1 / 16

Kohtvõrk

Kohtvõrk. 8.klass Teema “Arvutid ja Internet”. Mis on arvutivõrk?. Arvutivõrgu moodustavad omavahel ühendatud arvutid Kohtvõrk on arvutivõrk, kus arvutite vaheline kaugus ei ületa 1000m.

golda
Download Presentation

Kohtvõrk

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Kohtvõrk 8.klass Teema “Arvutid ja Internet”

  2. Mis on arvutivõrk? • Arvutivõrgu moodustavad omavahel ühendatud arvutid • Kohtvõrk on arvutivõrk, kus arvutite vaheline kaugus ei ületa 1000m. • Kohtvõrgus on tavaliselt üks peaarvuti, mida nimetatakse serveriks, kõik teised võrgu arvutid on tööjaamad.

  3. Kohtvõrk • Kohtvõrgu peamiseks ülesandeks on võrguressursside ühine kasutamine. • Võrgu kaudu on võimalik käivitada teises arvutis olevaid programme, kasutada printerit ja muud riistvara.

  4. Võrku sisselogimine • Selleks , et saada juurdepääs võrguressurssidele, peab kõigepealt võrku sisenema ehk sisse logima. Selleks vajalik • kasutajanimi • parool Võrgu kasutajaid lisab inimene – serveri administraator

  5. Parool • Parooli valikul on oluline, et see sulle hästi meelde jääks, kuid teised ei suudaks seda ära arvata.

  6. server juhtkond õpetajatetuba arvutiklass raamatukogu Kohtvõrgu struktuur Kohtvõrk

  7. Juurdepääs võrgus olevatele arvutitele • Kasutatakse Windowsi kataloogi Win95, 98 Network and Neighborghood Entire Network • Selles kataloogis valida

  8. Ühiskasutus • Selleks, et võrgus olevate arvutite ressursse kasutada, tuleb need anda ühiskasutusse. • Selleks, et dokumente oma arvutist anda ühiskasutusse tuleb avada kausta omamenüü ja valida • Panna linnuke

  9. Kokkuvõtteks • Ühiskasutusse võib anda vaid neid kaustu, kus ei ole infot, mille kaotsiminekust kahju oleks. • Turvakaalutlustel ei tohi kunagiühiskasutusse anda kogu arvutikõvaketast, et kogenematu või pahatahtlik kasutaja seal midagi rikkuda saaks.

  10. Kokkuivõtteks 2 • Arvutivõrke liigitakse: • kohalikeks võrkudeks LAN (Local Area Network) – arvutivõrk, mis levib suhteliselt väikesel alal. • laivõrkudeks WAN (Wide Area Network) - võrk, mis levib suhteliselt suurel geograafilisel alal. • Eelis on see, et arvutid on ühendatud võrku, et nad saaksid saata informatsiooni ühest arvutist teise vajalikul hetkel. • Puuduseks on info üleküllus ja turvalisuse saavutamine võrgus.

  11. Telefonivõrgu kasutamine arvutivõrkudes • Analoog - Termin "analoog-" tuleb sellest, et näiteks hääle edastamisel analoogtelefonis muutub elektrisignaali kuju analoogiliselt helilainete muutumisele. • Arvutit telefoniliiniga ühendava modemi ülesandeks on muundada arvutist tulev digitaalsignaal enne telefonivõrku saatmist analoogsignaaliks ja sealt saabuv analoogsignaal arvutile sobivaks digitaalsignaaliks

  12. Telefonivõrgu kasutamine arvutivõrkudes • Digitaal - Tänapäeval on nii heli- kui videotehnika muutunud digitaalseks, st enne salvestamist muundatakse analoogsignaalid analoog-digitaalmuunduri abil digitaalsignaalideks. See tagab palju parema heli- ja pildikvaliteedi. Ka digitaaltelefonivõrkudes edastatakse kõnet digitaalkujul.

  13. Telefonivõrgu kasutamine arvutivõrkudes • ISDNon täisdigitaalne sidekanal, mis võimaldab telefoniliini kaudu pakkuda erinevaid kommunikatsiooniteenuseid mh. telefoniühendust ja andmesidet. ISDN on digitaalside (infopaketid) kliendilt kliendini. Nii ühendamine kui ühendus ise on kiirem, stabiilsem ning häirekindlam. • ADSL- See on uus modemtehnoloogia. Nagu nimigi ütleb, põhineb ta assümeetrilisusele. Ehk eri suundades on infoedastuskiirus erinev. Sellise tehnikaga võidakse saavutada märgatavalt suur ülekandekiirus ka vanades vaskliinides. ADSL liigutab infot abonendi poole palju suurema kiirusega kui teises suunas. Näiteks abonendi poole kuni 4-6 Mb/s ja teises suunas 384kb/s. • Satelliitside – Peegeldavad maa pealt saadetud signaale maale tagasi.

  14. Modemid • Modem - muundab arvutist tuleva andmevoo helisignaaliks, mis liigub mööda telefoniliini telefonijaamani. Jaamas muundatakse helisignaal digitaalkujule ning see liigub mööda jaamadevahelisi magistraalkaableid sihtpunkti. Kui sihtpunktis on vastamas teine analoogmodem, on vaja uuesti teostada vastupidine muundamine. • Dial-up - modemiga sisenedes internetti on vaja sissehelistamiskoodi.

  15. Andmeedastuse kiirus • bps( bitti sekundis) - andmeedastuskiiruse standardne mõõtühik andmesidevõrkudes; • Bood- Bood väljendab elektrisignaali muutuste arvu ühes sekundis (eri protokollides ei tähenda üks elementaarsignaal ühte bitti). Kuna modemites on võimalik kodeerida ühe signaalimuutusega enam kui ühe biti, siis võib edastuskiirus bittide arvuna sekundis olla suurem boodide arvust. Näiteks modem, mille ülekandekiiruseks on 9600 bit/s, töötab tegelikult baudisagedusel 2400 boodi.

  16. Ülesanne • Täida tööleht. • Kasuta õpikut ja vasta küsimustele oma arvutivihikusse.

More Related