1 / 11

LITOSFÄÄR

LITOSFÄÄR. Maa siseehitus 1.sisetuum-koosneb Ni, Fe 2. välistuum-Ni, Fe vedelas olekus 3. alumine vahevöö- tahke, ränist 4.astenosfäär-vedelas olekus, basaltse magma tekke piirkond e. kivimite üles sulamine 5. ülemine vahevöö 10- 200 km sügavusel 6. maa koor, mis jaguneb

halla-guerrero
Download Presentation

LITOSFÄÄR

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. LITOSFÄÄR

  2. Maa siseehitus 1.sisetuum-koosneb Ni, Fe 2. välistuum-Ni, Fe vedelas olekus 3. alumine vahevöö- tahke, ränist 4.astenosfäär-vedelas olekus, basaltse magma tekke piirkond e. kivimite üles sulamine 5. ülemine vahevöö 10- 200 km sügavusel 6. maa koor, mis jaguneb mandriline ja ookeaniline

  3. Ookeaniline maakoor- mood. maailmamere põhja, koosneb • kivimitest, mis tekkinud basaltse magma tardumisel • Magma- tulikuum vedel kivimmass • Laava-maapinnale jõudnud magma • Mandriline maakoor- mood. mandreid koosneb tard-,sette- • ja moondekivimitest

  4. Maakoor koos astenosfääri peale jääva vahevööga nim. litosfääriks, mis jaguneb laamadeks. Laamad- naaberalade suhtes liikuvad hiigelsuured litosfääriplokid Maakoor on tahketest kivimitest koosnev kiht. Soojuslikud konvektsioonid- suurema tihedusega ainemassid liiguvad planeedi sisemusse, väiksema tihedusega maapinna suunas, tekkib ringlemine maa sisemuses. (laamtektoonika)

  5. Litosfääri elemendid- O, Si, Fe, Mg, Ca, Al, K, Na • Mineraalid- tahke lihtaine, tekkivad looduses aine tahkestumise • käigus nii gaasides kui vedelikes. Mineraalidel kindel ehitus, kus • aatomid paiknevad kindla korra järgi • Näit. grafiit, teemant • Kivim-tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis jaguneb: • 1.Tardkivim • 2.Settekivim • 3.Moondekivim • Maak- majanduslikult huvi pakkuvad kivimid ja mineraalid • Näit.: rauamaak, vasemaak, boksiit

  6. Tardkivimid-tekivad magma aeglasel jahtumisel ja tardumisel • Maakoores (süvakivimid, näiteks graniit) või laava kiirel tardumisel maapinnal (purskekivimid, näiteks basalt). Suur osa maakoorest koosneb tardkivimitest. • Tardkivimeid nim. ka kristalseteks kivimiteks, mida aeglasemalt tardub seda suuremad kristallid. • GRANIIT Soomes, Rootsis paljandub, kuna seal puudub settekivimite kiht. On kõva ja vastupidav Ilmastikutingimustele.

  7. Setted tekivad tard- sette- ja moondekivimite lagunemisel päikesekiirguse, õhu,temp kõikumise ja vee toimel. Settekivimid tekivad setete kivistumisel (liivast – liivakivi; vetikate jäänuste settimisel - põlevkivi; surnud mereloomade lubjarikkad kojad ja skeletid – lubjakivi; maapõue sügavusse sattunud organismide jäänused-nafta, maagaas jne.) fossiilid põlevkivi

  8. Moondekivim-tard- või settekivimi sulamisel ja ümberkristalliseerumisel Tekkinud. graniit gneiss

  9. kvartsiit liivakivi

  10. lubjakivi marmor

More Related