Download
slide1 n.
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
Laulva rahva pidu PowerPoint Presentation
Download Presentation
Laulva rahva pidu

Laulva rahva pidu

275 Views Download Presentation
Download Presentation

Laulva rahva pidu

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript

  1. Laulva rahva pidu

  2. Iga viie aasta järel koguneb Tallinnasse üle saja tuhande inimese kõigist meie maa nurkadest. • Miks? • Sest See on rõõm oma rahvaga kokkusaamisest. • Sest laulu- ja tantsupidu on meie ühtehoidmise ja järjepidavuse sümbol.

  3. Laulupeo ajalugu

  4. Eellugu • Eesti 19. sajandil • Võõrvõim (Vene Impeerium) • Rahvuse ärkamisaeg • Vabadusiha • Koorilaulu harrastuse aktiveerumine baltisakslaste eeskujul • Mitmed ühislaulmised juba alates 1855 Põlvas • Laialdane koondumine seltsidesse • Esimesed eesti lauluseltsid: • Revalia 1863 • Estonia 1865 • Vanemuine 1865

  5. I Üldlaulupidu 18.-20.06.1869 Tartus ehk “Liivimaa Talurahva Pärisorjusest Vabastamise 50. aasta Juubeli- ja Tänulaulupidu “ • Korraldajaks laulu- ja mänguselts “Vanemuine” eesotsas Johann Voldemar Jannseniga (pildil) • Juhid: Johann Voldemar Jannsen ja Aleksander Kunileid-Saebelmann • 46 meeskoori, 5 pasunakoori, kokku 878 inimest • Kavas kirikukoraalid, Vene riigihümn, vaimulikud ja ilmalikud laulud •  kaks eesti algupäralist laulu: • “Mu isamaa on minu arm” ja “Sind surmani” • Viisi autoriks Aleksander Kunileid-Saebelmann • Lydia Koidula sõnadele tulevane Eesti hümn: • Fredrik Pacius “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”

  6. I Üldlaulupidu 18.-20.06.1869 Tartus ehk “Liivimaa Talurahva Pärisorjusest Vabastamise 50. aasta Juubeli- ja Tänulaulupidu “ • Osaleda võisid ainult meeskoorid • Pealtvaatajaid umbes 15 000 • Esitati isamaalisi kõnesid – Jakob Hurt • Peale I Üldlaulupeo toimusid Tartus ka II, IV ja V üldlaulupidu, ülejäänud on peetud Tallinnas. • Kuuel esimesel peol peeti võistulaulmisi ja –mängimisi.

  7. Edasine pidude kulg tänapäevani • Järgmistel ühislaulupidudel hakkas eesti laulude arv kasvama. • IV lisandusid segakoorid, IV ja VI osalesid ka viiulikoorid. • 1918. vabanes Eesti võõrvõimu alt. • Pidude korraldajaks sai Eesti Lauljate Liit ja pidustusi hakati pidama iga 5 aasta tagant. • VIII laulupeol oli Mihkel Lüdigi laulu “Koit” esmaesitus. • IX üldlaulupidu peeti esmakordselt Lasnamäe nõlval, nüüdsel lauluväljakul. Kontserdid kanti üle raadios. • X laulupeol osalesid esimest korda naiskoorid. • XI pidu jäi viimaseks iseseisvusaja peoks.

  8. Edasine pidude kulg tänapäevani • Pikem vahe ühislaulmistes - II maailmasõda ja NSV Liidu okupatsioon • Pärast 9-aastast pausi - XII laulupidu (1947): • kommunistliku partei ja valitsuse püüd laulupidude sisu muuta: •  kohustuslikud nõukogu korda ülistavad teosed •  eesti heliloomingu vähendamine •  venekeelsete laulude lisamine • XIII Üldlaulupidu (1950): • ideoloogilise võitluse ja repressioonide õhkkond: •  üldlaulupidude numeratsiooni kaotamine •  kava korduv muutmine •  venekeelsete ja Stalinit ülistavate laulude lisamine •  kaevurite ja sõjaväelaste koorid

  9. Edasine pidude kulg tänapäevani • XV Üldlaulupidu (1960): •  Lauluväljaku rekonstrueerimine, uue ja praeguse laululava valmimine •  Tuletorn, mis võimaldas süüdata peotule •  Esmakordne televisiooniülekanne •  Poistekooride ja rahvapilliorkestrite osavõtt •  Gustav Ernesaksa “Mu isamaa on minu arm” kujunes peo rahvuslikuks lõpulauluks

  10. Edasine pidude kulg tänapäevani • 100 aastat esimesest – XVII ehk juubelilaulupidu (1969): •  Võistulaulmise ja –mängimise tava elustamine •  Tule kandmise traditsiooni algus •  Avalauluks sai Mihkel Lüdigi “Koit” •  Laulupidude tänapäevase struktuuri välja kujunemine •  Üldlaulupidude mälestusansambli avamine Lasnamäe nõlval

  11. Edasine pidude kulg tänapäevani • XX Üldlaulupidu (1985)  sõjaveteranide koorid  külalised mujalt NSV Liidust nõukogulik ideologiseeritus ja püüd vältida rahvuslikku meelsust • Lauluga iseseisvuse poole – 1988. aasta laulev revolutsioon • Rõhutatult rahvuslik XXI Üldlaulupidu (1990) Kavas põhiliselt eesti muusika  Väliseestlaste kooride osavõtt ühendkoori ja kuulajate ühislaulmine peo lõpul “Mu isamaa on minu arm” viimast korda autori (Gustav Ernesaks) dirigeerimisel • 1991. Aasta augustis iseseisvus Eesti taas – laulupeod on hoidnud rahva koos

  12. Edasine pidude kulg tänapäevani • 1994. aasta XXII laulupeoga tähistati 125 aasta möödumist esimesest peost. Kontsert seekord õhtul Lõpus ühendkooride esitatud Urmas Sisaski “Eesti missa” • XXIII Üldlaulupeol (1999) kasutati esmakordselt kõrgetasemelist helivõimendust ja videoseinu. • 2004. aasta peol avati mälestussammas Gustav Ernesaksa auks

  13. Laulupidu tänA

  14. Laulupidu täna Korraldajaks Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus Ülesehitus:laulupeo tule toomine peo hällist Tartust Tallinnasserongkäik Vabaduse väljakult Tallinna kesklinnas lauluväljakuleavalooks ühendkoori esituses Mihkel Lüdigi “Koit”tule süütamine torniskontsert (vaheldumisi erinevad kooriliigid ja orkestrid)lõpulaul – Gustav Ernesaksa “Mu isamaa on minu arm” Eesti Üldlaulu- ja Tantsupeod kuuluvad UNESCO vaimse ja suulise pärandi nimekirja Aegade vältel pole laulupeod olnud üksnes muusikalised suursündmused, vaid on oluliselt kaasa aidanud meie rahvuse kujunemisele ja püsimajäämisele.

  15. “Lauluväljakule suubub meie värvikas ilojõgi kui laulude merre. Eks siin olegi esivanemate kaunite rõõmude väli. Jäägu ta selleks Sulle, Su lastele, Su lastelastele...” Gustav Ernesaks Tänankuulamast!