1 / 53

Tekstiilide kahjustused

Tekstiilide kahjustused. Sissejuhatus atlasele “Tekstiili kahjustused”. Mõiste ‚tekstiilid’ all käsitletakse käesolevas ettekandes:. toor- ja töödeldud materjale tekstiilesemete valmistamiseks ______________________________________

honorato-pearson
Download Presentation

Tekstiilide kahjustused

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Tekstiilide kahjustused Sissejuhatus atlasele “Tekstiili kahjustused”

  2. Mõiste ‚tekstiilid’ allkäsitletakse käesolevas ettekandes: toor- ja töödeldud materjale tekstiilesemete valmistamiseks ______________________________________ täielikult või osaliselt tekstiilmaterjalist valmistatud esemeid ja katteid

  3. Tekstiilide eluiga määravad peamised faktorid: • valmistamise eesmärk (pika- või lühiajaliseks tarbimiseks) ning valmistamise kvaliteet (tootmisdefektid) • tekstiilide igapäevane kasutamine ja hooldus • tekstiile ümbritsev keskkond ja sellest tulenevad faktorid • säilitustegevuse vigadest tulenevad kahjustused

  4. Valmistamise kvaliteet(tootmisdefektid) • paksendid lõngas • sõlmed • koekatked • koehõrendid • õmblusdefektid • õlilaigud • jooksvad värvid

  5. Kasutamisest ning hooldusvigadest tingitud kahjustused: • mehaanilised kahjustused • setted ja sadestised • keemilised kahjustused • põletuskahjustused • struktuurikahjustused

  6. Mehaanilised kahjustused • Visuaalselt eristatavad kahjustused, mis on põhjustatud enamasti mehaanilistest või füüsikalis-keemilistest mõjuteguritest tekstiili kasutamisel ning hoiustamisel.

  7. Enamlevinud mehaanilised kahjustused • augud • rebendid • katked • kaod • kulumine • kortsumine • deformatsioonid

  8. Augud • Aukude kuju ja suurus oleneb nende tekitajast • Mida suurem on auk, seda suurem on ka tõenäosus kahjustuse progressee-rumiseks

  9. Kõige progresseeruvamadon aukudest • kulumis- ehk hõõrdeauk • rebestusauk

  10. Kulumis – ja rebestusauk

  11. Rebendid • Tekkemehanismilt aukudele sarnane kahjustusliik, mida iseloomustab enamasti lineaarne, pikergune vorm. • Kiiremini arenevad rebenditest edasi samuti kulumisrebend ning tekstiili käristus- ehk venitusrebend.

  12. Kulumis- ja käristusrebend

  13. Katked • Lõnga ja niiti iseloomustav kahjustus, mille edasiarenduseks on augud ja rebendid, kui ka panuste kaod • Katketena on käsitatavad ka läbilõigatud tekstiilid või nende osad, sealhulgas paelad, nöörid, köied, sidemed jms.

  14. Niidistiku katked fileepitsis

  15. Kaod • Tekstiili puuduvad osad on kaod • Tekstiili kaod muudavad oluliselt tekstiili visuaalset ilmet ja funktsiooni, kuid enamasti materjali ei kahjusta

  16. Kulumine • Tekstiilide hõõrduvate osade (näiteks mööblitekstiil toolipõhjadel, käiste küünarnukid, krae servad jms.) kahjustus • Alusmaterjal on hõõrdunud aladel suhteliselt nõrk ning aldis aukude ja rebendite tekkeks

  17. Kulunud püksid ja kulunud krae

  18. Kortsumine • Kahjustus, mis iseloomustab kaua vajutuse ehk pressi all seisnud tekstiile. Selle kahjustuse viimane aste on käkrumine • Kortsudesse kogunenud tolm ja ümbrusest erinev mikrokliima soodustab keskkonna ja bioloogiliste kahjustuste teket ja arengut

  19. Käkras kraepits

  20. Deformatsioonid • Muhud, lained materjalis ja materjali struktuuris. On tekkinud enamasti kas kõrgendatud survest materjali mingitele piirkondadele või näiteks õmbluste ümbruses kas õmblusvigadest või keskkonna tingimustest. Eriti iseloomulik mitmest või erisuunalistest materjalidest kokkuõmmeldud tekstiilidel

  21. Deformatsioonid lipul

  22. Määrdumus ehk setted ja sadestised • üldine • tolmumine • tahmumine • plekid ja pritsmed • võidumine

  23. Üldine määrdumus,tolmumine ja tahmumine • Kahjustus, millest ei pääse ükski tekstiil kuni ta on kasutuses • Kahjustus ei kuulu üldjuhul edasiarenevate hulka. Küll aga soodustavad keskkonna ja bioloogilise saaste arengut, kui tekstiil jätta tolmust ja tahmast puhastamata

  24. Puhastatud ja puhastamata

  25. Plekid ja pritsmed • Suhteliselt stabiilne kahjustuse liik, kui just pole tegemist keemiliselt aktiivse materjaliga (näiteks lubjapritsmed) • Nimetatakse neid enamasti põhjustaja järgi (veiniplekid, rasvaplekid, vahapritsmed, kohviplekud jne.)

  26. Vahapritsmed

  27. Võidumine • Peamiselt mööbli- ja rõivastustekstiilidel esinev kahjustuse liik, mis kujutab enamasti endast tekstiili sisse imbunud higi ja rasu • On heaks keskkonnaks näiteks riidekoi vastsetele. Seega progresseeruv kahjustus

  28. Füüsikalis-keemilised kahjustused • Tekkivad enamasti tahtmatust kokkupuutest kemikaalidega või on valesti valitud puhastus- või pleegitusvahendite tagajärg • Kahjustus on pea igal juhul progresseeruv • Kahjustust iseloomustab materjali rabedus kahjustatud alal

  29. Roosteplekidfüüsikalis-keemilise kahjustusteüks liike

  30. Põletuskahjustused Põletuskahjustused tekivad: kokkupuutel tulega (tuli, sädemed) kokkupuutel kuumusega (näiteks triikimisel) Põletuskahjustusele viitavad sissepõlenud aukude söestunud servad või kuuma triikraua pruun jälg tekstiilis

  31. Struktuurikahjustused Teema käsitleb peamiselt arheoloogilist tekstiili, kus vananemisprotsessid on jõudnud viimse piirini. Selliste kahjustustega tekstiilid vajavad erikohtlemist ja ranget säilitusnormidest kinnipidamist

  32. Kergema struktuurikahjustuse näide

  33. Keskkonnast tingitud kahjustused • bioloogilised kahjustused • niiskuskahjustused • valguskahjustused

  34. Bioloogilised kahjustused • putukkahjustused • loomsed kahjustused • hallituskahjustused • bakterkahjustused

  35. Putukahjustused • putukkajustuste tekitajad • putukkahjustuste liigid

  36. Peamised putukahjustajad • riidekoi (Tineola bissellalla) • mööblikoi (Tineola furciferella) • kasukakoi (Tinea реlliоnеllа) • vildikoi (Tinea coacticella) • vaibakoi (Trichophaga tapet­zella) • harilik nahanäkk (Demestes haemorrhoidalis) • täpiline nahanäkk (Demestes lardarius) • muuseumimardikas (Antheremus museorum) • raamatutäi (Liposcelis divinatorius) • majasoomukas (Lepisma saccharina)

  37. Riidekoi(Tineola bissellalla) kahjustuse tekitajateks on vastsed, kes toituvad villast, siidist ja karusnahast. Kehvadel aegadel ei ütle nad ära ka teistest tekstiilmaterjalidest. Üks lemmikroogi on kalev ning mustunud, higiga läbiimbunud kohad riiete peal.

  38. Riidekoi ja tema vastsed

  39. Kasukakoi(Tinea реlliоnеllа) aktiivne periood on tal maist septembrini, talvel ta magab Kasukakoi «pesitsemisest» annab märkunii õhtuti ringilendav heledat värvi liblikas kui ka tihti laes või nurkades olevad väiksed, umbes ühe sentimeetri pikkused, hallikasmusta värvi nukkude kotikesed

  40. Kasukakoi ja tema nukkuvad vastsed

  41. Harilik nahanäkk(Demestes haemorrhoidalis) Valmik on 8 mm pikkune. Vastse maksimaalne suurus on 1 cm, ta on pruun, karvane ja tagaosas on kaks ülespoole suunatud küünist. Liik elab meie laiuskraadidel looduslikes tingimustes. Vastsed kahjustavad rõivaid ja karusnahku

  42. Täpiline nahanäkk(Dermestes lardarius) Mardikas on 5 mm pikkune. Seljal on kolm heledat täppi. Vastne on maksimaalselt 1 cm pikkune, tihedakarvaline, tagant kitseneva kujuga kollakalt veidi hiilgav ussike. Lülide vahed on heledamad ja tagaosas on karvatups. Kui vastset puudutada, siis tõmbub ta kägarasse ja teeskleb surnut. Siseruumides vastne kahjustab villaseid rõivaid, vaipu ja karusnahku. Vastse tekitatud augu serv on sile (erinevalt koide kahjustusest).

  43. Nahanäki kahjustus

  44. Putukahjustuste liigid • bioloogiline saaste – munad, nukud, võrkpesad • ensüümkahjustused – lagundav toime – augud ja rebendid

  45. Loomsete kahjustustepeamised tekitajad • Inimesed – süüdi kõigis kahjustusliikides • Närilised (hiired, rotid) • Koduloomad (kassid, koerad)

  46. Hiireperekond ja augud sokis

  47. Kass ja koermööblikraapija ja vaipade, rõivaste rebija

  48. Hallituskahjustused

  49. Hallituskahjustused

More Related