1 / 9

ELUSLOODUSE SÜSTEEM

ELUSLOODUSE SÜSTEEM. Illustreeritud õppematerjal põhikoolile. Uku Praks. Kehra Keskkool. Kehra 2002. Süstemaatika alused. Riik. Hõimkond. Klass. Selts. Sugukond. Perekond. Liik. Sarnaseid tunnuseid vähe, vaid kõige põhilisemad.

frayne
Download Presentation

ELUSLOODUSE SÜSTEEM

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. ELUSLOODUSE SÜSTEEM Illustreeritud õppematerjal põhikoolile Uku Praks Kehra Keskkool Kehra 2002

  2. Süstemaatika alused Riik Hõimkond Klass Selts Sugukond Perekond Liik Sarnaseid tunnuseid vähe, vaid kõige põhilisemad Kõik elusolendid on Maa arengu vältel ürgsetest esivanematest arenenud, pidevalt täiustunud ja on suuremal või vähemal määral suguluses. Mida lähemalt on liik teisega sugu- luses, seda enam on neil sarnaseid tunnuseid. Teadust, mis uurib organismidevahelisi sugulussidemeid ja rühmitab neid vastavalt sellele sarnaste tunnuste alusel rühmadesse, nimetatakse süstemaatikaks. Süstemaatika võimaldab paigutada organismid loogilisse süsteemi ja on ühtlasi liikide evolutsiooni peegelduseks. Käesolevaga teeme põgusa reisi läbi pea- miste taimesüstemaatiliste rühmade. Liigume edasi vaid ühte rada pidi taimeriigi tasemelt kuni liigi tasemeni jättes kõrvale teised võima-likud, eri liikideni viivad teed. Analoogselt on võimalik jälgida ükskõik millise organismide- rühma paiknemist teiste omalaadsete seas ning leida ükskõik millisele konkreetsele organis-mile koht üldises süsteemis. Ülevaate pea- mistest süstemaatilistest rühmadest annab juuresolev skeem. Sarnaste tunnuste arv kasvab Sarnaseid tunnuseid palju, peaaegu kõik tunnused samad

  3. Süstemaatika alused Taimed Loomad Seened Bakterid Algloomad Riigid Riigid on kõige üldisemad ja suuremad süstemaatilised rühmad. Kõik riigid erinevad enamike põhiliste tunnuste poolest üksteisest sedavõrd, et nendesse kuuluvaid organisme ei ole võimalik samasse rühma paigutada. Kõik riigid jagunevad sarnaste tunnuste alusel väiksemateks rühmadeks!

  4. Süstemaatika alused Taimeriik Katteseemnetaimed Kõige keerulisema ehitusega taimed. Ühiseks tunnuseks on õite ja viljade esinemine H Õ I M K O N D Paljasseemnetaimed Lihtsama ehitusega kui katteseemne- taimeded. Õisi ja vilju ei esine, sugulise paljunemise organiks on käbid. Sõnajalgtaimed Lihtsa ehitusega taimed. Õisi, vilju ega käbisid ei esine, palju- nevad eoseliselt. Sammaltaimed Väga lihtsa ehitusega eostaimed

  5. Süstemaatika alused Katteseemnetaimed Kaheidulehelised Seemnes on kaks suurt toitaineterikast idulehte, mis varustavad idanemisel idu toitainetega. (Seeme jaguneb kestade eemaldamisel hõlpsasti kaheks pooleks) K L A S S Üheidulehelised Seemnes on väike, ilma toitainete- varuta iduleht. Seemne põhiosa moodustab säilituskude. Iduleht vahendab toitainete kulgemist säilituskoest idusse seemne idanemisel . (Seeme kestade eemaldamisel ei jagune)

  6. Süstemaatika alused Kaheidulehelised Roosõielised Mitmeaastased puud, põõsad või rohttaimed. Õis korrapärane, viietine, üksikõie või õisikuna (kibuvits, toomin- gas, pihlakas, õunapuu, maasikas jt.) S U G U K O N D Liblikõielised Enamasti ühe- või mitmeaastased rohttaimed. Õied ebakorrapärased, õisikute või üksikõitena, külgvaates istuva liblika kujulised (hernes, ristik, uba, mesikas, lutsern jt.) Korvõielised Ühe- või mitmeaastased rohttaimed. Arvukalt väikesi õisi õisikuna korvi- kujulisel laial õiepõhjal (võilill, kesa- lill, karikakar, päevalill, paiseleht jt.)

  7. Süstemaatika alused Roosõielised Roos Mitmeaastased põõsad. Õis suur, viietine. Viljaks õiepõhjast moodus- tunud ebavili (harilik kibuvits, mets- kibuvits, kurdlehine roos jt.) P E R E K O N D Maran Mitmeaastased rohttaimed. Õied väikesed, korrapärased, viietised. Varred peened, sageli roomavad. Lehed enamasti liitlehed (hanijalg, tedremaran, roomav maran jt.) Maasikas Mitmeaastased rohttaimed. Õied valged, lehed kolmetised. Viljaks õiepõhjast moodustunud ebavili pinnal olevate pähklikestega (maasikas, muulukas).

  8. Süstemaatika alused Roos Kurdlehine roos L I I K Tihe, 1- 1,5 m kõrgune põõsas. Õis korrapärane viietine, tume- lillakas- punane, suur. Lehed tumerohelised, kurrulised. Kasvab peamiselt mererannikul liivaluidetel aga ka kultuuristatult koduaedades ilu- põõsana. Viljad suured, oranz- kuni tumepunased õiepõhjast moo- dustunud ebaviljad. Söödavad, sisaldavad rohkesti C vitamiini.

  9. Süstemaatika alused Küsimusi kordamiseks 1. Mida uurib süstemaatika ? 2. Millised on looduses esinevad riigid ? 3. Millisteks alarühmadeks jaguneb hõimkond ? 4. Milline on olnud taimeriigi hõimkondade arengusuund ? 5. Kas herne seeme on kahe- või üheiduleheline ? Miks ? 6. Aga – tammetõru, viljatera, “kastanimuna”, kõrvitsaseeme ? 7. Millise tunnuse tõttu on sugulased maasikas ja võilill ? 8. Millise tunnuse tõttu on sugulased maasikas ja õunapuu ? 9. Miks hernes ja sibul on kaugemad sugulased kui hernes ja tamm ? 10. Paiguta järgmised taimed süstemaatilistesse rühmadesse sellisele tasandile kui Sinul on võimalik (kasuta ka taimemäärajat): Lehtsalat Kaalikas Kartul Maasikas Tomat Õunapuu Porgand Maikelluke Seller Võilill Kapsas Rukis

More Related