110 likes | 422 Views
Hulkharjasussid. Koostanud: Ülle Irdt MHG. Hulkharjasussid. ~5000 liiki Kuuluvad rõngusside ( Annelida ) hõimkonda Enamlevinud meredes ja ookeanides Liikumiseks igal lülil väljaulatuvad jäsendid e. parapoodid , millel kimp harjaseid.
E N D
Hulkharjasussid Koostanud: Ülle Irdt MHG
Hulkharjasussid • ~5000 liiki • Kuuluvad rõngusside (Annelida) hõimkonda • Enamlevinud meredes ja ookeanides • Liikumiseks igal lülil väljaulatuvad jäsendid e. parapoodid, millel kimp harjaseid. • Kehaõõnt täidab tsöloomivedelik = “hüdrauline skelett” • Sisemised vaheseinad kaitsevad vigastuste eest
Hulkharjasussid • Eestiga piirnevas Läänemeres leitud 8 liiki • Väga harva magevees • 1 liik harjasliimuklaste sugukonnast (Lycastopsiscatarractarum) elutseb rannast eemal banaani- ja kakaoistandustes • Elavad vabalt vees: • pelaagilised –ujuvad vees • Liiguvad põhjas • Peituvad põhjasetetesse
Hulkharjasussid • Osad elavad kommensiaalidena kinnitunult käsnades, erakvähklaste teokodades, meritähtedel, korallidel. • Rikkalikum fauna troopilistes meredes rannalähedal • Barentsi mere põhjas ~90 000 isendit 1m² (Harilik päralehterlane - Maldanesarsi)
Hulkharjasussid • 2 liikumisviisi: • keha painutades • Keha kokku tõmmates ja seejärel sirutades ja parapoodidega töötades: • Kui taha, siis sirutuvad parapoodid koos harjastega välja, kui ette, tõmbuvad parapoodid koos harjastega sisse (hüdrauline liikumine) • Harjaste kuju erineb liigiti (kidalised, pintslilised, labalised jne) http://www.youtube.com/watch?v=J8TfQUM8uu4
Hulkharjasussid • Rand- liivatõlv (Arenicola marina) • Elab kõverates urgudes • Ühest otsast sööb vetikakõdu ja imeb liiva sisse • Tagakehaga lükkab seeditud jäänused ja liiva veepõhja väikese mügarikuna välja • Kalad passivad ja püüavad sabast haarata • Surub harjased käiku ja n.ö.murdub • Kaladele jääb saba, ise elavad edasi http://www.youtube.com/watch?NR=1&v=xk6sqQi6f6I&feature=endscreen
Palooloussid (Euniceviridis) • Enamusel nii suguline kui sugutu sigimine • Sugulisel paljunemisel : eralduvad tihti munarakke täis kehaosad ja tõusevad pinnale. Nt. roheline paloolouss sigib nii oktoobris või novembris noorkuu esimesel päeval. Kogu vesi kubiseb neist “tagumistest otstest”. Kohaliku rahva pidupäev (Fidži ja Samoa saared) • Sugutul sigimisel lähevad teatud hetkel ussid “tükkideks” ja iga osa kasvatab endale puuduvad osad (seega algne uss hukkub)
Kasutatud kirjandus • “Loomade elu” selgrootud I, lk.324-330, (1981) • http://wdict.net/pl/word/wieloszczety/ • http://zoologi.snm.ku.dk/english/collections/invertebrates/Collection_databases/Annelida/ • http://cantabrico2007.blogspot.com/2007/08/invertebrados-2.html • http://www.visualphotos.com/image/1x9171538/lug_worm_arenicola_marina_casts_in_tidal_sand_and • http://www.zooeco.com/0-dom/0-dom-b7-1.html • http://lhsvirtualzoo.wikispaces.com/Samoan+Palolo+Worm • http://de.academic.ru/dic.nsf/dewiki/190555 • http://www.warmus.com/Blaschka%20Cornell%20catalog.htm • http://people.mokk.bme.hu/~daniel/Heni/regebbi/007%20Annelida/ • http://www.pererubio.com/images/35246/7047/ • http://www.youtube.com/watch?v=PGTpxk_X9aU&feature=related • http://www.youtube.com/watch?NR=1&v=_VNep2mh7yU&feature=endscreen