slide1 n.
Download
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
Genoomide suurused varieeruvad palju, miks?, millega see seotud on? PowerPoint Presentation
Download Presentation
Genoomide suurused varieeruvad palju, miks?, millega see seotud on?

Loading in 2 Seconds...

play fullscreen
1 / 50

Genoomide suurused varieeruvad palju, miks?, millega see seotud on? - PowerPoint PPT Presentation


  • 210 Views
  • Uploaded on

Genoomi evolutsioon /mõned küsimused. Genoomide suurused varieeruvad palju, miks?, millega see seotud on? “Prügi DNA” – kas on prügi? Kui jah, siis miks ta seal on. Kui ei, siis mis ta seal teeb. Genoomi kodeeriva ja mittekodeeriva osa suhe varieerub, miks?

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about 'Genoomide suurused varieeruvad palju, miks?, millega see seotud on?' - giselle-brown


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
slide1

Genoomi evolutsioon /mõned küsimused

  • Genoomide suurused varieeruvad palju, miks?, millega see seotud on?
  • “Prügi DNA” – kas on prügi? Kui jah, siis miks ta seal on. Kui ei, siis mis ta seal teeb.
  • Genoomi kodeeriva ja mittekodeeriva osa suhe varieerub, miks?
  • Kromosoomide struktuurne evolutsioon ja geenide ja geeniperekondade paiknemine kromosoomides – kas ja kuidas muutub ja kas ja mida see mõjutab?
  • Kas suured muutused genoomi tasemel (näiteks kogu genoomi duplitseerumised) on seostatavad suurte sündmustega elu ajaloos (loomad, selgroogsed)?
  • Milline roll evolutsioonis on geenide duplitseerumisel ja kuidas toimub duplikaatide evolutsioon?
  • Geenivahetus genoomide vahel
  • Uute struktuuride teke
slide4

Geeniklastrid/perekonnad

rRNA geenid sadade tandeemsete koopiatena

ETS – external transcribed spacer

ITS - internal transcribed spacer

IGS – intergenic spacer

slide5

Globiini geeniklaster

Chromosome 22: myoglobin

slide6

Bakteritel sama biokeemilise raja geenid tavaliselt koos operonides, reguleeritud samade regulaatorelementide poolt

slide7

sarnase biokeemilise raja, funktsiooniga geenidel on kalduvus paikneda genoomis kõrvuti

Miks nii?

  • Geeniduplikatsioond
  • Adaptiivne geenide klasterdumine (operonid)
slide8

Geeniklastrid tekivad geeniduplikatsiooni teel

A

B

ebavõrdne ristsiire (unequal crossing-over)

A

B

A

B

B’

A

edasi, populatsioonis levik triivi või valiku tõttu

heterosügootide eelis soodustab geeniduplikatsiooni –

mitu erinevat alleelset varianti organismil varuks

slide9

Geeniklastrite levik genoomis võib toimuda kromosoomide või kromosoomi osade duplitseerumisel või polüploidselt.

Geeniklastri osade “levik” koromosoomist kromosoomi

toimib muidugi ka translokatsioonil

Tetraploidne, mistap võib lubada mõlemas kromosoomipaaris ühe globiiniklastri välja lülitada

Xenopus laevis

Xenopus tropicalis

nii α kui β globiiniklaster ühel kromosoomil

slide12

Geeniduplikatsioonid: mis edasi saab?

Duplikatsioon

Funktsiooni säilumine

Pseudogenistumine

Subfunctionalization

Deleteerumine

Neofunctionalization

Funktsiooni taastumine

slide13

Pseudogenistumine

Kui kahte koopiat pole vaja ootab ühte pseudogeenistumine

  • produkt funktsioonitu
  • produkti ei tehta
  • järjestuse homoloogia ei ole tuvastatav

aeg

Tihti on nii, et pseudogeenistumine toimub palju hiljem kui duplitseerumine. Näiteks lõhnatundlikkuse geeniperekond on inimesel ja hiirel sarnane ca. 1000 geeni. Paraku on inimesel neist ca 50% pseudogeenid samas kui hiirel vaid 20%.

Noortel pseudogeenidel on järjestuse homoloogia õde/vend geeniga tuvastatav: ja näiteks C. elegansil on umbes 1 pseudogeen iga 8 funktsionaalse geeni kohta.

slide15

Subfunctionalization

Lehesööjal ahvil on RNASE1 duplitseerunud ja duplikaat on spetsialiseerunud (ph 7.4 –> 6.3) kõhus lehti söövate bakterite RNA lagundamisele.

slide16

Subfunctionalization

sebrakala

Engrailed duplitseerus kiiruimsete kalade liinis (1) ekspresseerub taga-aju mingites neuronites ja (1b) rinnauime (pectoral appendage bud)arengul. Hiirel ekspresseerub üks ja ainus Engrailed mõlemas kohas

slide17

Neofunctionalization

  • Põhimõtteliselt uus funktsioon
  • Üks RNase A perekonna geen on inimesel ja Vana Maailma ahvidel omandanud antibakteriaalse funktsiooni, mis ei sõltu tema RNaassest funktsioonist. On näidatud, et uus funktsioon tekkis mitme arginiini lisandumisega ja viimased ilmselt tagavad bakteriraku pinnaga tiheda kontakti misjärel bakteriraku membraanid pooristuvad.
  • Tavaliselt on uus funktsioon siiski sarnane vanaga.
  • Inimese ja Vana Maailma ahvide opsiini punase ja rohelise valgusetundlikud variandid tekkisid ka duplitserumisel nende kahe liini MRCA-s.
slide18

Uue ja osa- funktsiooniga duubelgeenide divergeerumine

Kaks mudelit

  • Dykhuizen– Hartl efekt. Positiivset valikut ei ole alguses vaja. Duplitseerumine vähendab funktsionaalset piirangut (functional constraint) mistap puhastav valik nõrgeneb ja mingi kogus juhuslikke mutatsioone fikseerub. Puhastav valik ei lase sellel protsessil aga liiga kaugele minna ja tema mõju vähem muutunud duplikaadile suureneb vastavalt teise duplikaadi divergeerumisele (funktsioon kaob mistõttu funktsionaalne piirang teise duplikaadi suhtes taastub). Muutunud duplikaadil avaneb võimalus omandada uus funktsioon mida positiivne valik siis edasi vormima hakkab – tavaliselt siiski pseudogeen ja surm.
  • Teine mudel sisaldab positiivset valikut kohe algusest ja tal on kaks alam-mudelit.
  • Duplitseerumise järel indutseerivad neutraalsed või peaaegu neutraalsed mutatsioonid nõrga funktsiooni, mida positiivne valik hakkab edasi “töötlema” fikseerides sellele funktsioonile kasulikke mutatsioone.
  • Eellasgeenil juba oli kahetine funktsioon. Pärast duplitseerumist soosib valik ühes koopias ühe ja teises teise arengut.
slide19

Advance Online Publication 1 Nov 2006

Nature 11 Nov 2006

tsiliaadid ehk ripsloomad

Välimises ringis on tänases genoomis identifitseeritud duplikaadid. Sisemistes ringides on rekonstrueeritud eellasgeenid ja nende duplitseeritus jne

slide21

17 seene genoomi. Kõikide geenide genealoogia.

  • Geeniduplikatsioonide ja kadude hulk sõltub geeni funktsioonist (stressiga seotud geenidel palju, kasvuga seotud geenidel vähe).
  • Kogugenoomi duplikatsioonid saavad sellest piirangust üle.
  • Duplikaatide biokeemiline funktsioon muutub väga harva, valdavad on muutused regulatsioonis.
slide22

Geeniklastrite evolutsioon

  • Divergent evolution
  • Concerted Evolution
  • Birth and Death evolution
slide24

Tulemus: liigipuu versus geenipuu

A B C D

A B C D

A B C D

A B C

slide25

Probleem

Inimese 1 ja 2 -globiini geenid on teineteisele väga sarnased: justkui divergeerunud< 5 MAT. Teistel primaatidel ei tohiks sel juhul 1 ja 2 esineda... Aga kõigil primaatidel ja kõigil imetajatel on 1 ja 2 olemas

– kuidas seletada?

geeniperekonna puu

geenipuu

Järjestuse erinevused

Duplikaatide olemasolu

a)

b)

1 2

1-5MAT

1 2

5MAT

300MAT

Peab olema midagi, mis ühtlustab 1 ja 2 järjestust liigi sees, et tagada väiksem erinevus kui liikide vahel.

slide26

Concerted evolution

Brown DD,Wensink PC, Jordan E. 1972.

ETS – external transcribed spacer

ITS - internal transcribed spacer

IGS – intergenic spacer

Lähedased liikide sees, >10% erinevad liikide vahel

slide27

rRNA geeniklastri evolutsioon seletatav

- geenikonversioon ja ebavõrdne ristsiire

- puhastav valik

- mutatsioon

Homogeniseeriv toime

slide28

Concerted evolution

Brown DD,Wensink PC, Jordan E. 1972.

Lateraalne mutatsioonide levik geeni ebavõrdse crossing-overi ja geeni konversiooni kaudu

slide30

ebavõrdne ristsiire

(unequal crossing-over)

slide32

Geenikonversioon ~ ebavõrdne ristsiire

Korduvaid blokke “kirjutatakse üle” Korduvaid blokke “tõstetakse ringi”

Ei muuda geenide -muudab geenikoopiate arvu

koopiaarvu (kuid funktsionaalne piirang hoiab arvu

siiski suhteliselt konstantsena)

Telomeeride läheduses suurem kaal, telomeeridest kaugemal asuvad rRNA geenide IGS ka suurema liigisisese varieeruvusega.

(miks? Sest geenikonversiooni ning rekombinatsiooni aktiivsus jaotub kromosoomis sarnaselt st. Tõuseb telomeeri suunas)

slide34

Birth-and-Death Evolution model

Nei and Hughes 1992

geenikonversioon ei seleta piisavalt paljude geeniperekondade evolutsiooni

uued geenid tekivad (birth) duplitseerumise teel ja teatud osa neist säilub evolutsioonis (valik), osa läheb kaduma (death) pseudogeenidena;

Puhastaval valikul suurem roll homogeniseerivas protsessis kui geenikonversioonil.

Concerted evolution mõjutab sünonüümsed ja mittesünonüümsed positsioone ühtemoodi samas kui puhastava valiku puhul võivad sünonüümsed positsioonid evolveeruda peaaegu vabalt. B & D ei välista geenikonversiooni rolli vaid seab puhastava valiku tähtsamaks.

slide38

Horisontaalne geeni ülekanne ja endosümbioos (Horizontal gene transfer and symbiotic mergers)

Loomade mtDNA-l alles 13 valgu ja 24 RNA geeni

slide40

Inimesele spetsiifilised mitokondri järjestused tuumagenoomis

…we have identified 27 NUMTs that are specificto humans and must have colonized human chromosomes in the last 4–6 million years.

Therefore in humans, but not in yeast, NUMT integrations preferentially target

coding or regulatory sequences.

slide41

Horisontaalne geeni ülekanne

To get a grip on horizontal gene transfer, they used a method called GeneTrace, previously developed by Victor and Christos. GeneTrace infers horizontal transfer from the patchy presence of a gene family in distantly related organisms. The data generated by GeneTrace allowed them to draw ‘vines’, representing horizontal-genetransfer events, connecting branches on the evolutionary tree. In all, more than 600,000 vertical transfers are observed, coupled with 90,000 gene loss events and approximately 40,000 horizontal gene transfers. Thus, although the distribution of most of the gene families present today can be explained by the classical theory of evolution by descent, anomalies of these patterns are revealed by the ‘minority report’ of horizontal exchange.

slide44

Genoomi suuruse evolutsioon

C value enigma

Kui prokarüootidel on genoomi suurus ja geenide arv hästi kooskõlas, siis eukarüootidel ei ole.

Organismi “keerukus”

Genoomi suurus

1 C = 1 pg = ca 1 miljard aluspaari

slide45

Genoomi suuruse evolutsioon

Solution to the C value paradox: noncoding DNA

Pseudogeenid ca 1% 19000

slide46

Genoomi suuruse evolutsioon

Eukarüootide genoomid paistavad oma suuruse võlgnema peaasjalikult transpositsioneeruvatele elementidele

Samas on erinevates liinides tihti absoluutselt erinevad transposonite liigid

Samuti on tihti tegemist suure hulga “surnud” transposonitega, kes enam ei “hüppa” ringi. Nii näiteks inimesel ja kanal

Veel: tihti on väiksemates genoomides palju rohkem transposonite eri liike kui suurtes genoomides. Inimese genoomist (suur) moodustavad näiteks ainuüksi Alu ja LINE1 kordused 28%.

slide47

Genoomi suuruse evolutsioon

Mittekodeeriva DNA probleem: miks ta seal on?

1. Performs some essential function such as global regulation of gene expression - little evidence

2. Useless "junk DNA" carried passively by the chromosomes because of linkage to functional genes - neutral to the organism-

3. Functionless parasitic DNA or "selfish" DNA that accumulates and is actively maintained by intragenomic selection

4. Structural function unrelated to the task of carrying genetic information e.g. nucleoskeleton or mechanical function

Different types of nongenic DNA may be maintained by different mechanisms

slide48

FUGU – Geenide arv umbes sama, mis näiteks meil, aga genoomi suurus on tal vaid 365 Mb (ca. 1/8 meie genoomist). Kodeeriv ala hõlmab ca. kolmandiku genoomist. Introneid on palju vähem ja nad on lühemad. Korduvjärjestusi on ka palju vähem.

slide49

Kokkuvõte

  • Geenid esinevad tihti geeniklastritena
  • Geenid/Geeniperekonnad evolutsioneeruvad geeni duplikatsiooni teel
  • Edasi evolutsioneeruvad geenipered kas sõltumatu divergeerumise, concerted evolution, või birth-and-deth mudeli (pseudogeenistumine, puhastav valik) alusel
  • Suur osa mittekodeerivast kordusjärjestustena
  • Klassifitseeritav tandeemsete ja hajusate järjestustena, aktiivselt või passiivselt replitseeruv, junk või selfish DNA