Töö ja lastehoiuvajadused ‘paindlikus kapitalismis’

1. Töö ja lastehoiuvajadused‘paindlikus kapitalismis’ Marion Pajumets TLÜ Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut

2. Üldiseid väärtusi heaoluühiskondades Individualism (isikliku arengu ja valikuvabaduse eelistamine kollektiivsetele huvidele; kollektiivse vastutuse vähenemine – ‘igaüks on oma õnne sepp’ suhtumine) Materialism (tarbimisühiskond – õnn seisneb asjade ostmises, teenuste tarbimises; hedonism) Töökeskne ühiskond (ületöökultuur)

3. Üldiseid trende heaoluühiskondade tööturgudel • Naiste liikumine tööturule (mehed ei vähenda töökoormust; kahe leivateenija mudel) • Tööpäevade pikenemine • Töötempo kiirenemine • Numbriline paindlikkus tööturul (lähtub nõudlusest e on demand – tööjõupakkumine – tähtajalised töölepingud; töövalves olemine jne)

4. Töö tähendusi tänaste meeste jaoks • Traditsiooniline positiivse maskuliinse identiteedi telg (leivateenija roll, avalikus sfääris osalemine, otsustusprotsessidesse kaasatud, võim) • Töökeskse mehelikkuse vormi negatiivsed mõjud (ületundide kultuur, tööstress, terviseriskid, nõrk emotsionaalne kontakt lähedastega) • Mehe taandamine “kõndivaks rahakotiks” / “rahaobjektiks” (meesõiguslaste kriitika)

5. Töö tähendusi tänaste naiste jaoks(EL Sotsiaalfondi projekti Choices &Balancetulemusi) 1. Tähendus - rahateenimisvõimalus • Oma raha (enesehinnang, võimusuhted partnerite vahel, sissetulek kui märk ühiskondlikust väärtustatusest) - Raha perele (majandusliku toimetuleku tagamine) • Tarbimine (täisväärtusliku elu lahutamatu osa)

6. 2. Tähendus - vaheldus kodule • Lapse „pehme diktatuur” (emarolli pingelisus võrreldes palgatööga, palgatöö käsitlemine oma aja ja puhkusena ) • Töö kui võimalus pääseda sotsiaalsest isolatsioonist • Rolliampluaa laienemise positiivne mõju naisele ja peresuhetele (vaheldus kui rahulolu võti)

7. 3. Tähendus - kaasatus ühiskonda • Lapsed ja perekond kui normist kõrvalekalle (raha ja asjade kultus / individuaalsete võimaluste ja tarbimise primaarsus meie ühiskonnas) • Soov palgatöö läbi ühiskonda teenida (vanemarolli ja laste kasvatamise madal väärtustamine ühiskonnas) • Kodu ja ühiskonna käsitlemine ‘paralleelmaailmadena’

8. 4. Tähendus - enda realiseerimine • Oma potentsiaali arendamine (arendavale tööelule vastandati rutiinsena tajutud laste- ja kodukeskset argipäeva) • Käe hoidmine suurte arengute pulsil (osalemine otsustusprotsessides) • Hobide ja missiooni järgimine (töö kui ühiskondlikult tunnustatud kontekst selleks)

9. 5. Tähendus - töö kutse • Hirm langeda välja konkurentsist tööst (pikaajaliselt) eemaldudes • Asendamatus töö juures (Lõksu jäämine kahe emotsionaalselt sooja ja nõudliku suhte – töö ja pere – vahele)

10. Millist tööd väärtustatakse? • Tootmine (palgatöö ehk traditsiooniline meeste pärusmaa) • Taastootmine (kodu / perega seotud saavutused ja kohustused ehk traditsioonilised naiste tööd) • nende erinev märkamine ja ühiskondlik väärtustamine • nende võrdne olulisus pere ja riigi tasandil NB! Taastootmise ja tootmise vastastikune sõltuvus NB! Nõrk perekultuur tugev töökultuur (Töö- ja pereelu emotsionaalse tähenduse ümberpöördumine, A. Hochschild)

11. Hoolitsemise mudelid (Hochschildi järgi) Hoolitsuse defitsiit Stoppav revolutsioon • Traditsiooniline mudel (hoolitsusvajaduse tunnustamine ja suunamine kodustele naistele) • Postmodernne mudel (hoolitsusvajaduse relativiseerimine ja minimaalse hoole normaliseerimine) • Külm-modernne mudel (hoolitsusvajaduse tunnustamine ja suunamine avaliku- ja erasektori kanda) • Soe-modernne mudel (hoolitsusvajaduse tunnustamine ja hoolitsemise jagamine erinevate osapoolte vahel. Hoolitsemise tähtsustamine, töö- ja pereelu ühitamine) • NB! Tegu on ideaaltüüpidega

12. Riikide tööjaotusmudelid ja nende seos individualistlike / kollektivistlike väärtustega • Põhjamaade mudel (erinevad, sooliselt suhteliselt vähedetermineeritud tööjaotused; osaajaga töö võrdväärne normtööajaga tööga; soodsad ja universaalsed lapsehoiuteenused); • Liberaalne mudel (meesleivateenija; naised osaajaga tööl; paindlikud töövormid väga ebakindlad; lapsehoiuteenuste kallidus või nappus ); • Vahemeremaade mudel (meesleivateenija; abielus naised kodused; lapsehoiuteenuste kallidus või nappus); • Kesk-Euroopa mudel (meesleivateenija; naised kodused v osaajaga tööl; lapsehoiuteenuste kallidus või nappus).

13. Töö- ja pereelu ühitamise keerukuse tagajärgi • Perede loomise ja laste saamise lükkamine tulevikku (tööelule, enda arendamisele ja tarbimisele keskendumine) • Madal sündimus (negatiivne loomulik iive, rahvuse väljasuremise oht) • Vabatahtlik lastetus (trend teatud riikides ja elukutsetel) • Tööelust eemaldumine (ametialase kompetentsi ja enesekindluse kaotamine, töötus, heitumine) • Elu mõtte kadumine (materiaalsete väärtuste ammendudes)

14. Milliseid lapsehoiuteenuseid eeldavad kaasaegne töö iseloom ning tööle antavad tähendused? Vastus: SELLISEID, MIS SOODUSTAVAD TÖÖ- JA PEREELU ÜHITAMIST • Universaalseid (igal lapse jaoks on lastehoiukoht, lastehoid kui üldine hüve) • Soodsaid (vältida olukorda, kus emad jäävad lastega koju, põhjusel, et see on majanduslikult soodsam kui lastehoiu kasutamine) • Kvaliteetseid (vanemad peavad usaldama oma last lastehoidu) • Paindlikke (tulenevalt tööturu situatsioonist ja vanemate töökorralduse paindlikkusest)

15. Tänan tähelepanu eest!