksem huvigrupp. 2006. aastal kogutud andmete põhjal tegutseb Eestis 18 terminikomisjoni ja valdkonniti üksikud töötajad oma erialavajadustest lähtuvalt. • Terminoloogiategevust püütakse koordineerida ka riiklikul tasandil. Haridus- ja Teadusministeeriumi algatusel loodi 2007. aasta jaanuaris terminoloogiatöö koordineerimise komisjon, kelle ülesandeks on välja töötada eestikeelse terminoloogia arendamise riiklik programm aastateks 2008-2012. • Ülikoolides on võetud mitmetesse õppekavadesse eraldi õppeainena ka terminoloogia vähemalt 2 ap mahus. • 2001. aastast tegutseb vabatahtlike ühendusena Eesti Terminoloogia Ühing (Eter), kelle peamine funktsioon on kaardistada eri valdkondade oskuskeeletegevus, hoida ajakohasena terminiekspertide andmebaas ning ühendada eri valdkondade oskuskeelekorrastajaid ja -huvilisi. • Probleem endiselt: ressursinappus ja vähene või suisa olematu rahastamine. Asjahuvilised loovad ja korrastavad oskuskeelt ajendatuna entusiasmist ja oma töövajadustest.
Teooria versus praktika • Terminoloogiatöö võib tinglikult jagada kaheks – ühelt poolt ülikoolides antav teoreetiline koolitus, riiklikud kavad ja normdokumendid, teisalt aga n-ö akadeemilisest ringist väljapoole jäävad praktilisemat laadi alad. • Rakendusvaldkondade oskuskeel on samavõrd oluline kui teadusterminoloogia, ning tegelikkuses on need kaks omavahel tihedalt seotud. • Uute mõistete plahvatuslik kasv on suur väljakutse ka oskuskeelekorrastajaile. • Infotehnoloogia areng on toonud kaasa tohutu hulga informatsiooni, mille süstematiseerimine ning kvaliteedi ja paikapidavuse üle kontrolli saavutamine muutub iga päevaga üha keerukamaks. Süstematiseerimine vajab ühtseid liigitusaluseid ning ka täpseid ja selgeid termineid, mida kasutada märksõnadena. • Internet on “värav maailma”, samas on see kaasa toonud hulganisti uusi mõisted, mida tähistatakse näiteks terminitega ‘virtuaalmaailm’,‘infoplahvatus’, ‘infostress’.
Informatsiooniga seotud mõistete tähistamise ja määratlemise teeb keerukaks juba mõiste ‘informatsioon’ hoomamatus. Teoreetilisi arutlusi informatsiooni olemuse üle on üllitatud mitmeid. “Oskussõnadele, mis algavad sõnaga ‘informatsioon’, on alati raske anda määratlust, kuna paratamatult tõstatuvad küsimused informatsiooni olemusest inimsuhete ja –püüdluste mõttes. (---) Näiteks eelpool tsiteeritud lõik ärgitab osalema kestvas vaidluses, kas informatsioon on protsess või objekt...” Alistair Black. Informatsiooninduse ajalugu. Raamatukogu, 2007, 1-4.
Informatsioon ja e-keskkond KAKS POOLT: • IT-spetsialistid - valdavad oma ala terminoloogiat, kuigi paljudel juhtudel peamiselt ingliskeelset, nende omavahelises suhtluses ei ole see takistuseks. • Kasutajad - tehnoloogiaga seotud terminitest arusaamine tekitab raskusi - valdkonnaga seotud pidevalt lisanduvaid mõisteid ei ole ressursinappusel suudetud eesti keelde ümber panna - valdavalt on kasutusel inglise-eesti segakeel - tõlked on tihtilugu sõna-sõnalised ja sisu tegelikult ei ava või suisa moonutavad seda; samu mõisteid tähistatakse erinevalt Tulemus – tegijate pingutused ei kanna oodatud vilja, tekitades mõnedel juhtudel isegi tõrke kogu e-keskkonna vastu.
Probleemse tõlke näide juhendmaterjalist “ Lehekülje põhiosa koosneb ainult sisulisest informatsioonist. Leheküljele võib paigutada abivahendeid nagu leivapuru, indeksid (sekundaarne navigeerimine) ja kontekstiline navigeerimine…” Ingliskeelne termin algtekstis: breadcrumb trail Pakutud lahendus: jäljerida- suuremate veebisaitide puhul paigutatakse veebilehtedele jäljerida, mis näitab kätte antud veebilehe asukoha saidi üldises struktuuris. Harilikult pannakse jäljerida lehe ülaserva, et see oleks hästi nähtav. Näit. pihuarvuteid tutvustaval lehel võiks olla selline jäljerida : pealeht -> tooted -> arvutid ->pihuarvutid Allikas: e-teatmik http://www.vallaste.ee/
Terminoloogia=keeleteadus? • Terminoloogia: oskuskeel, oskussõnavara, oskuskeeleõpetus, oskussõnavaraõpetus • Oskuskeel on kirjakeele allkeelevaldkond, s.t mingil kindlal erialal kasutatav keel, millele on iseloomulik vastava ala asjatundjate korrastatud sõnavara ning eriomane väljendusviis. • Oskuskeelekorrastus toimub valdkonna asjatundjate ja lingvistide koostööna - mõiste ehk sisu panevad paika vastava ala asjatundjad, mõistet tähistava termini vastavust keelereegleile jälgivad filoloogid/lingvistid. • Eriala asjatundjale on keel vahend, mille abil oma teadmust kirjeldada
Termin tekstis Inimsuhtluse peamine eesmärk: vahetada informatsiooni, seda võimalikult ühtmoodi tõlgendada ja vajadusel kasutada. Üks olulisim suhtlusvahend on sõna või mingi muu kokkuleppeline märk (nt kood või sümbol), mis tähistab mõistet ehk sisu. Iga (nimi)sõna ei ole alati termin ja iga termin ei pruugi olla nimisõna. Termini kvaliteedi (omaduste kogumi) määrab kontekst (nt ‘raamat’ koduriiulis, ‘raamat’ kui meelelahutus, ‘raamat’ raamatukogu kogus või kataloogis).
Kuidas kontrollida termini paikapidavust? • Teksti(de) koostamiseks ei ole sageli termineid ette antud või siis on tegu tõlketeksti(de)ga, kus tõlkija peab ise terminid eesti keelde ümber panema. • Allikad: sõnastikud, vaba juurdepääsuga andmebaasid, terminiloendid võrgus. • Otsingumootorid (nt Google, Yahoo!, AltaVista jt) - teostavad küll ulatusliku otsingu, kuid annavad sageli väga pika ja hajusa loendi, mistõttu allikate kriitiline hindamine võtab liialt aega. • Kõige usaldusväärsem võimalus - küsida nõu terminoloogilt või vastava valdkonna asjatundjalt.
Müüt ‘kõiketeadjast terminoloogist’ Amet – terminoloog Lingvist, kes on end lisaks kurssi viinud mingi ala terminoloogiaga. Mingi valdkonna asjatundja, kellel on hea keelevaist ja lisateadmised lingvistikas. Reaalsus: Universaalteadmistega terminoloogi ilmselt ei ole olemas. Füüsikatermineid ei saa paika panna muusika-asjatundja ja vastupidi. Keeleinimene üksi ei ole aga suuteline lahti seletama temale tundmatu valdkonna mõisteid. Lahendus: koostöö keeleinimese ja erialaasjatundja(te) vahel.
Millal muutub terminikasutus möödapääsmatuks? • Vabamat laadi käsitlustes võib filosofeerida ka mõistete ja terminite üle, varieerida sünonüüme jms. • Teadustekstides, õppe- ja juhendmaterjalides tuleb terminid piisavalt selgelt määratleda ja olla terminikasutuses järjepidev. • Termini täpne määratlus muutub eriti oluliseks juhul, kui mingi termin hakkab määrama liigitust või mingil muul moel suunama protsesse.
E-teenuste jaotus standardis EVS-ISO 2789 : 2007 “Rahvusvaheline raamatukogustatistika”
Kas on olemas piisavalt allikaid? • Avaldatud on palju eri valdkondade standardeid, k.a terminoloogiatööd käsitlevaid ja termineid esitavaid normdokumente, mis on aga valdavalt trükised. • Enamik arvestatavaid oskussõnastikke on paberil. • Üle Interneti on võimalik leida terminite andmebaase, sõnastikke ja üksikuid terminiloendeid, mille puhul ei saa alati kindel olla nende kvaliteedis. • Mõned (võib-olla) väga head ja asjatundlikud terminikogud võivad olla kellegi isiklikul veebisaidil, “peidetud” veebi süvakihtidesse, mistõttu terminivajajal neist abi ei ole.
“Suurt osa informatsioonist, mida me nõutame ja tarbime, ning millest kindlasti olulise osa moodustab esmatähtsusega praktiline või isiklik teave, ei saa me raamatukoguhoidjatelt, andmebaasidest või Internetist. Kaasinimeste poole pöördumine on alati olnud kõige sagedamini kasutatav ja kõige tulusam informatsiooni hankimise viis …” Alistair Black. Informatsiooninduse ajalugu. Raamatukogu, 2007, 1-4.
