Download
slide1 n.
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
Kvalitatiivsed meetodid uurimist s Airi-Alina Allaste PowerPoint Presentation
Download Presentation
Kvalitatiivsed meetodid uurimist s Airi-Alina Allaste

Kvalitatiivsed meetodid uurimist s Airi-Alina Allaste

620 Views Download Presentation
Download Presentation

Kvalitatiivsed meetodid uurimist s Airi-Alina Allaste

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript

    1. Kvalitatiivsed meetodid uurimists Airi-Alina Allaste

    2. Kursuse teemad Teooria ja meetod Kvalitatiivsete meetodite tunnused. Uurimuse disain Uurija roll Intervjuude lbiviimine Vaatlused Dokumentide anals Diskursuse anals Visuaalsed meetodid Online uurimused

    3. Kursuse teemad Etnograafia Phistatud teooria Narratiivid sotsiaalteadustes Juhtumiuuring Eetilised ksimused Uurimuse kvaliteet. Raporti kirjutamine

    4. Eksam Ba tudengitele kirjalik eksam MA tudengitele kirjalik eksam + kodused lesanded Loengute slaidid on kodulehel KORRALDUSLIKES KSIMUSTES PRDUDA siiri.shalk@tlu.ee

    5. Teooria ja Meetod Airi-Alina Allaste

    6. Kvalitatiivne uurimus on tegevus konkreetses ajas ja kohas. See koosneb reast tlgendamistest ning konkreetsetest uurimistegevustest, mille lesanne on muuta maailma nhtavaks. Kvalitatiivne uurimus on maailma taasesituste jada, mis sisaldab endas vlitmrkmeid, intervjuusid, vestlusi, fotosid, lindistusi ja enda jaoks tehtud memosid. Sellel tasandil hlmab kvalitatiivne uuring endas tlgendavat, tetruud lhenemist maailmale. See thendab, et kvalitatiivsed uurijad uurivad asju nende loomulikus keskkonnas, pdega aru saada vi interpreteerida nhtust selles thenduste ssteemis, mis inimesed ise sellele omistavad. (Denzin & Lincoln, 2005, p. 3)

    7. Kvalitatiivne uurimist algab oletustega, maailmavaatega ja vimalike teoreetiliste lhtekohtadega. Uurimisprobleemide keskmes on thendused, mida indiviidid ja grupid omistavad sotsiaalsele vi inimlikule probleemile. Kvalitatiivsed uurijad kasutavad loomulikult esile kerkivat lhenemist uurimusele, andmete kogumist loomulikus mbruses, mis on tundlik uuritavate inimeste ja paikade suhtes, ja andmete analsi, mis lheneb ksikult ldisele. Lplik kirjalik raport vi esitlus sisaldab endas asjaosaliste hli, uurija refleksiivsust ning ulatuslikku teema kirjeldust ja tlgendust, see panustab valdkonna kirjandusse vi annab mrku tegutsemise vajalikkusest.

    8. Teadusfilosoofiline vastandumine Positivism Seletamine Empiirilised nhtused Teooriad, mis uurivad nende suhteid Kausaalne lhenemine Sotsiaalsed faktid, struktuur (Pigem) kvantitatiivsed uurimismeetodid Hermeneutika Mistmine seestpoolt ei thenda igustamist! Hermeneutiline ring osa terviku ja tervik osa kaudu (nit. kunstiteos) Thendused (Pigem) kvalitatiivsed uurimismeetodid

    9. Metodoloogiline seisukohavtt seotud seisukohavtuga subjekti ja struktuuri suhte kohta (mitte alati) Praktikas sageli segunenud P. Willis Learning to Labour kultuurilised mjud ja thendused struktuuriliste piirangutega seotult Tliste keskkond ja normid ei toeta haridusele phendumist Kool keskklassi kultuuri pikendus, mis jb tlistele vraks Vrtustavad mehelikku fsilist td vs vaimne t Struktuurid ei ole ainult objektiivsed ja hierarhia sellest determineeritud andes vastavaid thendusi, taastoodetakse struktuure

    10. hised jooned (positivism ja hermeneutika) teadusliku diskussiooni thtsus; empiirilised vited peavad olema koosklas uuritud materjali omadustega; teoreetilised vited peavad olema loogilised, ilma seesmiste vastuoludeta; empiirilised ja teoreetilised vited peavad omavahel koosklas olema

    11. Postpositivistlik lhenemine Jrgib uurimuse lesehitusel ja disainil kvantitatiivse uurimuse loogikat Praktikas kasutatakse palju andmettlusprogramme, keskmes on ksimused usaldusest ja kehtivusest Uurimisraport klassikaline - probleem, andmed ja meetodid, tulemused klassikaline phistatud teooriaga (Strauss and Corbin) ja analtilised astmed fenomenoloogilises sotsioloogias

    12. Sotsiaalkonstruktivistlik lhenemine Lhtub vaatepunktist, et maailm on selline, nagu seda tavamistusega tajutakse Praktikas keskendumine intersubjektiivsele suhtlemisele Uurimisraportis oluline selge ja lbipaistev uurija positsioneerimine Fenomenoloogilised uurimused, konstruktivistlik phistatud teooria

    13. Sekkuv lhenemine Keskne idee - peab kaasnema praktiline tegevus hiskonna parandamiseks Praktikas kaasatakse informante sageli aktiivsete tegijatena kogu uurimisprotsessi kigus Uurimisraporti osaks sageli ka konkreetne tegevuskava olukorra parandamiseks Kriitiline etnograafia ning osaliselt ka narratiiviuurimused

    14. Pragmaatiline lhenemine Thtis on see, kuidas asi lpuks vlja tuleb, kasutatakse kike mis ttab Praktikas kasutavad selle suuna esindajad paljusid erinevaid meetodeid, vajadusel nii kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid Etnograafilised uurimused ja juhtumiuuringud, mis kombineerivad kvalitatiivset ja kvantitatiivset materjali

    15. Kvalitatiivsete meetodite lhiajalugu sotsioloogias Thelepanu kvalitatiivsetele uurimustele 70ndatel vastukaaluks funktsionalismile ja positivistlikule teadusele (Saksamaal Habermas; USAs alguses Glaser ja Strauss)? Uus eelkige VASTANDUS kvantitatiivsed meetodid versus kvalitatiivsed Kvalitatiivsed meetodid olnud koguaeg Durkheim Enesetapp; Usundielu algvormid Antropoloogia meetodid sama mis kvalitatiivsed meetodid sotsioloogias Elulaadi, deviantsuse, subkultuuri uurimused

    16. Diskussiooni lhiajalugu: Chicago koolkond Traditsiooniline periood (Chicago koolkond) Sotsioloogia kateeder 1892 ttajatel muu hariduslik taust kui sotsioloogia Osalus ritada melda nii nagu uuritavad Keskendumine Chicago linnale Linna, deviantsuse ja subkultuuri uurimuste juured

    17. Disussiooni areng Ameerikas Alates1970 kvalitatiivsete meetodite formaliseerumine ja pikute kirjutamine anrite segunemine (1980) erinevad teooriad ja meetodid krvuti 1980ndate keskpaigast -- esindatuse ja usutavuse kriis 1990ndatest lokaalsed seletused; kvalitatiivsete meetodite seostamine demokraatliku poliitikaga

    18. Paralleelne areng/diskussioon Saksamaal Habermas juhib thelepanu Ameerika arenguile (Garfinkel, Goffman jne) etnometodoloogia ja smbolilise interaktsionismi import 70ndate lpus kohalik diskussioon 80ndad narratiiv-intervjuu (Schtze) ja objektiivne hermeneutika (Overmann)? Uurimuspraktika ja pikud alates 80ndate lpust ja 90ndatest

    19. Olulisimad koolkonnad kaasaegse kvalitatiivse metodoloogia arengus (Flick 2006) Phistatud teooria Etnometodoloogia Narratiivianals ja eluloo uuringud Etnograafia Kultuuriuurimused Soouuringud

    20. Phistatud teooria Vana teadusmudeli pstitada teooriast lhtuvalt hpotees, mida empiiriaga testida lhkumine Induktiivne lhenemine - vljale minek ilma teooriata Olulised kategooriad formuleeruvad andmete kogumise (eelanalsi) kigus Kaasaegne lhenemine olemasolevate teooriate ja uute kategooriate kombineerimine (oluline avatus ja lhtekohtade teadvustamine)?

    21. Etnograafia Algselt kasutati eelkige antropoloogias, ilma konkreetse metodoloogilise petuseta Muutunud populaarseks paljudes erinevates distsipliinides alates 80ndatest Etnograafia pdleb protsesside mistmisele neid lbi elades Kombineerib erinevaid meetodeid samu phimtteid jrgides Oluline materjali (sndmuse) ja selle representeerimise suhe

    22. Etnometodoloogia Vestlusanals intervjuu kui interaktsiooni protsess Edasiarendus ka diskursuse anals Oluline naturaalsed andmed - mitte spetsiaalsed intervjuud, vaid igapevavestluste vi situatsioonide lindistamine

    23. Narratiivi anals Narratiivintervjuu keskendub eluloo kirjeldusele Neid narratiive analsides leiab vastuseid ka laiadele hiskondlikele teemadele, jlgides paralleelselt hiskonnas toimuvat

    24. Kultuuriuurimused Birminghami koolkond. Eelkige populaarkultuuri, meedia ja subkultuuri uurimused Vastandumine (lisaks statistilistele sotsiaaluuringutele) ka 70ndate hiskonnastruktuuride rhutamisele (marksism) - mis seletas hiskonna nhtusi struktuuridest lhtuvalt Kultuuriuuringud toonitasid subjekti thtsust ka selles, milliseks kujunevad struktuurid Subjekt tegutseb lhtudes THENDUSTEST, mida ta annab maailmale Kultuuriuurimus on lai miste ja sisaldab ka teistsuguseid lhenemisi (nit. Bourdieu)

    25. Soouuringud Teadmine sltub selle valdaja kohast/vaatepunktist hiskonnas Kuna teadmine oleneb kontekstist ja on situatsiooniline, pole kik vaatepunktid vrdses seisus asjade seletamisel Seisukoht (standpoint) kogemusele phinev rhmaarvamus Teadmise poliitilisus

    26. Kvalitatiivsed lhenemised hariduses koloogiline Pshholoogia Holistiline Etnograafia Kognitiivne Antropoloogia Kommunikatsiooni Etnograafia Smboliline Interaktsionism (Jacob 1987) Antropoloogilised Vaatenurgad Sotsioloogilised Vaatenurgad Bioloogilised Vaatenurgad Juhtumiuuringud Isiklikud Kirjeldused Kognitiivsed Uuringud Ajaloolised Uuringud (Lancy 1993)

    27. Kvalitatiivsed lhenemised pshholoogias Etnograafia Phistatud Teooria Hermeneutika Empiiriline Fenomenoloogiline Uurimus Leiutuslik (heuristiline) Uurimus Transtsendentaalne (metafsiline) Fenomenoloogia (Moustakas 1994) Kategooriad Kvalitatiivsetele Meetoditele: Etnograafia Fenomenoloogia Tehisobjektide (Artefaktide) Uuringud (Slife ja Williams 1995)

    28. Kvalitatiivsed lhenemised sotsiaalteadustes Phistatud Teooria Etnograafia Fenomenoloogia Elu Ajalood Vestlusanalsid (Strauss ja Corbin 1990) Juhtumiuuringud (case studies) Etnograafia Fenomenoloogia Etnometodoloogia Tlgenduslikud (interpretatiivsed) Praktikad Phistatud Teooria Biograafiline Ajalooline Kliinilised uuringud (Denzin ja Lincoln 1994)

    29. Metodoloogilised lhtekohad (Cresswell 2007) Narratiivne Fenomenoloogiline Phistatud teooria Etnograafia Juhtumiuuring

    30. Narratiivne lhenemine Keskenduvad lugudele, mida indiviidid oma kogemustest rgivad Tbid: biograafiline, autobiograafiline, elu ajalugu

    31. Tuleneb humanitaariast, kaasa arvatud antropoloogia, kirjandus, ajalugu, pshholoogia ja sotsioloogia ksikisiku elu uurimine Vajadus rkida lugusid isiklikest kogemustest he vi enama isiku uurimine Philiselt intervjuude ja dokumentide kasutamine Andmete analsimine lugude jaoks, uuesti jutustatud lood, teemade arendus, tihtipeale kronoloogia kasutamine ksikisiku(te) elu kohta narratiivi moodustamine

    32. ldine uuringustruktuur Sissejuhatus (probleem, ksimused) Uuringu kik (narratiiv, ksikisiku olulisus, andmete kogumine, analsitulemused) Lugude raport Isikud teoretiseerivad oma elu le Narratiivi ligud identifitseeritud Thendusmustrid identifitseeritud (sndmused, protsessid, epifaaniad, teemad) Kokkuvte (Kohandatud Denzin 1989a, 1989b)

    33. Fenomenoloogia Keskendub THENDUSTELE, mida erinevad indiviidid oma kogemusele phinedes mingile fenomenile annavad (viha, professionaalsus, alakaaluline olemine, vigane olemine vms.)

    34. Tuleneb filosoofiast, pshholoogiast ja haridusteadusest Kogemuse olemuse mistmine Vajadus kirjeldada lbielatud nhtuse olemust Mitme sama kogemusega isiku uurimine Philiselt ksisikutega tehtud intervjuud, kuid samuti kasutatakse dokumente ja vaatlusi Andmete analsimine thtsate tluste, thendusksuste, tekstuuri ja struktuuri kirjeldamise, olemuse kirjeldamise jaoks Kogemuse olemuse kirjeldus

    35. ldine uuringustruktuur Sissejuhatus (probleem, ksimused) Uuringu kik (fenomenoloogia ja filosoofilised oletused, andmete kogumine, anals, tulemused) Olulised vited Videte thendus Thenduste teemad Nhtuse phjalik kirjeldus (Kohandatud Moustakas 1994)

    36. Phistatud teooria Klassikaline lhenemine (Glaser ja Strauss) teooria tuleb luua empiiria alusel, teooria (empiiria lhedase seletuse) avastamine Konstruktivistlik perspektiiv (Charmaz) rhutab seda, et sltuvast kesksest tegijast on palju erinevaid maailmu

    37. Tuleneb sotsioloogiast Vljalt kogutud andmetel phineva teooria arendamine Vajadus anda seletusi, empiiriakeskseid teooriaid nhtustele, mida teooria ei kata Paljusid isikuid haarava protsessi, tegevuse vi interaktsiooni uurimine Philiselt 20-60 isikuga lbiviidud intervjuud Andmete analsimine avatud kodeerimise, telgkodeerimise ja valikulise kodeerimise kaudu Teooria (sageli joonisega illustreeritud) loomine

    38. ldine uuringustruktuur Sissejuhatus (probleem, ksimused) Uuringu kik (phistatud teooria, andmete kogumine, anals, tulemused) Avatud kodeerimine Telgkodeerimine (axial coding) Valikuline kodeerimine ja teoreetilised vited ning mudelid Diskussioon teooriast ja kontrastidest koos ulatusliku kirjandusega (Kohandatud Strauss & Corbin 1990)

    39. Etnograafia Keskendub mingile tervele kultuurilisele rhmale ja uurib selle rhma uskumisi, vrtuseid, kitumist ja keelt 2 peamist lhenemist realistlik ja kriitiline etnograafia

    40. Tuleneb antropoloogiast ja sotsioloogiast hist kultuuri jagava grupi kirjeldamine ja tlgendamine Grupi kultuuri jagatud mustrite kirjeldamine ja tlgendamine hist kultuuri jagava grupi uurimine Peamiselt vaatlused ja intervjuud, kuid vahel vljal aega veetes ka teiste allikate kogumine Andmete analsimine kultuuri jagava grupi kirjeldamise kaudu, gruppi puudutavad teemad Kultuuri jagava grupi toimimise kirjeldus

    41. ldine uuringustruktuur Sissejuhatus (probleem, ksimused) Uuringu kik (etnograafia, andmete kogumine, anals, tulemused) Kultuuri kirjeldus Kultuuriteemade anals Tlgendus, ppetunnid, tekkinud ksimused (Kohandatud Wolcott 1994b)

    42. Juhtumiuuring Juhtumiuuring keskendub mingile kindlale teemale, mida siis uuritakse lbi he vi mitme juhtumi kasutades erinevaid meetodeid Tbid: instrumentaalne ksikjuhtum mingi teema seletus lbi he juhtumi mitmete juhtumitega uuring ksikjuhtum fookuses ongi konkreetne juhtum ise

    43. Tuleneb pshholoogiast, igusteadusest, politoloogiast ja meditsiinist he vi mitme juhtumi svakirjelduse loomine he vi mitme juhtumi svitsi mistmise vimalikuks tegemine he nhtuse, programmi, tegevuse, enama kui he isiku uurimine Kasutatakse paljusid allikaid nagu niteks intervjuud, vaatlused, dokumendid Juhtumi ja juhtumi teemade ning juhtumitevaheliste teemade kirjeldamise kaudu andmete analsimine he vi mitme juhtumi detailse analsi arendamine

    44. ldine uuringustruktuur Sissejuhatus (probleem, ksimused, juhtumiuuring, andmete kogumine, anals, tulemused) Juhtumi/juhtumite kirjeldus ja selle/nende kontekst Teemade arendus Valitud teemade detailsemalt ksitlemine Vited Kokkuvttev vinjett (Kohandatud Stake 1995)

    45. Teadusparadigmad, teoreetilised maailmavaated (postpositivism, sotsiaalkonstruktivism jne) Teooriad (kriitiline teooria, feministlikud teooriad, queer-teooriad jne) Metodoloogiad (etnograafia, phistatud teooria jne.) Meetodid (osalusvaatlus, intervjuude lbiviimine, dokumentide anals jne)