1 / 29

Majandusteadlased

Majandusteadlased. Merkantelistid . väitsid, et riigid peavad käituma nii, nagu nad oleksid kaupmehed, kes võistlevad omavahel kasumi pärast

gino
Download Presentation

Majandusteadlased

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Majandusteadlased © Tõnu Erin

  2. Merkantelistid • väitsid, et riigid peavad käituma nii, nagu nad oleksid kaupmehed, kes võistlevad omavahel kasumi pärast • Ka valitsused peaksid toetama tööstust, kehtestades seadusi, mis aitavad hoida palga- ja muud tootmiskulud väikesed ning ekspordi (müük välismaale) suure. © Tõnu Erin

  3. Merkantelistid • Sel viisil saavutaks riik selle, mida nimetatakse soodsaks kaubandusbilansiks. • Soodne kaubandusbilanss kirjeldab olukorda, kus eksport ületab impordi. © Tõnu Erin

  4. Füsiokraadid • olid seisukohal, et riik peaks loobuma ettevõtluse ja tööstuse toetamisest • väitsid, et tõelise rikkuse allikad on põllumajandustooted ja teistest loodusressurssidest saadud tooted • Kuna need on jumalast antud, ei ole valitsusel mingit mõtet ennast pingutada, et aidata äril ja tööstusel kasumeid suurendada. © Tõnu Erin

  5. Füsiokraadid • kuna tegelik rikkus tuleb maast, on valitsusel targim hoida oma käed ettevõtlusest eemal ja lasta loodusel minna oma rada • Laissez faire – laske inimestel toimida, nagu nad heaks arvavad! © Tõnu Erin

  6. Adam Smith (1723-1790) • “Rahvaste rikkus” (1776) • Smithi arvates sõltub rahva rikkus tootmisest, mitte ainult põllumajandusest. See, kui palju toodetakse, sõltub sellest, kui hästi ühilduvad töö ja teised tootmistegurid. Mida tõhusam on see kombinatsioon, seda suurem on toodang ja seda suurem on ka rahvuslik rikkus. © Tõnu Erin

  7. Adam Smith (1723-1790) • “Iga üksikisik pingutab ennast pidevalt, et leida oma kapitalile kõige kasulikum rakendus. See on tema enda kasu, mitte ühiskonna oma, mida ta silmas peab, … aga selles nagu paljudel teistelgi juhtudel juhib teda nähtamatu käsi, pannes teda omaenda kasu taga ajades eelistama seda, mis ei olnud üldsegi tema kavatsus ja on kõige kasulikum ühiskonnale.” • Tänapäeval on selleks nähtamatuks käeks nõudlus ja pakkumine ehk turg. © Tõnu Erin

  8. Jean Baptiste Say (1767-1832) • “Poliitökonoomia traktaat” (1803). • Turuseadus • Say seadus väidab, et pakkumine loob endale ise nõudluse. Inimesed toodavad ja müüvad kaupu ja teenuseid selleks, et osta seda, mis neil vaja on. Kui ostjad ei soovi enam mõningaid tooteid osta, lõpetavad müüjad nende tootmise ja lähevad üle millegi sellise tootmisele, mille järele on nõudlust. • Ületootmist ja pikaajalist tööpuudust ei saa esineda. © Tõnu Erin

  9. Thomas Robert Malthus (1766-1834) • “sünge teaduse” prohvet, • “Rahvastikuessee” (1788) • Hoiatas kohtutavate kontrollimata rahvastiku juurdekasvu tagajärgede eest. • Kuna toiduvarusid saab suurendada maa ja tööjõu lisandumise teel, on varude juurdekasvu tempo aritmeetilises progressioonis. © Tõnu Erin

  10. Thomas Robert Malthus (1766-1834) • Rahvaarvu juurdekasv toimub see-eest geomeetrilises progressioonis. • Kuna rahvastiku juurdekasvu ja toiduainete tootmise juurdekasvu tempo vahel on erinevused, võib järeldada, et suur osa inimkonda on määratud elama viletsuses. • Nälja ja kannatuste vältimiseks ei ole ühiskonnal muud teha, kui tungivalt soovitada vaestel muretseda vähem lapsi. © Tõnu Erin

  11. David Ricardo (1772-1823) • “Poliitilise ökonoomia ja maksustamise printsiibid” (1817) • klassikaline vabakaubanduse eestvõitleja • Vabakaubandus on poliitika, mille puhul kaotatakse tollid ja teised riikidevahelised kaubandusbarjäärid. © Tõnu Erin

  12. David Ricardo (1772-1823) • Töötas välja kontseptsiooni, mida tuntakse suhtelise eelise printsiibina. • Suhteline eelis lubab tal näidata, et üks riik võib kasutoovalt importida kaupu teisest riigist isegi siis, kui importiv maa saaks toota neid odavamalt kui eksportija. © Tõnu Erin

  13. Karl Marx (1818-1883) • sotsialismi ja kommunismi prohvet • “Kapital” (1842) • “Kommunistliku partei manifest” • Las valitsevad klassid värisevad kommunistliku revolutsiooni ees. • Proletaarlastel (töölistel) pole midagi kaotada peale ahelate. Neil on võita kogu maailm. Kõigi maade proletaarlased, ühinege! © Tõnu Erin

  14. Karl Marx (1818-1883) • Mõned tõekspidamised: • Ajaloo käiku määravad peaaegu eranditult majanduslikud jõud. • Ajalugu on olnud majanduslike klasside vaheline võitluste rida. • Kaupadel ja teenustel on väärtus tööliste jõupingutuste tõttu. Kasum kujutab endast lisaväärtust. • Kapitalismi vältimatu kokkuvarisemine. Iga tööline töötab oma võimete kohaselt ja talle tasutakse tema vajaduste kohaselt. © Tõnu Erin

  15. Alfred Marshall (1842-1924) • hinnateooria pioneer, • 19. sajandi suurim majandusteadlane. • “Majandusteaduse alused” (1890) • Korrastas varasemate klassikaliste majandusteadlaste, nagu Adam Smith, David Ricardo ja John Stuart Milli teooriaid. • Tema kuulsaim õpilane John Maynard Keynes © Tõnu Erin

  16. Alfred Marshall (1842-1924) • Üks Marshalli püsimajäänud panuseid on vahetegemine lühiajalise ja pikaajalise pakkumise ja nõudluse vahel. • Võrreldes neid kahte jõudu kahe kääripoolega, väitis ta, et üks ei saa töötada teiseta. Aga nagu üks kääripool võib olla tegusam, nii muutub nõudluse ja pakkumise mõju aja jooksul. © Tõnu Erin

  17. Thorstein Veblen (1857-1929) • turusüsteemi kriitik, publikatsioon “Jõudeklassi teooria” (1899) • Seadis kahtluse alla pakkumise ja nõudmise seaduse iseenesest mõistetavad eeldused. • Ta vaidlustas väite, et tarbija on kuningas, kes nõuab ja saab parimaid kaupu ja teenuseid madalaima hinnaga. • Ta väitis, et tarbijad kannatavad sotsiaalse ja psühholoogilise surve all, mis sunnib neid tegema nii mõnegi üsna arutu otsuse. • Tähelepanu tõmbav tarbimine. © Tõnu Erin

  18. Thorstein Veblen (1857-1929) • Kasumisoov ajendab äri huvides tegema ebaausaid samme – katsed kaotada konkurentsi, piirata toodangut, asutada veelgi suuremaid olemasolevate firmade ühendusi ning eraldama firmaomanikud firmajuhtidest. • See viib ressursside raiskamiseni ning majanduse võimetuseni kasutada oma potentsiaali täielikult. © Tõnu Erin

  19. Frank Knight (1885-1972) • turusüsteemi kaitsja, • “Risk, ebakindlus ja kasum” (1921) • Kaitses vaba ettevõtlust ja laissez faire’i poliitikat. • Peale esmatarbekaupade võib kõiki teisi oste iseloomustada kui tähelepanu tõmbavat tarbimist. © Tõnu Erin

  20. Frank Knight (1885-1972) • Pöördudes turu pakkumiskülje poole, kaitses ta kasumit kui äritegevuse liikumapanevat jõudu. • Soov saada kasumit paneb ettevõtted tootma seda, mida majandus vaid vajab. Samas tabab möödapääsmatu karistus rahalise kahjumi näol neid firmasid, kes ei ole arvestanud turu nõudeid © Tõnu Erin

  21. Frank Knight (1885-1972) • Kasum on Knighti järgi tasu, mida teenitakse ettevõtluses selle eest, et ollakse nõus turu ebakindlusega. • Ta tegi vahet riskil (mida võib ette näha ning mille vastu võib end kindlustada) ja ebakindlusel, mida põhjustavaid sündmusi ei saa ette näha. © Tõnu Erin

  22. Joan Robinson (1903-1983) • “Vaegkonkurentsi majandusteadus” (1933) • Vaegkonkurents kirjeldab turgu, kus müüjatel on vabadust määrata hindu rohkem kui täiskonkurentsi tingimustes, kuid vähem kui puhta monopoli korral. • Neil on see vabadus, sest nad müüvad oma kaupu monopolikonkurentsi või oligopoli tingimustes. © Tõnu Erin

  23. Joan Robinson (1903-1983) • Nõudes kõrgemaid hindu, kui need oleksid täiskonkurentsi tingimustes, saavad ettevõtted suuremaid tulusid, kui tarbijad peavad püüdma vähemaga läbi ajada. • Majandus opereerib sedaaegu allpool oma tegelikku võimet anda töölistele tööd ja toota kaupu ning teenuseid. • Alatootmine ja tööpuudus põhjustavad vältimatult perioodilisi retsessioone ja poliitilist rahulolematust. © Tõnu Erin

  24. Paul Samuelson (1915-2009) • Nobeli majanduspreemia 1970 • Valitsuse osast majanduses: • Väga paljud neist probleemidest, mida klassikalised majandusteadlased tahtsid jätta turul lahendamiseks, ei allu üldse turu mõjudele. • Need majandustegevuse kõrvalmõjud, mis mõjutavad selliseid valdkondi, nagu tervishoid, haridus ja keskkonna saastamine, ei allu pakkumise ja nõudmise seadusele. © Tõnu Erin

  25. Paul Samuelson (1915-2009) • Järelikult on valitsuse asi seada majandustegevusele eesmärgid ning kasutada oma võimu nende saavutamiseks. • Toetas minimaalpalga kehtestamist, riikliku elamuehituse ja toiduabi programmide finantseerimist kui vaesuse vähendamise vahendit. © Tõnu Erin

  26. Milton Friedman (1912-2006) • Nobeli majanduspreemia 1976 • Valitsuse osast majanduses: • Parim, mida valitsus majanduse abistamiseks teha saab, on see kui ta hoiab oma käed äritegevusest eemal ja laseb turul oma asju ajada. • Eelistas anda vaestele lisatulu ning lasta neil kasutada raha oma probleemide lahendamiseks valitsusepoolse sekkumiseta. • Soovitas kohaldada negatiivset tulumaksu (libisev maksuskaala, kelle töötulud on allpool kehtestatud miinimumi). © Tõnu Erin

  27. Irving Fisher (1867-1947) • rahateooria pioneer • Näitas ringleva raha koguse ja hinnataseme vahelist suhet. • Vahetusvõrrand näitab meile, et kogutulu võrdub majanduse poolt toodetud kaupade ja teenuste koguväärtusega. • Ringleva raha hulk korrutatuna sellega, mitu korda teda kulutatakse, võrdub kogu majanduses aasta jooksul kulutatud raha hulgaga. © Tõnu Erin

  28. John Maynard Keynes (1883-1946) • “Tööhõive, intressi ja raha üldteooria” (1936), Inglismaa. • 20. sajandi mõjukaim majandusteadlane. • Alfred Marshalli kuulsaim õpilane. © Tõnu Erin

  29. John Maynard Keynes (1883-1946) • Tõestas, et on võimalik kogupakkumise ja –nõudluse tasakaal, samal ajal kui täielik tööhõive on veel väga kaugel. • Lisaks näitas ta, et tööpuudus võib lõpmatult lokata, kui keegi (valitsus) vahele ei astu ja kogunõudlust ei suurenda. • Valitsus peaks loobuma vaba ettevõtluse ehk laissez faire’i soosimisest aktiivse rolli kasuks majanduse stabiliseerimisel. © Tõnu Erin

More Related