1 / 20

Elektrofiilne liitumisreaktsioon

Elektrofiilne liitumisreaktsioon. Alkeenide nimetamine. -een. Nimetamisel kasutatakse järelliidet: Leia pikim süsinikuahel. Leia asendusrühmad. Leia kordne side. Nummerda süsinikuahel alustades sealt, kus kordne side on kõige lähemal . Asendusrühmad reasta tähestikujärjekorras.

hali
Download Presentation

Elektrofiilne liitumisreaktsioon

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Elektrofiilne liitumisreaktsioon

  2. Alkeenide nimetamine -een Nimetamisel kasutatakse järelliidet: • Leia pikim süsinikuahel. • Leia asendusrühmad. • Leia kordne side. • Nummerda süsinikuahel alustades sealt, kus kordne sideon kõigelähemal. • Asendusrühmad reasta tähestikujärjekorras. • Asendusrühmade arv näita ära eesliitega. • Sideme asukoht näita numbriga järelliite ees. (number pannakse selle süsiniku järgi, millest side algab)

  3. Sideme asukohta ei tule numbriga näidata, sest paiknemiseks on ainult üks võimalus eteen propeen but-2-een 1 3 4 4 2 but -2-een dikloro 4- -1,4- bromo

  4. eteen but-2-een Ülesanne: nimeta järgmised sturktuurid: 2-kloropropeen 2 1 3 2 1 3 4 3-metüülbuta-1,2-dieen

  5. Alküünide nimetamine -üün Nimetamisel kasutatakse järelliidet: • Leia pikim süsinikuahel. • Leia asendusrühmad. • Leia kordne side. • Nummerda süsinikuahel alustades sealt, kus kordne sideon kõigelähemal. • Asendusrühmad reasta tähestikujärjekorras. • Asendusrühmade arv näita ära eesliitega. • Sideme asukoht näita numbriga järelliite ees. (number pannakse selle süsiniku järgi, millest side algab)

  6. etüün but-2-üün pent-1-üün 1 2 3 4 4-bromo -2-üün -1,4-dikloro but

  7. 1 2 3 4 1-klorobut-1,3-diüün 4-metüülheks-4-een-1-üün Ka kordsete sidemete liited järjestatakse tähestikuliselt! (eelistatakse enamhüdrogeniseeritut!)

  8. sp2 hübridisatsioon 2p 2p 1s 2s 2p 2sp2 sp2sp2 hübridiseerunud orbitaalid aatomis on üks p-orbitaal toimusergastamine Üks 2s ja kaks 2 p orbitaali Hübridiseerusid. 120o Tekkis kolm hübridiseerunud orbitaali ehk sp2 orbitaali.

  9. Alkeeni kahekordne side σ-side -side, mis moodustub kahel pool σ-sidemega määratud tasandit. elektronid Siia võivad liituda vesinikud.

  10. sphübridisatsioon 2p 2p 1s 2s 2p sp sp hübridiseerunud orbitaalid aatomis on kaks p-orbitaali toimub süsinikuergastamine Üks 2s ja üks 2 p orbitaali Hübridiseerusid. 180o Tekkis kaks hübridiseerunud orbitaali.

  11. Süsiniku aatomid võib liituda vesinik σ-side -side -side

  12. Elektrofiilne liitumisreaktsioon Küllastumata ühendi reageerimine vesinikhalogeniidiga Eteen + soolhape HCl dissotsieerub + H H C C + Cl H - H H H+ lõhub -sideme. Kordne side katkes. Vesinik moodustab ühe süsinikuga sideme. Teisel C-l on vaba orbitaal (puudu elektron), see- tõttu moodustab sideme Cl—ga.

  13. Eelnev võrrand üldistatult Kui süsinikuahel pikem, hargnenud (H-de arv ei ole kõigi C-de juures võrdne) tuleb järgida Markovnikovi reeglit.

  14. H H C C C H H H H Markovnikovi reegel Ühinemisreaktsionil liitub elektrofiilne osake (prooton) kordse sideme selle C-ga, millega on seotud rohkem vesinikke, nukleofiilne osake (Hal- või OH-) selle C-ga, mille juures on rohkem C-C sidemeid. Cl - Katkenud sideme kõrval oleval C-st tekib elektrofiil, mis liidaks nukleofiili. δ H+ Prooton ja π-sideme elektronid moodustavad sideme Kordne side on nukleofiilsustsenter H + H-de arv!

  15. Markovnikovi reegel Elektrofiilsustsenter- elektronegatiivsem Br- võttis elektronid Endale. H+ H H H H C C + C Br H - H H H Nukleofiilsustsenter, sest omab elektronpaari. Happed dissotsieeruvad vees, H omab laengut “+”. Teine süsinik, mis on tühja orbitaali tõttu elektrofiil moodustab sideme Br- ga.

  16. Markovnikovi reegel üldistatult - + elektrofiil nukleofiil nukleofiilsustsenter elektrofiilsustsenter reaktsioonitsenter ründav osake

  17. Hüdraatimine ehk reageerimine H2O-ga (happelises keskkonnas). Prooton, tekib happelises keskkonnas. Üks vesinik on üle, see eraldub prootonina. H+ + O H H H + H H C C H H Hapnikul on vabad elektronpaarid. Süsinikul on puudu elektron. C on seotud kolme aatomiga, tal on “+” laeng.

  18. Eelnev reaktsioon võrrandina H OH H+ alkeen alkohol H2O

  19. Analüüs Nukleofiilsustsentrid Elektrofiilsustsenter Ründav osake Reaktsioonitsenter

  20. Reaktsioonivõrrand

More Related