1 / 9

Lauseliikmed

Lauseliikmed. Kasutamiseks 8. klassi emakeeletundides Triinu Pappel Eve Jakobson Juhendaja: Tiia Niggulis Viimsi Keskkool 2002. Öeldis. Öeldis on lauseliige, mis väljendab tegevust ja sisaldab alati tegusõna pöördelist vormi. Õpetaja: “Ants lahkus. ” Mari: "Ants on lahkunud. ”

heinz
Download Presentation

Lauseliikmed

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Lauseliikmed Kasutamiseks 8. klassi emakeeletundides Triinu PappelEve Jakobson Juhendaja: Tiia Niggulis Viimsi Keskkool 2002

  2. Öeldis • Öeldis on lauseliige, mis väljendab tegevust ja sisaldab alati tegusõna pöördelist vormi. • Õpetaja: “Ants lahkus.” • Mari: "Ants on lahkunud.” • Anu: “Ants hakkas minema.” • Anne: “Ants laskis jalga.”

  3. Öeldiseks võib olla: • Lihttegusõna, eitav kõne: • jookseb, pole teinud, oli kuulnud, ära tule; • Liittegusõna - mingi sõna(tüve) ja tegusõna püsiühend, mille osasid ei saa lahutada ega teineteise suhtes ümber paigutada: • alahindame • Ühendtegusõna, mis koosneb määrsõnast ja tegusõnast: • mõtleb ette, pane kokku.

  4. Öeldiseks võib olla: • Väljendtegusõna, mis koosneb käänd- ja tegusõnast ja väljendab ülekantud tähendust: • õppis pähe, laskis jalga • Tegusõna pöördelise ja käändelise vormi ühend: • tuleb lugeda, hakkas sadama, näib lahkuvat.

  5. Alus • Alus on lauseliige, mis väljendab tegijat. Üldjuhul vastab küsimusele kes? või mis? • Mati kaevas auku. • Kui aluse juurde kuulub täiend, siis on kogu fraas aluseks. • Esimeses reas istus vihase näoga mees. • Kui tegusõna on umbisikulises tegumoes, siis lauses alust pole. • Haigele anti rohtu.

  6. Sihitis • Sihitis on lauseliige, mis märgib lauses osalist, kellele või millele tegevus suundub. • Sihitiseks on nimisõna, mis vastab küsimusele kes?, mis?, kelle?, mille?, keda?, mida? • Mart, palun ava aken! • Mart avab akna. • Mart külastab oma vanu häid sõpru.

  7. Määrus • Määrus on lauseliige, mis märgib lauses • asjaolu (tegevuse aeg, koht, viis jms) • Eilehommikul nägin esimesi kuldnokki. • Äsja oli ta siin. • Suure rutuga mindi laiali. • Mati võitles visalt. • osalist, kes on tegevusega kaudsemalt seotud. • Mann mängib Matiga. • Uudist räägiti kõigile majaelanikele.

  8. Praktiline ülesanne nr 1 • Töölehel nr 1 määra lauseliikmed ja kopeeri need tabelis vastavatele kohtadele. Iga lause jaoks on tabelis eraldi rida.

  9. Praktiline ülesanne nr 2 • Töölehel nr 2 moodusta iga tabeli rea järgi eraldi lause. Iga lause aluseks võta sõnaühend veerust “alus”, öeldiseks veerust “öeldis” jne.

More Related