1 / 41

STRESSFRAKTUURID

STRESSFRAKTUURID. STRESSFRAKTUUR ON PIKAAJALISTE JA ÜLEMÄÄRASTE KOORMUSTE TAGAJÄRJEL JA ILMA ÄGEDA VIGASTUSETA TEKKINUD MURD. Väsimusmurd tekib normaalses luus pideva ja korduva pinge, koormuse, jõu mõjul.

freya
Download Presentation

STRESSFRAKTUURID

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. STRESSFRAKTUURID

  2. STRESSFRAKTUUR ON PIKAAJALISTE JA ÜLEMÄÄRASTE KOORMUSTE TAGAJÄRJEL JA ILMA ÄGEDA VIGASTUSETA TEKKINUD MURD Väsimusmurd tekib normaalses luus pideva ja korduva pinge, koormuse, jõu mõjul PUUDULIKKUSE (patoloogiline?) MURD TEKIB NORMAALSE KOORMUSE MÕJUMISEL EBANORMAALSELE – HAIGUSLIKULE LUULE Metaboolsed: Osteoporoos, hüperparatüreoidism, osteomalaatsia Põletikulised: RA,osteomüeliit Luu düsplaasiad: osteogenesis imperfecta Neuroloogilised: neurotroofilised haigused, polüomüeliit Paget tõbi Farmakoloogilised: kortikosteroidid, diureetikumid, antikonvulsandid Toitumishäired Suitsetamine Unehäired

  3. AJALUGU • 1855 Preisi sõjaväe arst Breithaupt kirjeldas sõduritel turselisi ja valulikke labajalgu • 1897 – tegemist metatarsaalluude diafüüsi murruga – marssimismurd • 1905 – samasugune murd ka reieluukaelas • Teisi nimesid – Fussgeschwulst, syndesmitis metatarsea, march fracture, pseudofracture, overload fracture, creeping fracture, crackfracture, spontaneous fracture, exhaustion fracture, Deutschländer’s disease, soldier’s fracture

  4. EPIDEMIOLOOGIA • 1% üldisest populatsioonist • 1-8% ülikooli, kolledzi sportlastest • Kuni 31% sõjaväelastest • 13-52% jooksjatest

  5. KELLEL JA KUS • Balett: • jooksjad: • sprinterid: • pikamaajooksjad: • Pesapall, tennis: • võimlejad: • Sõudjad, golf: • tõkkejooksjad: • Sõudjad, aeroobika: • Bowling, jooksmine: Lumbar, femur, metatarsal Tibia, metatarsal Navicular Femoral neck, pelvis Humerus Spine, foot, pelvis Ribs Patella Sacrum Pelvis

  6. PATOMEHHANISMID • Stress(pinge, surve) on koormusest või lihase tegevusest põhjustatud luule mõjuv jõud • Aksiaalne - , painutav- , torsioonjõud • Tõmbe- ja kompressioonjõud

  7. Vigastuse mehhanismid • RASKUSTKANDVAD LUUD – nii raskustkandvatel luudel kui mitte • LIHASE TEGEVUS JA LIHASE TUGEVUS – ülajäsemetel, kuna luu tuleb hiljem järgi, lihas areneb kiiremini • LIHASVÄSIMUS – lihas hajutab koormust

  8. PATOMEHHANISM

  9. RISKIFAKTORID • Varasem stressfraktuur • Igasugune korduv tegevus, eriti uus, koormav • Anatoomilised ja biomehhanilised faktorid • Ärakantud jalatsid • Naissugu – ebareg menstr tsükkel, amenorröa(östrogeeni kaitsva toime kadumine luu kao puhul) “ Naissportlase triaad” • Vanus • Luude madal mineraalide (BMD)% (kaukaasia rass) • Igasugune seisund, mis muudab kõnnakut – näit protees, tuumor

  10. KLIINILINE DIAGNOOS • AKTIIVSUSEGA SEOTUD VALU, MIS AJA JOOKSUL TUGEVNEB, RAHUOLEKUS VÄHENEB • KOORMUSE JÄTKUMISEL VALU TUGEVNEB JA MUUTUB PIDEVAKS • SÜMPTOMID ARENEVAD 2-3 NÄDALA JOOKSUL • OBJEKTIIVSED SÜMPTOMID – LOKALISEERITAV VALU, TURSE, SOOJUS, VÄRV, PALP PERIOSTAALNE PAKSENEMINE, LUU KOPUTUS, MUUD TESTID • LOKALISATSIOON MÕJUTAB DGN-I – KEERULINE REIELUUL, LABAJALAL, SELG, SESAMOIDLUUD, VAAGEN

  11. VIGASTUSE LOKALISATSIOON ON PROGNOSTILISE VÄÄRTUSEGA

  12. LOKALISATSIOON

  13. DIAGNOSTIKA - RÖNTGEN Esmane uuringumeetod Esmane tundlikkus 15 – 35% Järgnevatel tundlikkus kuni 50%(30-70%), leiu ajaline erinevus esmastest sümptomitest 1 nädal kuni mitu kuud Muutused sõltuvad ajast Muutused sõltuvad lokalisatsioonist Isel muutused • Kortikaalne luu • Halvasti eristatavad intrakortikaalsed transparentsed jooned • Periosti hägusus • Endostaalne tihenemine • Tõeline murrujoon • Käsnluu • Raske eristatav • Vaevu hoomatav ähmasus • Trabekulaarsetel servadel • Sklerootilised vöödid

  14. 42 a mees, valu algas 10 miili jooksul. T2 gradient echo – luuturse varjab siin fraktuuri.

  15. Käsnluu • Tavalised kohad calcaneus, distaalne tibia ja fibula, vaagen, reieluu kael • Peen-vaevu hoomatav trabekulaarse struktuuri ähmasus ja nõrk sklerootiline tihenemise ala sekundaarse peritrabekulaarse kalluse tekke järgselt • Muutuste tekkeks vajalik 50% luutiheduse muutus • Vigastuse süvenedes ilmneb selge sklerootiline vööt

  16. MRI • ÄÄRMISELT TUNDLIK STRESSFRAKTUURILE ISELOOMULIKE PATOFÜSIOLOOGILISTE MUUTUSTE DIAGNOSTIKAS • T1 MADAL LUUÜDI SIGNAAL VARASE STRESSREAKTSIOONI PUHUL • SIGNAALI INTENSIIVSUS TUGEVAM T2-S • FATSAT SEKVENTSID NAGU STIR JA SPIN-ECHO T2 ERITI KASULIKUD DIAGNOSTIKAS

  17. VARANE STRESSIREAKTSIOON Varasele reaktsioonile isel luuüdi madal signaal T1 Signaali intensiivsus suureneb T2-s

  18. 16 AASTANE SPORTLANE -JOOKSJA. LABAJALA KESKOSA VALU. STIR-KUJUTISE KÕRGE SIGNAAL JA T1 MADAL SIGNAAL, AGA PUUDUB MURRUJOON.

  19. SAGITAALNE STIR KUJUTIS DISTAALSE TIBIA TUGEVNENUD SIGNAAL, FRAKTUURIJOONETA

  20. A – T1. 14 A. POISS JALGPALLUR VALU JA PEHMEKOE TURSEGA, MADAL SIGNAALIGA KURVILINE JOON DIST TIBIAS, TALUSE PEAS. B – T2 FATSAT. MADALA SIGNAALIGA MURRUJOONED. TUGEVA SIGNAALIGA LUUTURSE ALA.

  21. T1-kujutis. Madala tihedusega fraktuurijoon

  22. STIR KÕRGE SIGNAALIGA ALA II METATARSAALIS JA T1 MADAL SIGNAAL

  23. CT • PIIRATUD VÕIMALUSED • VÕIMALDAB PAREMINI MÄÄRATLEDA FRAKTUURI, MIS ON TEISE MEETODIGA JUBA DGN-TUD • TIBIA PIKISUUNALISED FRAKTUURID • LASTE STRESSFRAKTUURID, KUS ON JUBA PERIOSTAALNE REAKTSIOON

More Related