tekstiilide kahjustused n.
Download
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
Tekstiilide kahjustused PowerPoint Presentation
Download Presentation
Tekstiilide kahjustused

Loading in 2 Seconds...

play fullscreen
1 / 53

Tekstiilide kahjustused - PowerPoint PPT Presentation


  • 197 Views
  • Uploaded on

Tekstiilide kahjustused. Sissejuhatus atlasele “Tekstiili kahjustused”. Mõiste ‚tekstiilid’ all käsitletakse käesolevas ettekandes:. toor- ja töödeldud materjale tekstiilesemete valmistamiseks ______________________________________

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about 'Tekstiilide kahjustused' - honorato-pearson


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
tekstiilide kahjustused

Tekstiilide kahjustused

Sissejuhatus

atlasele “Tekstiili kahjustused”

m iste tekstiilid all k sitletakse k esolevas ettekandes
Mõiste ‚tekstiilid’ allkäsitletakse käesolevas ettekandes:

toor- ja töödeldud materjale

tekstiilesemete valmistamiseks

______________________________________

täielikult või osaliselt tekstiilmaterjalist valmistatud esemeid ja katteid

tekstiilide eluiga m ravad peamised faktorid
Tekstiilide eluiga määravad peamised faktorid:
  • valmistamise eesmärk (pika- või lühiajaliseks tarbimiseks) ning valmistamise kvaliteet (tootmisdefektid)
  • tekstiilide igapäevane kasutamine ja hooldus
  • tekstiile ümbritsev keskkond ja sellest tulenevad faktorid
  • säilitustegevuse vigadest tulenevad kahjustused
valmistamise kvaliteet tootmisdefektid
Valmistamise kvaliteet(tootmisdefektid)
  • paksendid lõngas
  • sõlmed
  • koekatked
  • koehõrendid
  • õmblusdefektid
  • õlilaigud
  • jooksvad värvid
kasutamisest ning hooldusvigadest tingitud kahjustused
Kasutamisest ning hooldusvigadest tingitud kahjustused:
  • mehaanilised kahjustused
  • setted ja sadestised
  • keemilised kahjustused
  • põletuskahjustused
  • struktuurikahjustused
mehaanilised kahjustused
Mehaanilised kahjustused
  • Visuaalselt eristatavad kahjustused, mis on põhjustatud enamasti mehaanilistest või füüsikalis-keemilistest mõjuteguritest tekstiili kasutamisel ning hoiustamisel.
enamlevinud mehaanilised kahjustused
Enamlevinud mehaanilised kahjustused
  • augud
  • rebendid
  • katked
  • kaod
  • kulumine
  • kortsumine
  • deformatsioonid
augud
Augud
  • Aukude kuju ja suurus oleneb nende tekitajast
  • Mida suurem on auk, seda suurem on ka tõenäosus kahjustuse progressee-rumiseks
k ige progresseeruvamad on aukudest
Kõige progresseeruvamadon aukudest
  • kulumis- ehk hõõrdeauk
  • rebestusauk
rebendid
Rebendid
  • Tekkemehanismilt aukudele sarnane kahjustusliik, mida iseloomustab enamasti lineaarne, pikergune vorm.
  • Kiiremini arenevad rebenditest edasi samuti kulumisrebend ning tekstiili käristus- ehk venitusrebend.
katked
Katked
  • Lõnga ja niiti iseloomustav kahjustus, mille edasiarenduseks on augud ja rebendid, kui ka panuste kaod
  • Katketena on käsitatavad ka läbilõigatud tekstiilid või nende osad, sealhulgas paelad, nöörid, köied, sidemed jms.
slide16
Kaod
  • Tekstiili puuduvad osad on kaod
  • Tekstiili kaod muudavad oluliselt tekstiili visuaalset ilmet ja funktsiooni, kuid enamasti materjali ei kahjusta
kulumine
Kulumine
  • Tekstiilide hõõrduvate osade (näiteks mööblitekstiil toolipõhjadel, käiste küünarnukid, krae servad jms.) kahjustus
  • Alusmaterjal on hõõrdunud aladel suhteliselt nõrk ning aldis aukude ja rebendite tekkeks
kortsumine
Kortsumine
  • Kahjustus, mis iseloomustab kaua vajutuse ehk pressi all seisnud tekstiile. Selle kahjustuse viimane aste on käkrumine
  • Kortsudesse kogunenud tolm ja ümbrusest erinev mikrokliima soodustab keskkonna ja bioloogiliste kahjustuste teket ja arengut
deformatsioonid
Deformatsioonid
  • Muhud, lained materjalis ja materjali struktuuris. On tekkinud enamasti kas kõrgendatud survest materjali mingitele piirkondadele või näiteks õmbluste ümbruses kas õmblusvigadest või keskkonna tingimustest. Eriti iseloomulik mitmest või erisuunalistest materjalidest kokkuõmmeldud tekstiilidel
m rdumus ehk setted ja sadestised
Määrdumus ehk setted ja sadestised
  • üldine
  • tolmumine
  • tahmumine
  • plekid ja pritsmed
  • võidumine
ldine m rdumus tolmumine ja tahmumine
Üldine määrdumus,tolmumine ja tahmumine
  • Kahjustus, millest ei pääse ükski tekstiil kuni ta on kasutuses
  • Kahjustus ei kuulu üldjuhul edasiarenevate hulka. Küll aga soodustavad keskkonna ja bioloogilise saaste arengut, kui tekstiil jätta tolmust ja tahmast puhastamata
plekid ja pritsmed
Plekid ja pritsmed
  • Suhteliselt stabiilne kahjustuse liik, kui just pole tegemist keemiliselt aktiivse materjaliga (näiteks lubjapritsmed)
  • Nimetatakse neid enamasti põhjustaja järgi (veiniplekid, rasvaplekid, vahapritsmed, kohviplekud jne.)
v idumine
Võidumine
  • Peamiselt mööbli- ja rõivastustekstiilidel esinev kahjustuse liik, mis kujutab enamasti endast tekstiili sisse imbunud higi ja rasu
  • On heaks keskkonnaks näiteks riidekoi vastsetele. Seega progresseeruv kahjustus
f sikalis keemilised kahjustused
Füüsikalis-keemilised kahjustused
  • Tekkivad enamasti tahtmatust kokkupuutest kemikaalidega või on valesti valitud puhastus- või pleegitusvahendite tagajärg
  • Kahjustus on pea igal juhul progresseeruv
  • Kahjustust iseloomustab materjali rabedus kahjustatud alal
p letuskahjustused
Põletuskahjustused

Põletuskahjustused tekivad:

kokkupuutel tulega (tuli, sädemed)

kokkupuutel kuumusega (näiteks triikimisel)

Põletuskahjustusele viitavad sissepõlenud aukude söestunud servad või kuuma triikraua pruun jälg tekstiilis

struktuurikahjustused
Struktuurikahjustused

Teema käsitleb peamiselt arheoloogilist tekstiili, kus vananemisprotsessid on jõudnud viimse piirini.

Selliste kahjustustega tekstiilid vajavad erikohtlemist ja ranget säilitusnormidest kinnipidamist

keskkonnast tingitud kahjustused
Keskkonnast tingitud kahjustused
  • bioloogilised kahjustused
  • niiskuskahjustused
  • valguskahjustused
bioloogilised kahjustused
Bioloogilised kahjustused
  • putukkahjustused
  • loomsed kahjustused
  • hallituskahjustused
  • bakterkahjustused
putukahjustused
Putukahjustused
  • putukkajustuste tekitajad
  • putukkahjustuste liigid
peamised putukahjustajad
Peamised putukahjustajad
  • riidekoi (Tineola bissellalla)
  • mööblikoi (Tineola furciferella)
  • kasukakoi (Tinea реlliоnеllа)
  • vildikoi (Tinea coacticella)
  • vaibakoi (Trichophaga tapet­zella)
  • harilik nahanäkk (Demestes haemorrhoidalis)
  • täpiline nahanäkk (Demestes lardarius)
  • muuseumimardikas (Antheremus museorum)
  • raamatutäi (Liposcelis divinatorius)
  • majasoomukas (Lepisma saccharina)
riidekoi tineola bissellalla
Riidekoi(Tineola bissellalla)

kahjustuse tekitajateks on vastsed, kes toituvad villast, siidist ja karusnahast. Kehvadel aegadel ei ütle nad ära ka teistest tekstiilmaterjalidest. Üks lemmikroogi on kalev ning mustunud, higiga läbiimbunud kohad riiete peal.

kasukakoi tinea lli n ll
Kasukakoi(Tinea реlliоnеllа)

aktiivne periood on tal maist septembrini, talvel ta magab

Kasukakoi «pesitsemisest» annab märkunii õhtuti ringilendav heledat värvi liblikas kui ka tihti laes või nurkades olevad väiksed, umbes ühe sentimeetri pikkused, hallikasmusta värvi nukkude kotikesed

harilik nahan kk demestes haemorrhoidalis
Harilik nahanäkk(Demestes haemorrhoidalis)

Valmik on 8 mm pikkune. Vastse maksimaalne suurus on 1 cm, ta on pruun, karvane ja tagaosas on kaks ülespoole suunatud küünist. Liik elab meie laiuskraadidel looduslikes tingimustes. Vastsed kahjustavad rõivaid ja karusnahku

t piline nahan kk dermestes lardarius
Täpiline nahanäkk(Dermestes lardarius)

Mardikas on 5 mm pikkune. Seljal on kolm heledat täppi. Vastne on maksimaalselt 1 cm pikkune, tihedakarvaline, tagant kitseneva kujuga kollakalt veidi hiilgav ussike. Lülide vahed on heledamad ja tagaosas on karvatups. Kui vastset puudutada, siis tõmbub ta kägarasse ja teeskleb surnut. Siseruumides vastne kahjustab villaseid rõivaid, vaipu ja karusnahku. Vastse tekitatud augu serv on sile (erinevalt koide kahjustusest).

putukahjustuste liigid
Putukahjustuste liigid
  • bioloogiline saaste – munad, nukud, võrkpesad
  • ensüümkahjustused – lagundav toime – augud ja rebendid
loomsete kahjustuste peamised tekitajad
Loomsete kahjustustepeamised tekitajad
  • Inimesed – süüdi kõigis kahjustusliikides
  • Närilised (hiired, rotid)
  • Koduloomad (kassid, koerad)
niiskuskahjustused
Niiskuskahjustused

korrosioon (metallniidistik, metallpanused)

kõdunemine ehk määndumine

  • oreoolid
  • vettimine

värvide kokkujooksmine

valguskahjustused
Valguskahjustused
  • kiu struktuuri lagunemine
  • pleekumine
konserveerimis restaureerimist de vead
Konserveerimis-restaureerimistöödevead
  • ebakohase konservendi (kliister jms. kasutamine)
  • konservendi (liim, aprett jms.) jäägid
  • ebakohased, kohmakad õmblused
  • laialijooksnud värvid
  • põhjendamatud dublaažid ja paigad