Download
slide1 n.
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
SILLAVAHT PowerPoint Presentation

SILLAVAHT

201 Views Download Presentation
Download Presentation

SILLAVAHT

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript

  1. SILLAVAHT Teema 4 Vaht rannikuvetes

  2. Eesmärk. Pärast selle peatüki omandamist peaksite olema võimelised mõistma kuidas tõhusalt iseenda tööd organiseerida. Te näete kuidas võtta endale vahikohustused. Tutvustatakse kontrolli all hoidmise kontseptsiooni. Teie kohustused laeva ohutuse tagamisel ja kokkupõrgete vältimisel arutatakse läbi selliselt, et te saate aru, kuidas jagada prioriteedid ja kuidas kasutada oma aega. Käsitletakse nõuetekohase vaatluse korraldamist ja viimases lõigus tuletatakse meelde, et võimaliku ohu tekkimisel peate abi kutsuma.

  3. Kursi võtmine pärast lootsi lahkumist Sageli on vaja laeva pöörata kaitsmaks lahkuvat lootsi tuule ja lainetuse eest. Niipea kui lootsikaater on eemaldunud, annab kapten täiskäigu ja suunab laeva järgmisse teekonnapunkti. Kui laev on ettenähtud kursil ja kapten on veendunud ohtude puudumises, annab ta laev juhtimise üle VO-le.

  4. Vahi ülevõtmine • Pärast kaptenit abistamist laeva asukoha kindlakstegemisel on VO kohustus valmistuda vahi ülevõtmiseks, selleks peab ta: • kaarti uurides kindlaks tegema, kus laev liigub, • määrama järgmise kursimuutuseni jäänud aja ja laeva ligikaudse asukoha vahi lõpuks, • kontrollima radari tööd, veenduma logi töökorras olekus ja märkima üles loginäidu, • kontrollima liikumissuunda, kompassi õiendit, • määrama hoitava kursi ja kandma need andmed kaardile teekonnajoone lähedale

  5. tutvuma ilmateatega ja loodenähtuste (veetase, hoovused) seisuga, • tutvuma hästi nähtava ujuva ja kaldal paikneva navigatsioonimärgistusega, et kasutada neid kohamääramisel • märkima kaardile sügavuse märgatava muutumise kohad, võrdlemaks neid sügavusemõõtjate näitudega • veenduma selles, et lootsitrepp on sisse võetud ja midagi ei ripu parda taga, ulatudes vette • vaatama ringi, märkamaks võimalikke ohte laeva liikumisele

  6. veenduma kõige vahi jooksul vajamineva (seal hulgas päikeseprillide, kandelambi, tee või kohvi jne.) olemasolus, • tutvuma sillavahi koosseisuga, vahis osalejate nimede ja paigutusega, • viima end kurssi tekil käimasolevate laevatöödega (näiteks sildumisotste koristamine, tekilasti kinnitamine, lastiseadme paigaldamine mereklaariks, tekkide pesemine jne.), • saama kinnituse selle kohta, et ankrud on klüüsisja mereklaarid,

  7. saama kinnituse, et lootsi lahkumiseks kasutatud pardaluuk (kui sellist kasutati) on mereklaarilt suletud. • Vahi õnnestunud ülevõtmist soodustavad elemendid on plaanipärasus ja • ettevalmistatus

  8. Kapteni instruktsioonid või näpunäited (nightorders) Kui kapten annab vahi ametlikult üle, peab ta olema kindel, et VO-le on olukord täiesti selge ja seepärast kapten ütleb „Teie vaht algab“ või „Asuge vahti“ („You now have the watch“). Selle peale vastab VO: “Vaht vastu võetud” („I have the watch“).

  9. Enne sillalt lahkumist kirjutab kapten korralduste raamatusse oma viimased korraldused vahis olijaile või ütleb VO-le, millal ta tuleb silda kutsuda (kui tema juuresolek sillas ei ole varem vajalik). Tüüpiliselt saab vähekogenud VO korralduse kutsuda kapten kohe, kui ilmneb, et mõne laeva vähim lähenemiskaugus (VLK, CPA) jääb alla 2 miili või pool tundi enne uuele kursile asumist.

  10. Veidi kogenuma VO jaoks võivad need näitajad olla 1 miil ja 15 minutit. Kogenud VO saab ülesandeks lihtsalt teatada tekkinud raskustest ja sellest, et laev on vastavalt plaanile võtnud uue kursi. Kaptenil kulub teatud aeg, veendumaks ohvitseride võimekuses, kompetentsuse näitamine oleneb aga igast ohvitserist endast.

  11. Olukorra kontrolli all hoidmine Teemas 1 oli näidatud, miks on vaja seadmestikku enne merele minekut üle vaadata ja töös proovida. Teemas 2 kirjeldas, kuidas jälgida instrumentide tööd ja lootsitava laeva juhtimist. See teema tutvustab meid kolmanda kontseptsiooniga pideva kontrolli või kontrolli all hoidmisega.

  12. Katkematu kontrolli põhimõtted võib kokku võtta järgmiselt: • laev hoiab ettenähtud sirget kurssi • välisjõud(hoovused ja tuuled) põhjustavad laeva hälbimise kavandatud teelt • tüürimees, fikseerides kaardil laeva hetkeasukoha, avastab hälbimise ettenähtud teelt • tüürimees korrigeerib kurssi, et tuua laev tagasi planeeritud teele.

  13. Pideva kontrolli koostisosad on: ettenähtud seisund – hälve – tagasisidestus – korrigeerimine – ettenähtud seisund. Sama põhimõtet rakendatakse ka laeva juhtimisel rooliseadme abil. Samuti hoiab kapten kontrolli laeva üle, seades oma käskude kaudu sisse normatiivid. Kui kapten leiab, et tema käsku pole täidetud, tahab ta teada, miks, ja korrigeerib vastavalt olukorda.

  14. Mida tähendab katkematu kontroll sillavahi jaoks? • Vahis olijatel on kaks võrdselt tähtsat ülesannet, mille täitmine peab olema pideva kontrolli all: • laeva ohutu juhtimine (navigeerimine) alati ja igal ajal • kokkupõrgete ärahoidmine.

  15. Navigeeriminenõuab laeva liikumise võrdlemist eelnevalt maha märgitud teega. Kokkupõrgete ärahoidmiseks tuleb ümbritsevale laevaliiklusele reageerida vastavalt kokkupõrke vältimise reeglitele (COLREGS).

  16. Kuidas peab VO organiseerima laeva navigatsioonilist juhtimist? Rahvusvaheline konventsioon (STCW) määrab: Läbitava piirkonna kohta peab kasutusel olema pardal leiduv suurima kaardimõõduga ja kõige värskema saadaoleva informatsioonini korrigeeritud kaart. Asukoha määramisi tuleb teha nii sagedasti, kui seda asjaolud lubavad. Seejuures tuleb kasutada rohkem kui ühte kohamääramise meetodit. VO peab isiklikult identifitseerima iga kasutatava navigatsioonimärgi.

  17. VO peab alati püüdma teostada kohamääramisi regulaarsete ajavahemike järel. See võimaldab fikseerida kaardil koha, kus laev peaks olema järgmise kohamääramise ajal, ja võrrelda ennustust hilisema mõõtmistulemusega. Võimalikult sagedase asukoha määramise nõue vajab selgitamist. Asukoht tuleb kindlasti määratud iga kursimuutmise korral ja seejärel regulaarsete ajavahemike järel. Soovitav on kohe pärast pöörde lõppu, kui laev on uuel kursil saavutanud püsivuse, teha kontroll-kohamääramine.

  18. Ajavahemikud asukoha määramiste vahel peavad olema sellised, et laev ei saaks selle aja jooksul tuule, merehoovuse või loodenähtuste mõjul ettemärgitud teekonnast märgatavalt kõrvale kalduda. Praktikast tulenevalt peaks kohamääramiste intervall pärast lootsi ärasaatmist olema 15 minutit. Laeva avaramale merealale jõudmisel võib see kasvada kuni 30 minutini.

  19. Kuidas peab VO tegutsema kokkupõrgete vältimiseks Siin tekib konflikt kahe nõude vahel: ühelt poolt tuleb tagada liikumine ettenähtud kursil ja teiselt poolt muuta kokkupõrke vältimaks kurssi. Kitsal veealal võib see konflikt kriitilisemaks muutuda. Veel enam: navigatsioon nõuab fikseeritud asukohta pinnase suhtes, samal ajal kui kokkupõrke vältimise seisukohast on tähtsust vaid laevade asendil veepinnal teineteise suhtes. Asjaolud nõuavad, et VO võtaks esmalt ette kokkupõrget vältiva tegevuse ja viiks alles seejärel laeva tagasi ettenähtud kursile.

  20. Praktikas võib tekkida hulgaliselt kriitilisi olukordi, näiteks kui kalalaevade grupile teed andes tuleb pöörata, aga sealpool on samal ajal madal vesi ja ilmne risk joosta madalikule. • Niisuguses olukorras: • kutsuge kapten • arvestage võimalust, et vähendate kiirust või peatate laeva.

  21. Aja kasutamine vahis Kogemus näitab, et laevaliikluse jälgimine ei nõua alati ühesugust pingsat tähelepanu, samal ajal kui navigatsioonilisi asukoha määramisi tuleb teha kindlate ajavahemike tagant. Seepärast on tähtis planeerida vahiaega kohustuste vahel nii, et oleks võimalik teostada vaatlusi identifitseerimaks teisi laevu ja nende liikumist. Laev ei satu erilisse ohtu, kui kohamääramiste vaheline aeg muutub. Kuid laev pannakse riskiolukorda siis, kui VO tegeleb vaid navigatsiooniprobleemidega ajal, mil on olemas kokkupõrke oht.

  22. Kui laevad lähenevad teineteisele kokkupõrkekurssidel, saab eristada kolme perioodi: varajane periood, kui teist laeva on küll märgatud, aga kokkupõrget vältivat tegevust võib veel edasi lükata; kriitiline periood, mille jooksul tuleb tegutseda; lõpp-periood, mil on kokkupõrke ärahoidmisega juba hiljaks jäädud.

  23. Iga perioodi algus ja lõpp sõltub laevade suhtelisest lähenemiskiirusest. Toodud tabel näitab, kui palju aega, olenevalt laevade vahekaugusest ja suhtelisest lähenemiskiirusest, jääb kokkupõrkeni. Näiteks, kui kaubalaeval märgatakse kalalaeva esmaselt nelja miili kaugusel ja laevade suhteline lähenemiskiirus on 20 sõlme, siis võib kokkupõrge toimuda (kui ei võeta midagi ette selle vältimiseks) juba 12 minuti pärast.

  24. Aeg kokkupõrkeni minutites Kui lugeda lõpp-perioodi algushetkeks 20-sõlmelise suhtelise lähenemiskiiruse juures lähenemine ühe miili kaugusele, siis saame kriitilise perioodi pikkuseks kohtumisel sellesama nelja miili kaugusel avastatud kalalaevaga 12–3=9 minutit.

  25. Iga laev saab enda jaoks määrata lõpp-perioodi pikkuse, mis tuleneb laeva manööverdamisvõimest. Lõpp-perioodi pikkust mõjutavad ka nähtavus, radariekraani varjutatud keskosa ulatus ning kõige enam väikeste laevade avastamise võimalik kaugus.

  26. Ülevaade. VO võib rannavetes osutuda ülimalt hõivatuks. Kui töö maht kasvab ja tekib kahtlus, et hakkab arenema ohtlik olukord – kutsuge kapten. On fakt, et mida hõivatumaks me muutume, seda vähem suudame ette planeerida. See tähendab, et tihedas liikluses võib VO muutuda nii seotuks jooksvate probleemide lahendamisega, et kaotab situatsioonitaju või ei märka veel ühe kokkupõrkeohu arenemist.

  27. Sellise ülemäärase hõivatuse tunnetamise õppimine võtab teatud aja. See ongi tegelik põhjus, miks kapten sagedasti kontrollib kogenematu ohvitseri käitumist, nõudes, et talle kantaks ette igast laevast, mis möödub lähemalt mingist kindlast piirist. Kogemuste kogunedes jätab kapten teile üha enam võimalusi teha vahis iseseisvaid otsuseid. Muidugi on veelgi rutiinseid kohustusi, mida vahis tuleb täita, nagu näiteks regulaarsete märkmete tegemine logiraamatusse, kompassi õiendi määramine ja kompasside võrdlemine, rooliautomaadi kontrollimine. Neid vaatleme järgmistes teemades.

  28. Kokkuvõte • Enne vahi ülevõtmist planeerige oma tegevust vahis. • Kontrollige teekonda, kompasside õiendeid ja kaardile joonistatud kursse. • Kontrollige kompassi õiendit vähemalt üks kord vahi jooksul. • Tehke nii, et vaatlusele oleks antud prioriteet.

  29. Avastage kokkupõrkeoht ja vajadusel võtke meetmed. • Määrake laeva kohta regulaarsete ajavahemike järel, kui see on võimalik. • Kitsendatud veealal liikudes määrake laeva asukohta sagedamini • Kutsuge kapten enne, kui potentsiaalselt ohtlik olukord muutub kriitiliseks. • Jälgige ilmamuutusi. • Uurige kaarti ja arvestage ette uute kaldamärkide nähtavale ilmumise aeg.

  30. Säilitage situatsioonitunnetus, eriti siis, kui laev tihedas liikluses on sunnitud ette- märgitud teekonnaliinist tugevasti kõrvale kalduma. • Olge valmis kasutama masinat, et vajadusel tagada laeva ümber küllaldane vaba ruum (Ärge kõhelge vajadusel kiirust vähendamast). • Olge valmis kutsuma silda täiendavat vaatlusvahti, kui selleks tekib vajadus, • Olge valmis vajadusel panema roolimeest rooli (minema üle käsitsijuhtimisele).

  31. VO peab tagama, et laev mitte kunagi ei satuks kontrollimatu riski olukorda.