1 / 30

Teaduse ja tehnoloogia areng.

Teaduse ja tehnoloogia areng. 10.Klass Õpetaja J. Vidinjova Allikad: Üldmaateadus gümnaasiumile, Eesti Loodusfoto, 2004; Üldmaateadus gümnaasiumile, AS Bit, 2003; www.wikipedia.org. Inimteadmiste vormid . Religioon : MA USUN, et........ - väide ei vaja põhjendamist

halden
Download Presentation

Teaduse ja tehnoloogia areng.

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Teaduse ja tehnoloogia areng. 10.Klass Õpetaja J. Vidinjova Allikad: Üldmaateadus gümnaasiumile, Eesti Loodusfoto, 2004; Üldmaateadus gümnaasiumile, AS Bit, 2003; www.wikipedia.org

  2. Inimteadmiste vormid • Religioon : MA USUN, et........ - väide ei vaja põhjendamist • Kunst - maailmatunnetuse edasiandmise viis: MA TUNNEN, et ... - väide ei vaja põhjendamist • Teadus : MA ARVAN, et ........ - väide vajab põhjendamist

  3. Mis on maailmapilt? Maailmapilt on terviknägemus maailmast ja inimese kohast selles. Teaduslik meetod on terviklik lähenemine, mis võimaldab omavahel seostada asju ja protsesse ning mis teeb seega faktide omandamise lihtsamaks

  4. Maailmapildi kujundamine • Loodusteaduse teke • Geograafilised avastused /maadeuurijad / • Meetodite revolutsioon • Geoteaduste teke • Seletus loodusteadustes • Murrang geoteadustes • Globaalökoloogia

  5. Loodusteaduse teke • Idamaade tsivilisatsioonid: Babüloonia, Egiptus, Hiina, India, Kreeka ARISTOTELES ( 384-322 e.Kr.) • Antiikaja tähtsaim mõtleja • Oma aja teadmiste süstematiseerija • Teadusliku mõtte arengu tooniandja KLAUDIOS PTOLEMAIOS ( u. 90-160 ) • Egiptuse matemaatik, astronoom, geograaf • Geotsentrilise maailmasüsteemi matemaatilise teooria arendaja • Matemaatilise kartograafia rajaja

  6. Geograafilised avastused • 15. sajandit nimetatakse suurte geograafiliste avastuste ajastuks • Christoph Kolumbuse merereis Euroopast Ameerikasse ( 1492)

  7. Christoph Kolumbuse I merereis Euroopast Ameerikasse 03.08.1492-15.03. 1493

  8. Kolumbuse reisid Ameerikasse

  9. Geograafilised avastused Vasco da Gama jõudmine ümber Aafrika Indiasse ( 1498)

  10. Esimene ümbermaailmareis 1519-1522

  11. 20. septembril 1519. aastal sõitis portugallaneFernao de Magalhaes(Ferdinand Magellan) (1480-1521) välja viie laevaga, pardal kokku 265 meest. Piki Lõuna-Ameerika idarannikut edelasse purjetades avastati La Plata laht ja uuriti Patagoonia rannikut, kuhu jäädi talveks. 1520. aastal jätkati retke, avastati Tulemaa ja nüüd tema nime kandev väin. Keerukast väinast läbisõit võttis aega üle kuu ning sealt jõuti 1520. aasta novembri lõpul ookeanile, mille Magalhaes nimetas hiljem Vaikseks ookeaniks. Läbiti Okeaania, jäid esimese saarestikuna teele Mariaanid ja seejärel Filipiinid. Pärast ekspeditsiooni juhi surma avastati Kalimantani saar. Hispaaniasse jõudis 7. septembril 1522. aastal  tagasi ainult üks laev 18 mehega de El Cano juhtimisel.

  12. Abel Janszoon Tasman 1603-1659 1642.-1644. a Hollandi meresõitja A.J.Tasman esimesena uuris Austraalia lähiümbrust, Uus-Meremaad, Tonga ja Fidži saari. Tasmaania saar oli avastatud 24. novembril 1642, Abel Tasman nimetas maa Anthoonij van Diemenslandt'iks, kes oli tema reiside rahaline toetaja, hiljem saar sai nime Tasmaania.

  13. See oli “hiilgav ebaõnnestumine”, sest tehti ring ümber mandri mandrit leidmata

  14. A.I. Krusenstern, F.G. Bellinshausen (1778-1852) , F. Wrangel, K.E. Baer ja A.T. Middendorf: meresõitjad ja maadeuurijad

  15. Eestist pärit maadeuurijad: • maailmaookeanide kaardistamine ja kirjeldamine (Lõunamerede atlas, I kd. 1823, II kd. 1826) • maailma esimesed ökoloogilis-geograafilised uurimused — Siberi uurimisel, pakuvad huvi tänapäevalgi. • Venemaa põhjaalade uurimine. Venemaa etnograafia ja füüsilise antropoloogia uurimused

  16. Meetodite revolutsioon: • hüpoteesi täpne püstitamine ja selle katseline kontroll universaalsete loodusseaduste avastamiseks; • üksikteadmiste terviklikuks pildiks sidumine

  17. Mikolaj Kopernik (Kopernikus) 1473-1543 Tema planeetide liikumise teooria sai aluseks heliotsentrilisele maailmasüsteemile. ( Planeedid liiguvad ümber Päikese)

  18. Galileo Galilei ( 1564-1642) *pani aluse teaduslikule eksperemendile *astronoom, matemaatik, füüsik *mõõteriistade (termomeeter, baromeeter jms) looja *vaba langemise seadused *pani aluse mehaanikale

  19. Isaac Newton ( 1643-1727) • Klassikalise mahaanika põhiseadused • Gravitatsiooniseadused • Optika seadused

  20. Geoteaduste teke Karl Linné ( 1707-1778): *ladinakeelne teaduslik süsteem elusolendite kirjeldamiseks * kolm põhirühma: taimed, taimloomad, loomad *igaühel on kahesõnaline nimetus: perekond + liik

  21. Seletus loodusteadustes • Charles Lyell ( 1797-1895) : geoloog, aktualismiprintsiibi looja, aktualism on aluseks geoloogilisi protsesse uurivatele meetoditele • Charles Darwin ( 1809-1882): loodusteadlane, kelle evolutsiooniteooria muutis kogu looduslikku maailmapilti: taime –ja loomaliigid pole muutumatud

  22. Murrang geoteadustes Pangea • Alfred Wegener ( 1880-1930), meteoroloog • Mandrite triiv on hüpoteesmandrite liikumisest üksteise suhtes

  23. Laamtektoonika teooria • Harry Hess ( 1906-1969), geoloog: merepõhi laieneb keskmäestikest kahele poole • Dan McKenzie, geofüüsik: maakoor koosneb laamadest • Jason Morgan, geoloog: laamad liiguvad • Uurimislaev Glomar Chellenger ( 1968-1981) : ookeanide põhja puurimistööd tõestasid laamtektoonika paikapidavust

  24. Globaalökoloogia Vladimir Vernadski ( 1863-1945), geoloog, biokeemia rajaja, biosfääriõpetuse arendaja ( elusaine kui biomassi kasutamine füüsikalise suurusena)

  25. Geograafiateaduse arengus võib eristada mitut etappi. Reastage järgnevalt nimetatud etapid ja selgitage, miks ühel või teisel perioodil pöörati tähelepanu just sellele uurimissuunale? • Loodus-ja ühiskonnanähtuste kompleksne ehk süsteemne uurimine • Eri piirkondade kirjeldamine • Looduse komponentide omavaheliste seoste uurimine • Looduse üksikelementide uurimine

  26. Geograafia eri harud Geograafia jaguneb: • Ühiskonnageograafia; • Loodusgeograafia. Sõltuvalt Maa sfäärist, mida uuritakse jaotub see omakorda: • Atmosfäär – geofüüsika: klimatoloogia, meteoroloogia; • Litosfäär – geomorfoloogia ja mullastikuteadus; • Hüdrosfäär – hüdroloogia, okeanograafia ja okeanoloogia ning glatsioloogia; • Biosfäär – Biogeograafia.

  27. Loodusgeograafia Biogeograafiakäsitleb liikidelevikut ja sellest tulenevaid protsesse. Meteoroloogia & klimatoloogiauurib atmosfääri, selle ehitust ja selles toimuvaid protsesse Geodeesiategeleb Maa pinnaosade kuju ja suuruse mõõtmisega ja nende mõõtkavalise kujutamisega tasandil. Geomorfoloogia uurib Maareljeefi ehk pinnamoodi, selle kujunemist, arengut ja nüüdisaegset dünaamikat Glatsioloogia-jää uurimine

  28. Hüdroloogia & Hüdrograafiauurib Maahüdrosfääri, sealkulgevaid protsesse ning hüdrosfääri ja seda ümbritseva keskkonna vastastikust mõju. Maastikuteaduskäsitleb maastikke kui looduskomplekse Okeanograafia uurib maailmamerd Mullateaduskäsitleb mulla tekkimist, arenemist, koostist, omadusi, režiime, mulla ja taimkatte seoseid ning mulla osa ökosüsteemideaineringes. Paleogeograafiauurib ning kirjeldab geoloogilises minevikusMaal valitsenud looduslikuid tingimusi

  29. Inimgeograafia • Inimgeograafia on geograafia haru, mis käsitleb ühiskonna ja keskkonna vastastikul mõjul tekkivaid nähtusi ja protsesse. Ta hõlmab humanitaarseid, poliitilisi, kultuurilisi, sotsiaalseid ja majaduslikke aspekte.

  30. Inimgeograafia Kultuurigeograafia MajandusgeograafiaMeditsiinigeograafia Ajalooline geograafia Poliitiline geograafia & Geopoliitika Religioonidegeograafia SotsiaalgeograafiaVeonduse geograafia Turismi geograafia Rahvastikugeograafia

More Related