t he evolutsioon l.
Download
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
TÄHE EVOLUTSIOON PowerPoint Presentation
Download Presentation
TÄHE EVOLUTSIOON

Loading in 2 Seconds...

play fullscreen
1 / 62

TÄHE EVOLUTSIOON - PowerPoint PPT Presentation


  • 368 Views
  • Uploaded on

TÄHE EVOLUTSIOON. Tähed. Tähed on valgusekillud, õhtuti puruneb valgus kildudeks. Mis on tähed ?. Valgusallikad Nad on kaugel Neid on palju Kõik on pärit tähtedest.

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about 'TÄHE EVOLUTSIOON' - gigi


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
t hed

Tähed

Tähed on valgusekillud, õhtuti puruneb valgus kildudeks.

mis on t hed
Mis on tähed ?
  • Valgusallikad
  • Nad on kaugel
  • Neid on palju
  • Kõik on pärit tähtedest

Tähed on pisikesed valgustajad maailmaruumis. Nad kiirgavad soojust ja valgust. Palja silmaga näeb, et nad on väikesed aga tegelikult on nad tohutult suured.

slide4

Eestis palja silmaga nähtavaid tähti on 1146.Heledamaid tähti on 20.Kogu Maal on näha silmaga ~6000 tähte.Binokliga võib näha vähemalt 50000 tähte.1m refraktorteleskoobiga 100 miljonit tähte.

ajalooliselt
Ajalooliselt

Teada tuntud ürgajast

Kuni XVII sajandi alguseni olid tähed tugipunktid päikesesüsteemi uurimiseks.

1609 a. konstrueeris Galilei teleskoobi

XVIII saj. lõpul pani stellaarastronoomiale aluse W.Herschel (1738-1822)

1835 a. Struve mõõtis Veega kauguse

1986 a. Hubble Space Telescope

t he heledus
Tähe heledus
  • Näiv – II saj. e.m.a. koostas Hipparchos tähekataloogi. Jagas tähed 6 klassi. Päikese n.t. -26,6m; täiskuu -12m; Veega 0,3m; Põhjanaelal 1,8m. Minimaalne vaadeldav tähesuurus 32m.

Pogsoni valem:

m1-m2=-2,5log(E1/E2)

t he heledus8
Tähe heledus
  • Tegelik – 1835 a. Struve hindas esimesena tähe kaugust parallaksi järgi. Arvestades valguse nõrgenemist, neeldumist, saab tähe tegeliku heleduse arvutada.

Absoluutne on tähe heledus 10 parseki (32,6v.a.) kaugusel.

Tähesuuruste vahemik -9...19m

slide9

Tähe parallaks

Maa

1 a.ü.

Parallaksi nurk

Päike

herne parallaks
Herne parallaks

Hernes

0,01 kaaresekundit

Parallaksi nurk

Silm

100 km

t htede v rvus
Tähtede värvus
  • Värvuse kindlakstegemiseks hinnatakse tähe heledusi erinevates spektripiirkondades.
  • Kõige levinum on UBV-fotomeetria.
  • Värvusindeksid on normeeritud Veega järgi.
t htede f sikalised parameetrid
Tähtede füüsikalisedparameetrid
  • Diameeter
  • Kiirgusvõime [seotud tähe kaugusega]
  • Temperatuur [punased-sinised tähed]
  • Tähe spekter [keemiline koostis, v, T]
  • Mass [mitmikutel Newtoni seadusega]

Stefan-Boltzmanni seadus: E=qTe4

spektraalanal s
Spektraalanalüüs
  • Pidev spekter näitab et tähe kiirgusspekter sõltub temperatuurist, ioniseerunud plasma
  • Neeludmisjooned tekivad tähe atmosfääris
  • Joonte intensiivsus ja lainepikkus näitab tähe keemilist koostist
  • Doppleri efekt – spektrijooned nihkuvad
  • Joonte laienemine väljendab pöörlemist
  • Saab kindlaks teha veel atmosfääri paksust, magnetvälja tugevust ja kas aine voolab välja.
slide16

Spektraaluuringud näitavad et tähed on väga mitmekesised. Samas on ka stabiilseid näitajaid nagu keemiline koostis. 90% aatomite arvust on vesiniku aatomid ning ülejäänust 90% on heelium ja 1% raskemaid elemente. Hea kooskõla on ka tähe värvuse ja kiirgusvõimega.

t he elulugu
Tähe elulugu

Gravitasioon

Tuumaenergia

Soojusenergia

  • Prototäht
  • Päristäht
  • Kõdutäht
millest tekivad t hed
Millest tekivad tähed?
  • Kanti-Laplace nebulaarhüpoteesi kinnitavad vaatlused.
  • NH – taevakehade moodustumine on võimalik hõredast ainest tihenemise teel
nebulaargaas
Nebulaargaas

Linnutee galaktikas on gaasi 5x10e9 Mo

See asub galaktika tasandis ja massist ~2%

Sellest 69-70% H, 27-28% He, 2-4% muud

Tihedus 10e-22 g/cm3 (Päike 1,4; Maa 5,6)

Temperatuur 10-30 K

Mõõtmed 40 parsekit

Mass 10000-1000000 Mo

t htede teke
Tähtede teke
  • Uusi tähti tekib aastas 5 Mo
  • Gaasi vabalangemise aeg on 10e6 aastat
  • Kui arvestada nebulaarpilvede massi ja kokkutõmbumise ajategurit siis peaks tekkima 5000 Mo jagu tähti

Järeldus – tähed tekivad teatud soodsates tingimustes

protot he teke
Prototähe teke
  • Aluseks gravitatsioon
  • Takistavad tegurid: rõhk, tsentrifugaaljõud ja magnetvälja rõhu surve
  • Kokkutõmbumine algab teatud kriitilisest massist – Jeansi mass (100-1000 Mo)
  • Tähtede mass on 0,08-120 Mo
  • Pilvevälised ja pilvesisesed põhjused
  • Assotsitasioonid
  • Fragmenteerumine
protot htede mass on suurem m tmed palju kordi suuremad ning temperatuur ja tihedus palju v iksemad
Prototähtede mass on suurem, mõõtmed palju kordi suuremad ning temperatuur ja tihedus palju väiksemad.
slide26

-Prototäht koosneb ümbrisest ja südamikust-Prototähel on kaks faasi-Prototähed kiirgavad gravitats.pot. energiat kokkutõmbumisel ja akreteerumisel-Kasvav gaasirõhk tasakaalustab grav.jõu-Termotuumareaktsioonid algavad 9x10e6 K-Eluiga sõltub massist. Mo kulub 5 miljonit aastat, 100 Mo 100000 aastat

p rist hed
Päristähed
  • Pidev tasakaalustamise režiim
  • Kõige pikem periood H->He vabanev energia
  • Põhimäärajaks mass
  • Peajadal Päike on 10 miljardit aastat, 100 Mo 500000 aastat
  • Peajadalt lahkub kui südamikus vesinik lõpeb
  • Siis täht kaotab tasakaalu ja hakkab kokku langema, kuni süttivad He->C + kihtpõlemine
  • Täht paisub, et lasta läbi suurenenud kiirgusevoogu (hiiud)
slide28
Tähepõlemise tsükkel, mille intensiivsus väheneb kuna iga järgnev tsükkel vajab enda tekkimiseks aina enam energiat
  • Alla 0,08 Mo H ei sütti, alla 0,5 Mo He ei sütti, Fe jaoks peab täht olema 8 Mo
k dut hed
Kõdutähed
  • Võtmeküsimus on mass
  • Mõjutavad kiire pöörlemine, tugev magnetväli, tähetuul ja kaksiklus
gaasudu

The Trifid Nebula (M20)

Lagoon Nebula (M8)

M24

GAASUDU
noor hajusparv
NOOR HAJUSPARV

PLEJAADID

M7

vallandusmehhanism
VALLANDUSMEHHANISM
  • TIHEDUSLAINED
  • SUPERNOOVAD
p rdemoment
PÖÖRDEMOMENT
  • KOGU PÖÖRDEMOMENT MUUTUMATU

LÄBIMÕÕT VÄHENEB

PÖÖRLEMISKIIRUS SUURENEB

planeetide moodu s tumine
PLANEETIDE MOODUSTUMINE
  • ORBIIDID KOMPLANAARSED
  • PLANEEDID PEAVAD TIIRLEMA SAMAS SUUNAS
  • PLANEEDID PEAVAD PÖÖRLEMA SAMAS SUUNAS
slide39
JÕUD
  • GRAVITATSIOON TÕMBAB KOKKU
  • KIIRGUSRÕHK PUHUB LAIALI
  • PROTOTÄHE STAADIUMIS DOMINEERIB GRAVITATSIOON

TÄHT TÕMBUB KOKKU

evolutsioon h r diagrammil

HELEDUS

Main Sequence

TEMPERATUUR

EVOLUTSIOON H-R DIAGRAMMIL

FAAS I PEAJADA EELNE

gaas mbris
GAASÜMBRIS
  • PROTOTÄHE ÜMBRIS MUUTUB LIIGA SOOJAKS

TOLM PUHUTAKSE TAGASI

      • Bi-POLAARSD JOAD
vaadeldud protot ht
VAADELDUD PROTOTÄHT
  • HELEDAM KUI VASTAKS TEMPERATUURILE
    • VÄGA SUUR
  • PUNASEM, KUI VASTAKS TEMPERATUURILE
    • TOLMÜMBRIS HAJUTAB KIIRGUST
faas ii peajada eelne evolutsioon
FAAS II PEAJADA EELNE EVOLUTSIOON
  • PROTOTÄHEL TUGEV TÄHETUUL
    • T Tauri TUUL
    • TOLMÜMRIS HAJUB
    • PLANEETIDE MOODUSTUMINE LÕPEB
  • NÜÜD ON PROTOTÄHT ESMAKORDSELT NÄHTAV
    • HELEDUS LANGEB (PALJU VÄIKSEM)
    • TEMPERATUUR MUUTUB VÄHE
termotuuma reaktsiooni algus
TERMOTUUMA REAKTSIOONI ALGUS
  • TEMPERATUUR TUUMAS 10 MILJONI K
    • REAKTSIOON ALGAB
    • GRAVITATSIOON TASAKAALUSTAB KIIRGUSRÕHU
    • HÜDROSTAATILINE TASAKAAL
t he struktuur

ÜMBRIS

TUUM

TÄHE STRUKTUUR
  • TUUM
    • SIIN REAKTSIOON
  • ÜMBRIS
    • HOIAB TUUMA KUUMA JA TIHEDA
t he mudelid
TÄHE MUDELID
  • ALUSTAME OLETUSTEGA RÕHU, TEMPERATUURI,TIHEDUSE KOOSTISEGA
  • TUNTUD FÜÜSIKA SEDUSTE ALUSEL
  • KONTROLLIDA PINNAANDMETEGA
peajada evolutsioon
PEAJADA EVOLUTSIOON
  • VESINIK AMMENDUB PÕLEMISTSOONIS
  • REAKTSIOONI INTENSIIVSUS LANGEB
  • TUUM EI SAA ENAM TASAKAALUSTADA
    • TUUM TÕMBUB KOKKU
  • TEMPERATUUR TUUMAS KASVAB
    • IDEAALNE GAAS
  • VABANEB TÄIENDAV ENERGIA -
    • REAKTSIOON JÄRGMISES KIHIS
    • TÕSTAB ÜMBRISE
      • HELEDUS VEIDI TÕUSEB
evolutsioon peajadal

TUUM

VESINIKU

“PÕLEMISTSOON”

UUS

PÕLEMISKIHT

EVOLUTSIOON PEAJADAL

He

He

spektri klassid
Spektri klassid

O tähed

Ioniseeritud heelium, nõrgad vesiniku jooned

T>25,000 K

eresinised (ultraviolet jooned)

Näiteks Orioni vöö objektid

spektri klassid55
Spektri klassid

B tähed

Neutraalne heelium, keskmised vesiniku jooned

T=25,000 K-11,000K

sinised (UV jooned)

Näiteks Rigel

spektri klassid56
Spektri klassid

A tähed

Väga tugevad vesiniku neeldumisjooned

T=11,000-7,500K

Violetsed jooned

Näiteks Siirius ja Veega

spektri klassid57
Spektri klassid

F tähed

Keskmised vesiniku jooned ja ioniseeritud Ca

T=7,500-6,000K

sinised

Näiteks Põhjanael

spektri klassid58
Spektri klassid

G tähed

Nõrgad vesiniku jooned ja tugevalt ioniseeritud Ca

T=6,000-5,000K

kollased

Näiteks Päike ja Alpha Centauri

spektri klassid59
Spektri klassid

K tähed

Üksikud ioniseeritud metallide jooned, mõned molekulid

T=5,000-3,500K

punased

Näiteks: Arcturus, Aldebaran

spektri klassid60
Spektri klassid

M tähed

Tugevad molekulide jooned

T=2,200-3,500K

punased (IR jooned)

Näiteks: Betelgeuse, Proxima Centauri

spektri klassid61
Spektri klassid

L tähed

Tugevad molekulide jooned

H20 !!

T=1,300-2,200

Punased (IR jooned)

Pruunid kääbused

spektri klassid62
Spektri klassid

T tähed

Tugevad H20 ja metaani jooned

Väga külmad!

T=900-1300K

Punased (IR jooned)

Pruunid kääbused

540 v.a. Udu Maokandja tähtkujus