1 / 23

Rahandusministeerium

TÄIDESAATVATE RIIGIVÕIMU ASUTUSTE STRATEEGILISED ARENGUKAVAD. Annika Hinno Halduspoliitika osakond 16. veebruar 2006. Rahandusministeerium. Ettekande teemad:. Peamised tunnused, mis iseloomustavad Eesti lähenemist strateegilisele planeerimisele

hanne
Download Presentation

Rahandusministeerium

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. TÄIDESAATVATE RIIGIVÕIMU ASUTUSTE STRATEEGILISED ARENGUKAVAD Annika Hinno Halduspoliitika osakond 16. veebruar 2006 Rahandusministeerium

  2. Ettekande teemad: Peamised tunnused, mis iseloomustavad Eesti lähenemist strateegilisele planeerimisele Strateegilise planeerimise süsteemi kujunemine Eestis ja viimase viie aasta muudatused

  3. Põhiküsimus Kas me teeme õigeid Kas me teeme asju asju? õieti? Strateegiline planeerimine Operatiivne planeerimine (MIDA?) (KUIDAS?) “Inimesed ja nende juhid töötavad nii kõvasti selle kallal, et olla kindel, et asju tehakse õieti, et neil on vaevalt aega mõelda selle üle, kas nad teevad õigeid asju.” Stephen R. Covey

  4. Milleks seada eesmärke avalikus sektoris? • selge seisukohavõtt sellest, mida valitsus üritab saavutada • selge suund tegevustele • avaliku sektori parem aruandlus Teadmine, et teeme ÕIGEID asju, mitte valesid asju õieti. • Strateegiline planeerimine võimaldab analüüsida tegevuste põhjusi ja tagajärgi.

  5. Miks on avalikus sektoris keeruline planeerida? • Erinevad sihtgrupid, kliente on keeruline määratleda • Keerukusest ja kõikehõlmavusest tulenevalt eesmärkide ebaselgus • Lühi- ja pikaajaliste plaanide võimalik vastuolulisus sh valitsuste vaheldumine (poliitikute-ametnike dilemma) • Huvigruppide mõju otsustamisprotsessis • Meedia mõju • Tegevuste tulemuslikkuse hindamise keerukus • Avalike teenistujate võimuses on sümboolsed ja ebaselged eesmärgid interpreteerida ümber kuni konkreetsete tehniliste tööplaanideni.

  6. Milline olukord ajendas strateegilise planeerimise süsteemi looma? • Vähene arutelu Vabariigi Valitsuse eesmärkide ja prioriteetide üle, nende ebaselge maksumus • Puudus pikemaajaline planeerimisraamistik • Eelarveliselt ebarealistlikud poliitikad • Strateegiadokumentide rakendusplaanid nõrgad • Arengut kavandavate dokumentide paljusus, ebaselgus ja seostamatus

  7. Riigi tasandil on vaja Igasugune süsteem vajab toimimiseks kindlaid raampõhimõtteid • seostada poliitikad, planeerimine ja eelarvestamine • äratada strateegiad ellu planeerimise ja aruandluse seostamisega • kehtestada nõuded arengukavadele, need liigitada ning seostada eelarvestamise, konkreetsete tegevuskavade ja aruandlusega

  8. Arenguetapid strateegilises planeerimises Kuni 2002.a üksikud tulemusjuhtimise ja strateegilise planeerimise elemendid on rakendatud, keskvalitsuse tasandil puudus kohustus koostada strateegilisi plaane * 2000 IPSELL (Improving Public Sector Performance) * 2001 avaliku halduse arendamise baasdokument õigusliku aluse loomine strateegilisele planeerimisele (arengukavade hierarhia, riigieelarvestrateegia, tegevuskavad) Alates 2002.a.

  9. Strateegilise planeerimise raamistik Riigieelarve seadus §10 Ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti lähtealused • eelarvestrateegia, • strateegilised arengukavad, • ministeeriumi ja tema valitsemisala riigiasutustetegevuskavad • investeeringute kavad. Strateegiline arengukava • arenguvisioone, eesmärke • vajalikke tegevusi, • hinnangulisi ressursse kajastav dokument.

  10. Tänane lahendus • 13. detsembri 2005. a Vabariigi Valitsuse määrus nr 302:“Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord”.https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=968099 • Eelnõu koostamisse kaasatud lai ring osapooli (ministeeriumid, kantslerid), Eesti ja rahvusvahelisi vastava valdkonna eksperte

  11. Määruse reguleerimisala • täidesaatva riigivõimu asutused • määrust ei kohaldata maavanema kinnitatavate arengukavade suhtes ja ministri kinnitatavate valdkonna arengukavade suhtes. • valdkonna arengukavade nõudeid ei kohaldata välislepingutest või Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevate arengukavade suhtes. Määrust kohaldatakse teistest seadustest tulenevate arengukavade suhtes niivõrd, kuivõrd seadusest ei tulene teisiti.

  12. Strateegiliste arengukavade liigid Strateegilised arengukavad ministeeriumi valitsemisala arengukava (edaspidi valitsemisala arengukava) valitsemisala riigiasutuse arengukava (edaspidi riigiasutuse arengukava) Valdkonna arengukava Organisatsioonipõhine arengukava

  13. Valdkonna arengukavad Kajastavad ühe või mitmevaldkonnaeesmärke ja nende saavutamiseks vajalikke meetmeid, mille elluviimist korraldab kas üks ministeerium või mitu ministeeriumi koostöös. MIN 1 MIN V V V MIN 2 TV MIN 3 V V V

  14. Organisatsioonipõhine arengukava 1) ministeeriumi VALITSEMISALA ARENGUKAVA On sisendiks riigi eelarvestrateegiale Hõlmab kogu ministeeriumi ja valitsemisala tegevusi (sh rutiine) 2) ministeeriumi valitsemisala RIIGIASUTUSE ARENGUKAVA Hõlmab vaid konkreetset riigiasutust ja tema tegevusi Peab olema vastavuses valitsemisala arengukavaga, kuhu kuulub kohustuslik kõigile ministeeriumidele Minister otsustab igal üksikul juhul

  15. Näited arengukavade liikidest Valdkonna arengukava Hariduskorraldus vanglas. Arengukava 2004-2006 Riiklik HIVi ja AIDSi strateegia aastateks 2006-2015 Eesti säästva arengu riiklik strateegia “Säästev Eesti 21” Organisatsioonipõhine arengukava * Valitsemisala* Riigiasutus Rahandusministeeriumi strateegia 2006 - 2009Maksu- ja Tolliameti strateegia 2005- 2008

  16. Strateegiate ja eelarve vahelised seosed KESKSTRATEEGIAD Lähtutakse: julgeolekupoliitika, riigi konkurentsivõime tõstmise ja säästva ning jätkusuutliku arengu strateegilistest arengukavadest Arvestatakse: Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga VALDKONNA ARENGUKAVAD MINISTEERIUMI VALITSEMISALA ARENGUKAVA RIIGI EELARVESTRATEEGIA (RES) RIIGIEELARVE RIIGI EELARVESTRATEEGIA (kehtiv) RIIGIEELARVE; TEGEVUSKAVAD (kehtivad)

  17. Arengukavade sisunõuded

  18. Arengukavade võrdlus

  19. Valdkonna arengukava protsess

  20. Valitsemisala arengukava protsessriigi eelarvestrateegia kujunemine Valitsemisala arengukava arutelu peaministriga RIIGI EELARVESTRATEEGIA (hiljemalt 31.maiks) Valitsemisala arengukava täiendamine 1 aasta võrra, esitamine RM-le 1. märtsiks Eelarveprojektide ja tegevuskavade esitamine Riigieelarve läbirääkimised Eelarveprojekti kinnitamine valitsuses (hiljemalt septembri lõpp) Riigieelarve menetlemine Riigikogus Riigieelarve vastuvõtmine järgmiseks aastaks Vabariigi Valitsuse kulude liigendamine ja tegevuskavade kinnitamine

  21. Rahandusministeeriumi edasised sammud • strateegilise planeerimise käsiraamat http://www.fin.ee/failid/SP_kasiraamat_2006_030206.doc http://www.fin.ee/?id=14453 • jätkub asutuste nõustamine, arengukavade analüüs • jätkub RES 2007 – 2010 koostamine: 1. märtsiks esitatakse valitsemisala arengukavad

  22. Lõpetuseks Strateegilise planeerimise süsteem • toetab valitsuse eesmärkide realiseerimist • toetab distsiplineeritud otsustamist • tagab parema etteennustatavuse • aitab kaasa efektiivsemale majandamisele • on Eestis eelarvestamisega seotud Strateegiline planeerimine ei ole imerohi, … pigem aitab saada ühtsema pildi sellest, mida ja kuidas teha tuleks. Eestis on tehtud teatud edusamme selles osas, … aga veelgi rohkem on teha jäänud.

  23. Tänan! Lisainfo Annika Hinno Halduspoliitika osakond Riigihalduse talitus peaspetsialist 6 113 623 annika.hinno@fin.ee

More Related