levaade olukorrast veisefarmides n.
Download
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
Ülevaade olukorrast veisefarmides PowerPoint Presentation
Download Presentation
Ülevaade olukorrast veisefarmides

Loading in 2 Seconds...

play fullscreen
1 / 25

Ülevaade olukorrast veisefarmides - PowerPoint PPT Presentation


  • 226 Views
  • Uploaded on

Ülevaade olukorrast veisefarmides. LY JÕRAS ETKL-i loomakasvatusnõunik Tel 604 1783 E-post ly@taluliit.ee. PIIMAKARJAPIDAMISE EESMÄRGID. MÜÜGIPIIMA TOOTMINE, TÕULOOMADE MÜÜK JUUSTUPIIMA TOOTMINE MÜÜGIPIIMA TOOTMINE MAHEPIIMA TOOTMINE OLEMASOLEVATE MAADE HOOLDAMINE

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about 'Ülevaade olukorrast veisefarmides' - gretchen-herrmann


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
levaade olukorrast veisefarmides
Ülevaade olukorrast veisefarmides

LY JÕRAS

ETKL-i loomakasvatusnõunik

Tel 604 1783

E-post ly@taluliit.ee

piimakarjapidamise eesm rgid
PIIMAKARJAPIDAMISE EESMÄRGID
  • MÜÜGIPIIMA TOOTMINE, TÕULOOMADE MÜÜK
  • JUUSTUPIIMA TOOTMINE
  • MÜÜGIPIIMA TOOTMINE
  • MAHEPIIMA TOOTMINE
  • OLEMASOLEVATE MAADE HOOLDAMINE
  • PERELIIKMETELE TÖÖKOHTADE LOOMINE
  • LISATÖÖJÕU KASUTAMINE, SELLE OLEMASOLU
  • MAADE OLEMASOLU JA VÄÄRTUSE HINDAMINE
mida j lgida l psilehmade aretuse puhul

MIDA JÄLGIDA LÜPSILEHMADE ARETUSE PUHUL?

UDARA- JA LÜPSIOMADUSI

JALGADE TUGEVUST

TÜÜPI

udara ja l psiomadused
UDARA- JA LÜPSIOMADUSED
  • EESUDARA KINNITUS
  • UDARA PIKKUS JA KÕRGUS
  • KESKSIDEME TUGEVUS
  • NISADE ASETUS
  • VEERANDITE ÜHTLIKKUS
  • LÜPSIKIIRUS
jalgade tugevus
JALGADE TUGEVUS
  • SÕRGADE TUGEVUS
  • SÕRGATSI TUGEVUS
  • JALGADE SEIS
slide6
TÜÜP
  • SUURUS
  • KEHA SÜGAVUS JA LAIUS
  • LAUDJA SIRGUS JA LAIUS
eesti holsteini eesm rgid
EESTI HOLSTEINI EESMÄRGID
  • 305 PÄEVA PIIMATOODANG 8000 – 10 000 KG
  • RASVA % 3,9 – 4,4
  • VALGU % 3,3 – 3,4
  • SUJUV LAKTATSIOONIKÕVER
  • SUUR KASV
  • VASIKA SÜNNIMASS 40 – 55 KG
  • ESMASSEEMENDUSMASS 390 – 420 KG
  • MASS ESIMESEL POEGIMISEL 530 – 560 KG
  • VANUS ESIMESEL POEGIMISEL 25 – 27 KUUD
  • TÄISKASVANUD LEHMA MASS 650 – 750 KG
  • HÄSTI VÄLJENDUNUD PIIMATÜÜP
  • VILJAKUS
eesti punase eesm rgid
EESTI PUNASE EESMÄRGID
  • 305 PÄEVA PIIMATOODANG 6000 – 8000 KG
  • RASVA % EESMÄRK PUUDUB
  • VALGU % VÄHEMALT 3,5
  • MASS ESMAKORDSEL SEEMENDAMISEL 400 KG
  • VANUS ESMAKORDSEL POEGIMISEL 25 – 27 KUUD
  • TÄISKASVANUD LEHMA MASS 600 KG
  • KARJASPÜSIVUS
  • HÄSTILÜPSTAV UDAR
  • HEA TIINESTUMINE
eesti maakarja tunnused
Eesti maakarja TUNNUSED
  • 305 PÄEVA PIIMATOODANG 4000 KG
  • RASVA % 4,75
  • VALGU % 3,42
  • PIIMAL KÕRGE SUHKRUSISALDUS
  • PIIMAL HEAD LAAPUMISOMADUSED
  • TÄISKASVANUD LEHMA MASS 430 – 550 KG
  • NUDID, VÄHENÕUDLIKUD, HAIGUSTELE VASTUPIDAVAD, PIKAEALISED, KERGED POEGIMISED, VALKJASPUNASE VÄRVUSEGA, SÕBRALIKUD
missuguse lehma vasika valin karja t ienduseks
MISSUGUSE LEHMA VASIKA VALIN KARJA TÄIENDUSEKS
  • MAKSIMAALNE PIIMATOODANG
  • HEA RASVA %
  • KÕRGE VALGU %
  • HEA VÄLIMIK
  • MADAL SOMAATILISTE RAKKUDE ARV PIIMAS
  • HEA ISELOOM
  • KERGE POEGIMINE
kuidas valida oma karjale seemenduspulli
KUIDAS VALIDA OMA KARJALE SEEMENDUSPULLI
  • VALIDA 3-4 TUNNUST, MIDA KARJAL VAJA PARANDADA (PIIMATOODANG, VALGUPROTSENT, SÕRAD, UDAR JM)
  • JÄLGIDA PÕLVNEMIST SUGULUSARETUSE VÄLTIMISEKS
  • JÄLGIDA, ET PULLI TÜTARDEL EI ESINEKS SAMU „HALBU TUNNUSEID“, MIS KARJAL JUBA OLEMAS
  • MULLIKATELE VALIDA PULL, KELLE VASIKAD SÜNNIVAD VÄIKSEMAD
kuidas lehma s ta
KUIDAS LEHMA SÖÖTA?
  • LEHM TAHAB TAVALISELT SÜÜA KOHE PEALE LÜPSI. SELLEKS PEAB SÖÖT OLEMA KÄTTESAADAV.
  • HEA TOODANGUGA LEHM SÖÖB PÄEVAS KUNI 12 KORDA. IGA SÖÖGIAJA KESTUS KUNI 23 MINUTIT.
  • ESIMEST POEGA MULLIKAD KULUTAVAD SÖÖMISELE 10-15% ROHKEM AEGA KUI TÄISKASVANUD. KUI VÕIMALIK, SÖÖDA NEID ERALDI.
kuidas lehma s ta1
KUIDAS LEHMA SÖÖTA?

KUI SÖÖDAVÕTT ON HALB

  • KONTROLLI JOOGIVEE KÄTTESAADAVUST
  • KONTROLLI EGA SÖÖT EI OLE RIKNENUD

KUUMAL PÄEVAL SÖÖMUS LANGEB - 60% SÖÖDAST ANNA SIIS ÖÖSEL JA SUURENDA ENERGIARIKASTE SÖÖTADE OSAKAALU

kuidas lehma s ta2
KUIDAS LEHMA SÖÖTA?
  • LÜPSILEHMADEL PEAB SÖÖT OLEMA KÄTTESAADAV VÄHEMALT 20 TUNDI, SOOVITAVALT 24 TUNDI JA SÖÖDAJÄÄKE VÕIKS OLLA 3 – 5%
  • KOHENDA AEG-AJALT SÖÖTA, MEELITA SÖÖMA
  • HOIA ÖÖSEL SÖÖDALAVA KOHAL VALGUS. ÖÖVALGUS VAJALIK KA INDLEMISE PÄRAST
kuidas lehma s ta3
KUIDAS LEHMA SÖÖTA?
  • LAKTATSIOONI TIPP – PERIOODIL KUI LEHM EI SAAVUTA NII KÕRGET TOODANGUT KUI EELDAD – LISA PROTEIINI.
  • KUI LEHM KÜLL SAAVUTAB LOODETUD TOODANGU, KUID TOODANG HAKKAB KIIRESTI LANGEMA – LISA ENERGIAT
  • KORRAGA POLE SOOVITAV ÜLE 3 – 4 KG JÕUSÖÖTA LEHMADELE ANDA. SUURTE JÕUSÖÖDAKOGUSTE KORRAL SÖÖDA LEHMI TIHEDAMALT.
rapsikook
RAPSIKOOK
  • KUUMPRESSRAPSIKOOK – KUUMTÖÖTLEMISEL PURUSTATUD SEEMNEMASSI KUUMUTAMINE JA AURUTAMINE UMBES 100 C JUURES JA SEEJÄREL JUHITAKSE TIGUPRESSI, KUS TOIMUB ÕLI EEMALDAMINE
  • KÜLMPRESSRAPSIKOOK – PURUSTATUD SEEMNEMASS JUHITAKSE OTSE PRESSI, KUS TEMPERATUUR TÕUSEB LÜHIAJALISELT 50 – 60 C

RAPSISROTTI SAADAKSE KOOGI EDASISEL TÖÖTLEMISEL VASTAVATE EKSTRAHEERIMISLAHUSTEGA, MILLE EESMÄRGIKS ON TAIMEÕLI MAKSIMAALNE ERALDAMINE

rapsikoogi n itajate vahe
RAPSIKOOGI NÄITAJATE VAHE

KÜLMPRESS 60 C KUUMPRESS SROTT

KUIVAINE % 91,7 95,3 90

TOORPROTEIIN KA-s 30,6 36,1 38,2

TOORRASV KA-s19,4 12,2 2,9

TOORKIUDU KA-s 12,2 13,1 13,5

N-TA E-A KA-s 30,8 32,2 37,3

METABOLISEERIV

ENERGIA MJ/KG KA-s 15,8 14,8 11,7

j lgi lehma tervist
Jälgi lehma tervist!
  • LEHMA ILME – KUIDAS REAGEERIB ÜMBRITSEVALE, SILMAD PUHTAD, SELGED. KARVKATE SILE. REAGEERIB KÕRVADEGA ÜMBRITSEVA SUHTES.
  • KEHAHOIAK – KÜÜRUS HOIAK VIITAB SISEMISTELE PROBLEEMIDELE. JALGADEL TAMMUMINE SISEMISTELE PROBLEEMIDELE VÕI HAIGETELE JALGADELE.
  • TOITUMINE – EI TOHI OLLA LAKTATSIOONI ALGUSES VÄGA KÕHN JA LAKTATSIOONI LÕPUS PAKS.
  • KEHATEMPERATUUR – IGA HAIGUSE KAHTLUSE KORRAL MÕÕDA TEMPERATUURI. NORMAALNE 38 – 39 C (OPTIMAALNE 38,3-38,8 C). PEALE POEGIMIST KÕRVAD JA TAGAKEHA JAHEDAD, VIITAB POEGIMISHALVATUSELE
j lgi lehma tervist1
JÄLGI LEHMA TERVIST
  • HINGAMINE – TERVEL LEHMAL HINGAMISSAGEDUS 10 – 30 KORDA MINUTIS.
  • NINA – TERVE LEHMA NINA ON NIISKE JA JAHE
  • MÄLETSEMINE – LEHM MÄLETSEB 40-50% PÄEVAST. ÜHTE SUUTÄIT MÄLETSEB 50-70 KORDA.
  • VATSA TÄITUVUS – VASAKU TÜHIMIKU JÄLGIMINE, EI TOHI OLLA SÜGAV LOHK.
  • UDAR JA NISAD – LÜPSIJÄRGNE NISADE VAATLEMINE. SINAKAD VÕI KAHVATU VÄRVUSEGA, MULJUMISJÄLGEDEGA NISAD VIITAVAD VALELE PULSISAGEDUSELE VÕI LIIGA TUGEVALE VAAKUMILE.
  • TURI – PAKSENENUD TURJAPIIRKOND VIITAB MADALALE TURJAPUULE.
j lgi lehma tervist2
JÄLGI LEHMA TERVIST
  • SÕRAD – SÕRGADE PIKKUS, LONKED JA VALE SEIS VIITAVAD TRAUMADELE, VALELE ASEME PIKKUSELE, MITTESOBIVALE LAUDA PÕRANDALE VÕI VALELE SÖÖTMISELE (LAMINIIT).
  • JALAD – PAKSENENUD VÕI MARRASKIL KANNA- JA/VÕI PÕLVELIIGESED VIITAVAD LÜHIKESELE, KITSALE VÕI KÕRGE ASTMEGA ASEMELE VÕI VÄHESELE ALLAPANULE.
  • ROE – VÄGA HEA INDIKAATOR SÖÖTMISE HINDAMISEKS. TERVE LEHMA ROE ON NAGU „KARTULIPUDER“, MILLE KESKEL ON LOHK.
hoia oma vara lehma
HOIA OMA VARA – LEHMA!
  • EI KARJU LEHMA PEALE
  • EI PEKSA LEHMA
  • LÜPSIAJAL EI TOIMU LAUDAS MUID TOIMINGUID – VAIKUS
  • KAMMI LEHMA
  • HOIA ASE KUIV JA PUHAS
  • PESE REGULAARSELT JOOGIAUTOMAATE, KOPPASID
  • HOIA LAUDAS HEA VENTILATSIOON
  • ANNA SÖÖTA PIISAVALT JA ÄRA HOIA LOOMI PIMEDAS