stressfraktuurid n.
Download
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
STRESSFRAKTUURID PowerPoint Presentation
Download Presentation
STRESSFRAKTUURID

Loading in 2 Seconds...

play fullscreen
1 / 41

STRESSFRAKTUURID - PowerPoint PPT Presentation


  • 283 Views
  • Uploaded on

STRESSFRAKTUURID. STRESSFRAKTUUR ON PIKAAJALISTE JA ÜLEMÄÄRASTE KOORMUSTE TAGAJÄRJEL JA ILMA ÄGEDA VIGASTUSETA TEKKINUD MURD. Väsimusmurd tekib normaalses luus pideva ja korduva pinge, koormuse, jõu mõjul.

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about 'STRESSFRAKTUURID' - freya


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
slide2
STRESSFRAKTUUR ON PIKAAJALISTE JA ÜLEMÄÄRASTE KOORMUSTE TAGAJÄRJEL JA ILMA ÄGEDA VIGASTUSETA TEKKINUD MURD

Väsimusmurd

tekib normaalses luus pideva ja korduva pinge, koormuse, jõu mõjul

PUUDULIKKUSE (patoloogiline?) MURD TEKIB NORMAALSE KOORMUSE MÕJUMISEL EBANORMAALSELE – HAIGUSLIKULE LUULE

Metaboolsed: Osteoporoos, hüperparatüreoidism, osteomalaatsia

Põletikulised: RA,osteomüeliit

Luu düsplaasiad: osteogenesis imperfecta

Neuroloogilised: neurotroofilised haigused, polüomüeliit

Paget tõbi

Farmakoloogilised: kortikosteroidid, diureetikumid, antikonvulsandid

Toitumishäired

Suitsetamine

Unehäired

ajalugu
AJALUGU
  • 1855 Preisi sõjaväe arst Breithaupt kirjeldas sõduritel turselisi ja valulikke labajalgu
  • 1897 – tegemist metatarsaalluude diafüüsi murruga – marssimismurd
  • 1905 – samasugune murd ka reieluukaelas
  • Teisi nimesid – Fussgeschwulst, syndesmitis metatarsea, march fracture, pseudofracture, overload fracture, creeping fracture, crackfracture, spontaneous fracture, exhaustion fracture, Deutschländer’s disease, soldier’s fracture
epidemioloogia
EPIDEMIOLOOGIA
  • 1% üldisest populatsioonist
  • 1-8% ülikooli, kolledzi sportlastest
  • Kuni 31% sõjaväelastest
  • 13-52% jooksjatest
kellel ja kus
KELLEL JA KUS
  • Balett:
  • jooksjad:
  • sprinterid:
  • pikamaajooksjad:
  • Pesapall, tennis:
  • võimlejad:
  • Sõudjad, golf:
  • tõkkejooksjad:
  • Sõudjad, aeroobika:
  • Bowling, jooksmine:

Lumbar, femur, metatarsal

Tibia, metatarsal

Navicular

Femoral neck, pelvis

Humerus

Spine, foot, pelvis

Ribs

Patella

Sacrum

Pelvis

patomehhanismid
PATOMEHHANISMID
  • Stress(pinge, surve) on koormusest või lihase tegevusest põhjustatud luule mõjuv jõud
  • Aksiaalne - , painutav- , torsioonjõud
  • Tõmbe- ja kompressioonjõud
vigastuse mehhanismid
Vigastuse mehhanismid
  • RASKUSTKANDVAD LUUD – nii raskustkandvatel luudel kui mitte
  • LIHASE TEGEVUS JA LIHASE TUGEVUS – ülajäsemetel, kuna luu tuleb hiljem järgi, lihas areneb kiiremini
  • LIHASVÄSIMUS – lihas hajutab koormust
riskifaktorid
RISKIFAKTORID
  • Varasem stressfraktuur
  • Igasugune korduv tegevus, eriti uus, koormav
  • Anatoomilised ja biomehhanilised

faktorid

  • Ärakantud jalatsid
  • Naissugu – ebareg menstr tsükkel, amenorröa(östrogeeni kaitsva toime kadumine luu kao puhul)

“ Naissportlase triaad”

  • Vanus
  • Luude madal mineraalide (BMD)% (kaukaasia rass)
  • Igasugune seisund, mis muudab kõnnakut – näit protees, tuumor
kliiniline diagnoos
KLIINILINE DIAGNOOS
  • AKTIIVSUSEGA SEOTUD VALU, MIS AJA JOOKSUL TUGEVNEB, RAHUOLEKUS VÄHENEB
  • KOORMUSE JÄTKUMISEL VALU TUGEVNEB JA MUUTUB PIDEVAKS
  • SÜMPTOMID ARENEVAD 2-3 NÄDALA JOOKSUL
  • OBJEKTIIVSED SÜMPTOMID – LOKALISEERITAV VALU, TURSE, SOOJUS, VÄRV, PALP PERIOSTAALNE PAKSENEMINE, LUU KOPUTUS, MUUD TESTID
  • LOKALISATSIOON MÕJUTAB DGN-I – KEERULINE REIELUUL, LABAJALAL, SELG, SESAMOIDLUUD, VAAGEN
diagnostika r ntgen
DIAGNOSTIKA - RÖNTGEN

Esmane uuringumeetod

Esmane tundlikkus 15 – 35%

Järgnevatel tundlikkus kuni 50%(30-70%), leiu ajaline erinevus esmastest sümptomitest 1 nädal kuni mitu kuud

Muutused sõltuvad ajast

Muutused sõltuvad lokalisatsioonist

Isel muutused

  • Kortikaalne luu
    • Halvasti eristatavad intrakortikaalsed transparentsed jooned
    • Periosti hägusus
    • Endostaalne tihenemine
    • Tõeline murrujoon
  • Käsnluu
    • Raske eristatav
    • Vaevu hoomatav ähmasus
      • Trabekulaarsetel servadel
      • Sklerootilised vöödid
k snluu
Käsnluu
  • Tavalised kohad calcaneus, distaalne tibia ja fibula, vaagen, reieluu kael
  • Peen-vaevu hoomatav trabekulaarse struktuuri ähmasus ja nõrk sklerootiline tihenemise ala sekundaarse peritrabekulaarse kalluse tekke järgselt
  • Muutuste tekkeks vajalik 50% luutiheduse muutus
  • Vigastuse süvenedes ilmneb selge sklerootiline vööt
slide33
MRI
  • ÄÄRMISELT TUNDLIK STRESSFRAKTUURILE ISELOOMULIKE PATOFÜSIOLOOGILISTE MUUTUSTE DIAGNOSTIKAS
  • T1 MADAL LUUÜDI SIGNAAL VARASE STRESSREAKTSIOONI PUHUL
  • SIGNAALI INTENSIIVSUS TUGEVAM T2-S
  • FATSAT SEKVENTSID NAGU STIR JA SPIN-ECHO T2 ERITI KASULIKUD DIAGNOSTIKAS
varane stressireaktsioon
VARANE STRESSIREAKTSIOON

Varasele reaktsioonile isel luuüdi madal signaal T1

Signaali intensiivsus suureneb T2-s

slide36

16 AASTANE SPORTLANE -JOOKSJA. LABAJALA KESKOSA VALU. STIR-KUJUTISE KÕRGE SIGNAAL JA T1 MADAL SIGNAAL, AGA PUUDUB MURRUJOON.

slide38

A – T1. 14 A. POISS JALGPALLUR VALU JA PEHMEKOE TURSEGA, MADAL SIGNAALIGA KURVILINE JOON DIST TIBIAS, TALUSE PEAS. B – T2 FATSAT. MADALA SIGNAALIGA MURRUJOONED. TUGEVA SIGNAALIGA LUUTURSE ALA.

slide41
CT
  • PIIRATUD VÕIMALUSED
  • VÕIMALDAB PAREMINI MÄÄRATLEDA FRAKTUURI, MIS ON TEISE MEETODIGA JUBA DGN-TUD
  • TIBIA PIKISUUNALISED FRAKTUURID
  • LASTE STRESSFRAKTUURID, KUS ON JUBA PERIOSTAALNE REAKTSIOON